1-16-4393/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-16-4393

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2016. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4393 Täitmiskohtunik Piia Jaaksoo Erakorraline ettekanne

Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse kriminaalhooldusametniku -Krista Annuk Ülle erakorraline ettekanne N.E ile taotlusega määrata ’

katseajaks täiendav lisakohustus KarS § 75 lg –

2 p 5 alusel

pöörduda 18.11.2016 Wismari Haigla alkoholivastase ravimi implanteerimiseks ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend Erakorralise ettekande läbivaatamise aeg

7. november 2016. a, kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Haapsalu esinduse

kriminaalhooldusametniku -K. Annuk ja Ü taotlus KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata N.E

’ Pärnu Maakohtu i (isikukood XXX, elukoht *) le 30.05.2016. a otsusega

kriminaalasjas nr 1-16-4393 katseajaks - määratud täiendav kohustus pöörduda 18.11.2016

Wismari Haigla alkoholivastase ravimi implanteerimiseks ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend. 2.Määruse ärakiri edastada kriminaalhooldusametnikule ’ Ü.-K. Annuk ja N.E ile. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. emisest. Määrus jõustub selle teg

Asjaolud

Pärnu Maakohtu mõistis kohus 30.05.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4393 N.E süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ja karistas vangistusega 8 kuud, KarS § 424 järgi ja karistas vangistusega

5 kuud, KarS alusel liitkaristusena vangistusega 8 kuud

68 lg 1 alusel arvati § 64 lg 1 . KarS § karistusaja hulka N.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ja ärakandmata karistuseks on vangistus 7 kuud 28 . Kohus vabastas N.E vangistuse kandmisest päeva ärakandmata

1-16-4393

tingimuslikult 18-kuulise katseajaga N.E katsejaks KarS § 74, 75 alusel , määrates krimianalhooldusametniku järelevalve alla, kohustades teda täitma kontrollnõudeid ja kohustusi mitet tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kohtuotsus jõustus 15.06.2016. a.

Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne

04.11.2016. a saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku alljärgnev erakorraline ettekanne N.E kohta. ETTEKANDE ESITAMISE PÕHJUS JA ASJAOLUD Rikkumised:

kohustuste mittetäitmine Kriminaalhooldustöö käigus tuvastati kriminaalhooldusalusel N.E 25.10.2016 kella 14.23 ajal aadressil * korteris KarS § 75 lg 2 p 2 rikkumine. Indikaatorvahendi protokolli alusel mõõdeti alkoholijoove 0.139 mg/l kohta (lisa 1). Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kriminaalhooldusalust

N.E

(lisa 2). Politseija Piirivalveameti katseajal ühel korral karistatud väärteokorras Lääne prefektuur Haapsalu Politseijaoskonna Patrulltalitus on 13.07.2016 fikseerinud NPALS § 15

-

1 lg 1 rikkumise ja 15.07.2016 otsuse alusel on määratud rahatrahv 200 euri, mis on tasumata.

Kriminaalhooldaja on antud rikkumisele juba reageerinud 28.07.2016. On võetud seletuskiri ja koostatud kirjalik hoiatus (lisa 3, 4). KOKKUVÕTE KRIMINAALHOOLDUSALUSE SELETUSEST Kriminaalhooldusalune kirjutas seletuskirja praeguse rikkumise osas 01.11.2016. Kus ta tunnistab alkoholiprobleemi ja kirjeldab kuidas on käesoleval aastal kahel korral pöördunud iseseisvalt psühhiaatri juurde. Esimesel korral st. enne katseaega tehti talle alkoholivastase ravina jaanuaris 2016 sensibileeriv alkoholivastane süst, kuid see aitas vaid kaks nädalat. Alkoholiravile pöördus kuna töökoht oli talle oluline. Teisel korral pöördus 25.08.2016 ja määrati alkoholivastane tabletikuur, kuid ka see ei aidanud piisavalt n ta teinud iseseisva otsuse ja kriminaalhooldusaluse sõnul. Seetõttu o pannud 18.11.2016 aja kell 12.20 Wismari Haigla dr. Mumma juurde, et paigaldada alkoholivastane ampull. Kriminaalhooldusalune tunnistab, et seda ravi usub, sest mitmed tuttavad on ka alkoholivastase ampulli paigaldanud ja lõpetanud alkoholi tarvitamise. Kriminaalhooldusalune kirjutab, et alates 19.10.2016 käib psühholoogi juures kuni 31.12.2016 vestlustel oma alkoholi probleemide pärast (lisa 5, 6). KOKKUVÕTE SENISEST KRIMINAALHOOLDUSEST

Esmakohtumine kriminaalhooldusalusega

toimus 20.06.2016. Registreerimisnõudeid on kriminaalhooldusalune katseajal t * alates 21.01.2016 äitnud (lisa 7). Kriminaalhooldusalune töötab ja igati on näha, et töökoha säilitamine on tema jaoks oluline ning selle nimel on ta nõus oma alkoholiprobleemidega tegelema (lisa 8). Kriminaalhooldusaluse sõnul on praegune töökoht esimene kus on nii kaua tööl suutnud püsida ja töö meeldib. Katseajaks kohtu poolt määratud kohustuste täitmisega ei ole läinud nii edukalt. Esimene rikkumine i kriminaalhooldustöö käigus tuvastat

27.06.2016 kriminaalhoolduses, kui isik ilmus kolmandale registreerimistele alkoholi lõhnadega. Koostati indikaatorvahendi protokoll ja mõõdeti alkoholijoove 1,081 mg/l kohta (lisa 9). Koostati kirjalik hoiatus 27.06.2016 (lisa 10, 11). Kriminaalhooldustöö käigus on seoses N.E alkoholiprobleemidega tellitud Tallinna Vanglast sekkuja/ psühholoog M. Beljajev, kes viib kriminaalhooldusalusega 19.10 -

31.12.2016 läbi psühholoogilisi nõustamisi. KRIMINAALHOOLDAJA ETTEPANEKU

D PÕHJENDUSTEGA Vaatamata sellele, et kriminaalhooldusalune N.E on korduvalt katseajal rikkunud KarS § 75 lg

1 sätteid ja alkoholi tarvitamine on N.E puhul tõsine riskitegur, mis võib

2 p 2 , 2- kaasa tuua kriminaalhooldusametnik, et kriminaalhoolduse teostamiseks vägivaldset käitumist leiab on veel ressursse ja olemas on ka kriminaalhooldusaluse motivatsioon enda probleemidega tegeleda.

Juhindudes KrHS § 31 lg 2 ja KarS § 74 lg 4 sätetest leiab kriminaalhooldaja, et kriminaalhooldusalusele N.E-le on vajalik katseajaks määrata täiendav lisakohustus KarS §

1-16-4393

75 lg 2 p 5 alusel 18.11.2016 Wismari Haigla alkoholivastase ravimi implanteerimiseks

– pöörduda ja esitada kriminaalhooldajale . sellekohane tõend

Kohtu seisukoht KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. KarS § 75 lg 2 p 5 sätestab, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Kriminaalhooldaja on teinud ettepaneku määrata ’ täiendav lisakohustus – pöörduda N.E i le

18.11.2016 Wismari Haigla alkoholivastase ravimi implanteerimiseks ja esitada kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes kriminaalhooldusametniku poolt välja toodud N.E rikkumised on tõendamist leidnud ja katseajal on N.E rikkunud temale kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi kahel korral, samuti on tarvitanud narkootikumi.

Kohus nõustub kriminaalhooldusametniku seisukohaga, et alkoholi tarvitamine on N.E puhul tõsine riskitegur, mis võib kaasa tuua vägivaldset käitumist ja seepärast ongi kohus määranud

N.E-le kohustused mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Nende kohususte täitmine vähendaks ilmselgelt uute õigusrikkumiste toimepanemise ohtu. Kohus leiab, et kuigi on tõendamist leidnud, et N.E on rikkunud KarS § 75 lg 2 p 2 tulenevat kohustust mitte tarvitada alkoholi, ei ole praegu veel vajadust ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks, sest kriminaalhoolduse kasutuses on veel vahendeid, et aidata ´ N.E il katseaeg edukalt läbida. Oluline on asjaolu, et N.E on endal soov ja tahe mitte tarvitada alkoholi. ´il On üldteada, et

tavapäraselt alkoholi tarvitamist ei suudeta lõpetada päevapealt. Kohus leiab, et erakorralise ettekande kohaselt on N.E püüdnud alkoholi tarvitamisele lahendust leida, on aru saanud, et varasemad ravimid ei ole teda aidanud. Kohus leiab, et N.E tegevus arsti juurde aja –

broneerimine sooviga paigaldada nn ampull, näitab tema nõusolekut sel viisil alkoholismivastane ravikuur teostada. Kohtu seisukohast on N.E oma tegevusega loonud eeldus , et ta edaspidi ed ei tarvitaks alkoholi ja kasteaeg saaks läbitud ilma uusi õigusrikkumisi toime panemata ning muutuks ka käitumismuster edaspidiseks.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb rahuldada KarS § 74 lg

4 alusel ja

katseajaks

N.E’ile tuleb määrata KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus –

pöörduda 18.11.2016 Wismari Haigla alkoholivastase ravimi implanteerimiseks ja esitada kriminaalhooldajale . sellekohane tõend

Piia Jaaksoo

Täitmiskohtunik