1-15-6039/28 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-15-6039

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. november 2016, Narva kohtumaja Toimiku number 1-15-6039 (14230111276) Täitmiskohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Asi Viru Vangla kriminaalhooldusametnik Olga kolmanda üksuse

Sadovina erakorraline ettekanne nr. 10-2/31924-1 M.T suhtes

Kriminaalhooldusalune M.T isikukood XXX, elukoht xxx.

Varasem karistatus: varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: - Harju Maakohtu otsusega KarS 09.09.2015 § 200 lg 2 p 4,7

järgi,

11 kuud 28 päeva tingimisi vangistusega 1 aasta

vangistust, millest 28 päeva vangistust on ära kantud ja ülejäänud ärakandmata karistuse osa 1 aasta 11 kuud vangistust on jäetud täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat

RESOLUTSIOON

KarS

4 lg 4 alusel pikendada M.T-le Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja § 7 09.09.2015 kohtuotsusega nr 1-15-6039 a 1 ( määratud katseaeg ühe) kuu võrra, s.o kuni 08.10.2017. Määruse koopia saata üksusele. M.T-le ja Viru Vangla kolmanda le

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu 15 a , mil päev jooksul alates päevast isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Maakohtu poolt tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu 09.09.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-6039 tunnistati M.T süüdi KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi talle mõisteti karistuseks KrMS § 238 lg

ning

3 aastat vangistust.

2 kohaselt vähenda mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõist ti M.T-le eti

lõplikuks karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.03.2015-27.03.2015, s.o 2 a päev ja lõplikult kuulus kandmisele

aasta 11 kuud

28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 2, 3 alusel otsustati, et koheselt kuulub ärakandmisele 28 päeva vangistust

ning aasta 11 kuud ülejäänud vangistus 1 täitmisele mitte

1-15-6039

pöörata katseajaga 2 aastat. Katseaja kestel kohustus M.T

75 lg 1 p 1- täitma KarS §

sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 78 p 1 alusel arvesta määratud katseaja

ti M.T-le

kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 09.09.2015. Kohtuotsus jõustus 17.09.2015.

03.11.2016 saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja erakorraline ettekanne M.T suhtes ettepanekuga pikendada M.T , so kuni 08.10.2017. katseaja ühe kuu võrra

Errakorralisest ettekandest nähtub, et M.T on rikkunud kohtu poolt talle KarS § 75 lg 1 p 2 järgi määratud ollnõuet – ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kontr

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele.

Esmakohtumise ajal 02.10.2015 M.T-le selgitati põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja mise ja läbiviimise korda. M.T kohustusi ning erakorralise ettekande koosta kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad.

Errakorralisese ettekanne kohaselt 24.03.2016 määratud registreerimisele hooldusalune ei ilmunud, kuid ilmus 01.04.2016. Oma registreerimisele mitteilmumist kriminaalhooldusalune põhjendas sellega, et tema pidi olema oma vennaga kodus ning pärast oli juhutööl. Seoses registreerimisnõude rikkumisega 01.04.2016 hooldusalusele tehti kirjalik hoiatus.

Seejärel 20.05.2016 määratud registreerimisele hooldusalune uuesti ei ilmunud, kuid ilmus

23.05.2016. 23.05.2016 antud kirjalikus seletuses selgitas M.T , et tulnud registreerimisele, kuna ta oli tööl Rakveres ning kaotas kriminaalhooldusametniku kontaktandmed.

04.07.2016 uuesti ei ilmunud, kuid ilmus 12.07.2016. määratud registreerimisele hooldusalune

12.07.2016 antud kirjalikus seletuses selgitas M.T, et tulnud registreerimisele, kuna ajas registreerimisajad segamini.

Seejärel määratud registreer 07.09.2016 imisele hooldusalune uuesti ei ilmunud, kuid ilmus

08.09.2016. 08.09.2016 antud kirjalikus seletuses selgitas M.T , et tulnud registreerimisele, kuna oli isa juures Jõhvis . Samuti puudus võimalus teavitada ametnikku mitteilmumisest.

Kriminaalhooldusametnik samuti nendib, et M.T

osales Eluviisitreening

sotsiaalprogrammi kahel kohtumisel ning 12.07.2016 seoses palus programmi tööle asumisega läbiviimist edasi lükata 08.09.2016 M.T kirjutas avalduse töökoha vahetamise kohta, . kus teavitas, et teda vallandati ning T G. kriminaalhooldusalune asub õppima N

Juhindudes KrHS § 31 lg 1 ja KarS § 74 lg 4 kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku pikendada M.T katseaega , s.o kuni 08.10.2017. ühe kuu võrra

Maakohtu seisukoht

Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusametniku taotlus M.T kolmanda üksuse

suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

KarS § 74 lg 4 sätestab, et juhul, kui süüdimõistetu ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

Kohus tuvastas, et kriminaalhooldusalune M.T on jätnud korduvalt registreerimisele ilma mõjuva põhjuseta ilmumata. Ta ei ilmunud registreerimistele 20. .2016, 04.07.2016 ja 07.09.2016 ning ta käis registreerimisel talle mitte määratud ajal. Registreerimistele mitteilmumise põhjuseid ei pea kohus mõjuvateks. rikkunud KarS § 75 lg 1 p 2 nõuet Seega on M.T .

1-15-6039

Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et M.T puhul on otstarbekas pikendada katseaega.

Lähtudes ülalmainitust b, et karistuse täitmisele pööramine on käesoleval ajal M.T , kohus leia

suhtes ennatlik ja mitteotstarbekas ning tuleb pikendada temale Harju Maakohtu 09.09.2015 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-15-6039 määratud katseaega 1 kuu võrra, andmaks talle võimaluse katseaja edukaks läbimiseks, kuna muid rikkumisi ei ole M.T katseaja jooksul toime pannud ning ta on asunud õppima.

Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427 lg-st 1.

/allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik