2-15-104341/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2016. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-15-104341

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Gerli Epelbaum vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1625,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Aktiva Finants, registrikood 10746479, asukoht

Weizenbergi 20, Tallinn, 10151, Harjumaa.

Hageja esindaja: Kadri Timuska; e-post jurist@julianus.ee

Kostja: Gerli Epelbaum, isikukood XXXXXXXXXXX;

tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt OÜ Aktiva Finants hagi Gerli Epelbaumi vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista Gerli Epelbaumilt (Epelbaum) (ik XXXXXXXXXXX) OÜ Aktiva Finants

(registrikood 10746479) kasuks välja:

2.1. 728

(seitsesada

kakskümmend

kaheksa)

eurot

ja

senti

(sealhulgas

telekommunikatsiooniteenuse tasu 287 eurot 25 senti, leppetrahv 385 eurot ning kuni

24. veebruari 2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 56 eurot 35

senti).

2.2. alates 25. veebruarist 2015 kuni telekommunikatsiooniteenuse tasu ja leppetrahvi

täieliku tasumiseni viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

tagastamata telekommunikatsiooniteenuse tasult ja leppetrahvilt, kuid kokku mitte

rohkem kui 317 (kolmsada seitseteist) eurot ja 59 senti.

3. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, st osas, milles hageja soovib võla

sissenõudmiskulude 175 euro 78 sendi väljamõistmist, võla sissenõudmiskuludelt viivise

väljamõistmist ning telekommunikatsiooniteenuse tasult ja leppetrahvilt viivise

väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teise lause järgset määra ületavas osas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta hageja menetluskuludest 48% kostja kanda ja 52% hageja enda kanda; kostja

menetluskulud jätta kostja kanda.

7. Mõista Gerli Epelbaumilt (Epelbaum) OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 163

(ükssada kuuskümmend kolm) eurot ja 20 senti.

8. Mõista Gerli Epelbaumilt (Epelbaum) OÜ Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1

500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtule ei ole teada kostja elu- ega

viibimiskoht. Kostja ei ela kohtule teadaolevatel aadressidel. Samuti ei ole õnnestunud

kostjaga ühendust saada kohtule teadaolevaid kostja sidevahendite andmeid kasutades.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale seetõttu kätte toimetatud avalikult

Tartu Maakohtu 17. juuni 2016. a määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded 17. juunil 2016. a. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kättetoimetatuks 2. juulil 2016. a. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi

tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult

põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

4. Hagiavaldusest tulenevalt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 12. septembril 2013. a

häällepingu ja 5. oktoobril 2013. a liitumislepingu. Tele2 Eesti AS kohustus

liitumislepingu alusel pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus

selle eest tasuma. Liitumislepingu alusel esitati kostjale arved. Kostja jättis arved tasumata.

Tele2 Eesti AS loovutas 19. detsembril 2014. a lepingutest tulenevad nõuded hagejale.

Hageja palub eeltoodust tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 848,03

eurot, sh telekommunikatsiooniteenuse tasu 287,25 eurot, leppetrahv 385 eurot ja võla

sissenõudmise kulu 175,78 eurot, ning sissenõutavaks muutunud viivise 459,63 eurot ja

viivise alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,15% päevas põhinõudelt, ent

mitte rohkem kui 317,59 eurot.

5. Kohus leiab, et hageja nõue telekommunikatsiooni teenuse tasu 287,25 euro ja leppetrahvi

385 euro osas on tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt tuleneb

telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud liitumislepingust. Kostja kohust tähtaegselt ei täitnud. Nõuded on loovutatud

hagejale. Hageja võib seega liitumislepingu ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel

nõuda telekommunikatsiooniteenuse tasu maksmist.

6. Hagiavalduse kohaselt tuleneb leppetrahvi maksmise kohustus Tele2 Eesti AS ja kostja

vahel sõlmitud lepingutest, mille alusel kostja kasutas Tele2 ERA Puhkusepaketti,

telefoninumber 55532958, ja Tele2 Start paketti, telefoninumbrid 58589016 ja 58589024.

Tele2 ERA Puhkusepaketi tingimuste, Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise tingimuste p 7.5

ja Tele2 Eesti AS hinnakirja kohaselt on mobiiltelefoniga seotud tähtajalise liitumislepingu

ennetähtaegse lõpetamise eest leppetrahv kuni 250 eurot. Kostjale anti Tele2 ERA

Puhkusepaketiga ühinemisel üle tasuta telefon Sony Xpeeia E. Kostjal oli kohustus olla

hageja klient kuni 5. oktoobrini 2015. Kostjaga sõlmitud leping öeldi üles 26. veebruaril

2014, so enne lepingujärgse tähtaja möödumist. Hageja võib seega nõuda Tele2 ERA

Puhkusepaketi tingimuste ja VÕS § 158 lg 1 alusel kostjalt leppetrahvi 225 eurot. Tele2

Start paketi tingimuste kohaselt kohustub kostja tasuma lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel

7-24 kuud enne tähtaja lõppu leppetrahvi 80 eurot. Kostja kasutas Tele2 Start paketi alusel

kahte telefoninumbrit. Tele2 Start paketi tingimuste kohaselt pidi kostja olema hageja klient

24 kuu jooksul, so vähemalt kuni 12. septembrini 2015. Kostjaga sõlmitud leping öeldi üles

26. veebruaril 2014, so enam kui seitse kuud enne lepingujärgse tähtaja möödumist. Hageja

võib seega nõuda Tele2 Start paketi tingimuste ja VÕS § 158 lg 1 alusel kostjalt leppetrahvi

160 (80 *2) eurot. Hageja võib nõuda kostjalt leppetrahvi seega kokku 385 eurot.

7. Kohus leiab, et võla sissenõudmise kulu nõue 175,78 eurot ei ole õiguslikult põhjendatud.

See tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud hageja

viivisenõue.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes

seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole

tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel kontrollima tehingu tühisuse

aluseid, sh tüüptingimuste tühisust (vt nt Riigikohtu 30. oktoober 2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul

omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu 14. juuni 2012. a

otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on

seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu

tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

9. Hageja võla sissenõudmise kulu nõue tuleneb Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud

lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS-i teenuse kasutamise üldtingimuste

punktist 8.3 ja Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast. Üldtingimuste p 8.3 viimase lause järgi on

klient kohustatud hüvitama kõik võlgnevuste sissenõudmisega seotud kulud. Võlgnevuse

sissenõudmiskulude suurus tuleneb Tele2 Eesti AS-i hinnakirjast, mille kohaselt on

võlgnevuse sissenõudmise tasu suurus 22% + käibemaks, so 26% (tl 96). Hageja võla

sissenõudmise kulu nõue tuleneb seega VÕS § 35 lg 1 mõttes Tele2 Eesti AS

tüüptingimusest.

10. Kohus leiab, et viidatud sätted näevad sisuliselt ette lepingust tulenevate maksete

tasumisega viivitamise eest leppetrahvi maksmise kohustuse. Leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Kusjuures leppetrahvi võib lepingus ette näha nii kindla

summana kui ka protsendina nõudest. Leppetrahvi eesmärk on lihtsustada kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist ning motiveerida võlgnikku kohustust korrektselt

täitma. Hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmise kulude suurus ei ole seoses

toimingute kulu, vaid võlgnetava summa suurusega. Üldtingimuste p 8.3 koostoimes Tele2

Eesti AS-i hinnakirja võimaldab seega nõuda maksetega viivitamise eest kindlaks

määratud tasu sõltumata võla sissenõudmiseks teostatavate toimingute tegeliku kulu

suurusest. Tegemist on seega lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustusega maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et võla sissenõudmise tasu maksmise kohustus tekib

juhul, kui kostja jätab lepingust tulenevad maksed tähtaegselt tasumata, on käsitletava

kokkuleppe eesmärk lihtsustada maksete tasumata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist

ning motiveerida kostjat tasuma lepingust tulenevaid makseid tähtaegselt. Kokkuleppe,

mille kohaselt kostja peab tasuma võlgnevuse sissenõudmise tasu 22% + käibemaks, so

26%, on seega olemuslikult leppetrahvi kokkuleppe juhuks, kui kostja on maksetega

viivituses.

11. Hagiavalduse kohaselt tuleneb lepingujärgne viivise määr 0,15% päevas Tele2 Eesti AS

üldtingimustest, st tegemist on samuti VÕS § 35 lg 1 tähenduses Tele2 Eesti AS

tüüptingimusega. Kuivõrd praeguses asjas on lepingute alusel tasumisele kuuluvate

summade tasumisega viivitamise eest õiguskaitsevahendina hageja tüüptingimustes ette

nähtud kumulatiivselt nii leppetrahvi kui ka viivise tasumise kohustus, tuleb neid

tüüptingimuste kehtivuse VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi hindamisel käsitleda koos. VÕS § 42 lg

1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb

ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise

korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt

võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi ja

viivise sätestamine tüüptingimustes toob seega VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel kaasa

tüüptingimuse tühisuse ning võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses (vt

Riigikohtu 14. juuni 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24, Riigikohtu 10. mai 2016.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 12).

12. Leppetrahvi ja viivise peamine eesmärk on lihtsustada raha maksmisega viivitamisest

tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Seega väljendavad leppetrahvi ja viivisenõue

eelkõige raha maksmisega viivitamisest võlausaldajale tekkinud kahju. Leppetrahvi ja

viivise teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi õigel ajal tasuma.

Leppetrahvi ega viivise eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku

makseraskustelt. Seega on tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi ja viivisenõue

ebamõistlikult kõrge ning VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 alusel tühine juhul, kui tüüptingimuse

kasutajale raha maksmisega viivitamisest eeldatavalt tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt

väike, võrreldes leppetrahvi ja viivisenõude suurusega, ning ka väiksem leppetrahv ja

viivisemäär oleks piisav motiveerimaks mõistlikku võlgnikku võimalusel võlga tasuma.

13. Praegusel juhul on leppetrahv ja viivis ette nähtud Tele 2 Eesti AS-i ja kostja, kes on tarbija,

vahel sõlmitud lepingute tüüptingimustes. Lepingutest tulenev leppetrahvi määr on 26%.

Lepingutest tulenev viivise määr on 0,15% päevas ehk 54,75% aastas. Tele 2 Eesti AS-i

ettenähtav kahju hõlmab eelkõige saamata jäänud tulu ehk kasu, mida Tele 2 Eesti AS

oleks tõenäoliselt saanud, kui kostja oleks telekommunikatsiooniteenuse tasu õigel ajal

tasunud. Samas tuleb arvestada ka võlausaldaja kohustust võimalusel kahju tekkimist

vältida. Seega ei saa olla kahju suurem, kui kulu, mida Tele 2 Eesti AS peaks tegema, et

kaasata endale kostja võlgnetava summa ulatuses täiendavat kapitali. Võttes arvesse

üldtuntud asjaolu, et Tele 2 Eesti AS on suure omakapitali ja käibega äriühing, saab

eeldada, et ta on võimeline saama kostja võlgnetava summa katteks laenu ilmselt kordades

väiksema aastaintressiga kui 80,75%. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale

rahalise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkiv kahju on ebaproportsionaalselt väike,

võrreldes hageja leppetrahvi ja viivise nõude suurusega.

14. Kohtu hinnangul ei ole hageja nõutud leppetrahv ja viivisemäär põhjendatud ka arvestades

leppetrahvi ja viivise teisest eesmärki, st võlgniku motiveerimist kohustust täitma. Nõutud

leppetrahvi ja viivisemäär ületab enam kui üheksa korda lepingute sõlmimise ajal VÕS §

113 lõikes 1 sätestatud seadusejärgset viivisemäära, st määra, mida seadusandja on pidanud

piisavaks viivise eesmärkide saavutamiseks. Seega tagaks ka tunduvalt väiksem leppetrahv

ja viivisemäär nimetatud eesmärgi saavutamise.

15. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingute

üldtingimuste punkt 8.3 on koostoimes Tele2 Eesti AS-i hinnakirjaga VÕS § 42 lg 1 ja §

42 lg 3 p 5 alusel tühine osas, milles need näevad ette, et klient on kohustatud hüvitama

Tele2 võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud määras 22% + käibemaks. Arvestades, et

ainuüksi viivisemäär ületab antud juhul seadusjärgset viivisemäära üle kuue korra, on

lepingutingimus, mis sätestab viivisemääraks 0,15% päevas, samuti VÕS § 42 lg 1 ja § 42

lg 3 p 5 alusel tühine (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16).

16. Kuivõrd hageja võla sissenõudmise kulude nõue ei ole õiguslikult põhjendatud, ei ole

põhjendatud sellelt ka viivise väljamõistmine. Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt viivist

ainult telekommunikatsiooniteenuse tasult ja leppetrahvilt, so kokku 672,25 eurolt. Hageja

võib viivist nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses määras. Hageja viivisenõue

seadusjärgset viivisemäära ületavas osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Hageja võib nõuda

kostjalt seadusjärgse viivise tasumist kokku 56,35 eurot.

Viivise periood

Võlgnetav summa

Seadusjärgne viivis

• 19.11.2013 – 24.02.2015

91,67 eurot

9,55 eurot

• 19.12.2013 – 24.02.2015

67,76 eurot

6,58 eurot

• 19.01.2014 – 24.02.2015

49,91 eurot

4,49 eurot

• 19.02.2014 – 24.02.2015

33,96 eurot

2,82 eurot

• 19.03.2014 – 24.02.2015

428,95 eurot

32,91 eurot

Kokku: 56,35 eurot

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.

Hagi rahuldatakse ligikaudu 48% ulatuses.

18. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas

736,29 eurot, sh riigilõiv summas 225 eurot ja esindajakulu summas 511,29 eurot. Hagejale

osutatud õigusabiteenus hõlmab hageja esindamist kohtumenetluses.

19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kuivõrd TsMS

§-st 4842 tulenevalt kuuluvad maksekäsu kiirmenetluses hüvitamisele avaldaja

menetluskulud summas 20 eurot, on hageja õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses

teostatud toimingute osas põhjendatud 20 euro ulatuses. Arvestades käesoleva tsiviilasja

mahtu ja keerukust, eelkõige asjaoluga, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, mille

sarnaseid on hageja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt esitanud kümneid kui mitte sadu,

leiab kohus, et hageja esindajakulu hagimenetluses teostatud toimingute eest on

põhjendatud 95 euro ulatuses.

20. Hageja menetluskulud kokku käesolevas asjas on seega 340 eurot (225 + 20 + 95). Kohus

jätab hageja menetluskuludest 48% kostja kanda ja 52% hageja enda kanda. Kostjalt tuleb

seega välja mõista hageja menetluskulu 163 eurot 20 senti. Kostja menetluskulud jätab

kohus kostja kanda. Arvestades asjaolu, et kostja ei ole menetluses osalenud ega hagile

vastanud, ei saa tal menetluskulusid tekkinud olla.

/allkirjastatud digitaalselt/

Vahur-Peeter Liin

Kohtunik