2-15-15966/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2016 otsus ja saata asi Harju Maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

2. Rahuldada VA apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Keelduda apellatsioonkaebusele lisatud majandusaasta aruande ja äriühingu

pangatehinguid kajastava tõendi vastuvõtmisest ja eemaldada need toimikust.

4. Võtta kohtuasja toimikusse VA 05.10.2016 esitatud tõend „Ambulatoorne epikriis“.

5. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots

Otsuse kuupäev

07.11.2016, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-15966

Kohtuasi

MA hagi VA (A) vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

VA apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1 800 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja MA (ik XXXXXXXXXXX)

Hageja lepinguline esindaja Igor Šablonin

Kostja VA (ik XXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja hagejate nõue

1. MA (hageja) esitas 26.10 2015 hagi Harju Maakohtusse VA (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks kuni XXX lõpetamiseni.

Harju Maakohus kinnitas 24.01.2011 määrusega kohtuasjas 2-10-27697 kompromissi, millega

kostja kohustus maksma hagejale igakuiselt elatist 127 eurot 82 senti kuni hageja 18-aastaseks

saamiseni. 06.05.2015 sai hageja 18-aastaseks. Alates juunist kostja hagejale elatist ei maksnud,

kuigi hageja õppis edasi kutsekoolis.

Hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis 195 eurot kuus ja tagasiulatuvalt

elatis perioodi 01.06.-26.10.2015 eest 949 eurot. Menetluse kestel muutis hageja nõuet ja palus

kostjalt välja mõista igakuine elatis 200 eurot ja tagasiulatuvalt elatis 970 eurot. Hageja elab koos

ema ja tema uuest kooselust sündinud lapsega hageja vanaisa korteris. Hageja ema töötasu on 700

eurot kuus ja ta on püsivalt töövõimetu 40% ulatuses. Hageja kannab igakuiselt kulutusi toidule,

garderoobile, tervisele, koolitarvetele, eluasemele ja vabale ajale kokku 295 eurot.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 kohaselt, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda

ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist

oma vajaduste rahuldamiseks, on isikul õigus nõuda ülalpidamist. Ülalpidamise ulatus määratakse

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

Lapse igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära. Aastal 2015 oli miinimumpalk 390 eurot kuus, mistõttu ei saa elatis olla väiksem kui

195 eurot kuus.

Kostja on äriühingu OÜ V omanik, tal on püsiv sissetulek ning tema kasutuses on uus sõiduauto.

Seega on elatise maksmine nõutud summas kostjale jõukohane.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole selgitanud ega dokumentaalselt tõendanud ülalpidamisega seotud kulutusi. Hageja

esitatud toidupoodide kuludokumendid on ebausutavad ja ei ole seostatavad hageja vajadustega.

Võimalik, et kohtule on esitatud võõraste isikute maksekviitungid, sest hageja ema töötab CCC ja

ta on kõikidel kviitungitel märgitud kassiiriks. Esitatud kuludokumentide kuupäevad on osaliselt

kattuvad ning mitmel juhul on ostud sooritatud ajaliselt järjestikku. Samuti ei ole eluliselt usutav,

et neljaliikmelise pere igakuine kulu toidu peale on 660 eurot (165 x 4). Eelnevale lisaks ei ole

põhjendatud hageja poolt nimetatud kulutused tervisele (hageja tervisekulud on kaetud Haigekassa

poolt), eluasemele (hageja elab ema uue elukaaslase korteris, kellel tuleks ka üksi elades

kommunaalkulusid kanda) ning vabale ajale (tegu ei ole hädavajalike kulutustega). Kostja nõustus,

et hageja kulutused garderoobile ja koolitarvetele võivad olla kokku 50 eurot kuus, millest ½ osa

on 25 eurot.

Kostja majanduslik olukord on halvenenud, sest kostja äriühingul ei ole õnnestunud sõlmida

püsivaid partnerlepinguid, mis tagaksid igakuise püsiva sissetuleku ja kostja elukaaslane on

viimased pool aastat olnud töötu. Alates 18.02.2016 töötab kostja OÜ-s P, kus talle makstakse

miinimumpalka. Samal ajal on kostja ülalpidamisel alaealine laps, kellel on eelisõigus saada

ülalpidamist (PKS § 98 lg 1). Hageja ema elab uue elukaaslasega, kes on ühtlasi ka uue lapse isa

ning hageja emal on suurem sissetulek kui kostjal. Hageja ema on suuteline 100 % ulatuses hagejat

ülal pidama. Samuti ei ole hageja põhjendanud, miks ei peaks hageja ema jätkama hageja toetamist

vähemalt 50 % ulatuses.

Kostja on valmis maksma poolte kokkuleppel täiskasvanud hagejale hädavajaduse korral toetust,

kuid tagasiulatuv elatisenõue on põhjendamatu ja lubamatu. Hageja ei ole varem elatist nõudnud ja

ei ole tõendanud hädavajalikke väljaminekuid. Kulutused on kuni hagi esitamiseni kandnud hageja

ema, mistõttu ei ole hageja õigusi kahjustatud.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus rahuldas 28.06.2016 otsusega hageja nõuded ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja elatise võlgnevuse 970 eurot tagasiulatuvalt alates 01.06.2015 kuni 25.10.2015 ja igakuise

elatise 200 eurot kuus alates 26.10.2015 kuni hageja 21-aastaseks saamiseni tingimusel, et viimane

omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes. Kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda.

Poolte vahel puudus vaidlus, et kostja on hageja vanem ja hageja jäi pärast vanemate lahkuminekut

elama ema juurde. Kostja maksis kuni hageja täisealiseks saamiseni 06.05.2015 igakuiselt elatist

127,82 eurot, alates juunist kostja hagejale elatist ei maksnud. Hageja õppis hagiavalduse esitamise

ajal XXX. Nii kostjal kui hageja emal on järgnevatest kooseludest üks alaealine laps.

Kohus leidis, et hageja ema ja kostja majanduslik olukord on võrdne. Hageja ema töötasu kaupluses

töötades on 700 eurot. Kostja töötab tema elukaaslasele kuuluvas äriühingus ja saab

miinimumpalka. Samal ajal on kostja äriühingu OÜ V juhatuse liige, mis on juba mõnda aega

tegutsenud kahjumiga. Kostja kasutada on uus auto. Kohus jättis kõrvale väite, et hageja ema on

töövõimetuspensionär, sest menetluse kestel ei esitatud ühtegi kehtivat tõendit selle kohta. Samuti

hageja väited elukaaslase töötuse kohta vasturääkivate selgituste ja tõendite puudumise tõttu. Lisaks

avaldas kohus kahtlusi, kas kostja esitatud palgakonto väljavõtteid sai tõendina käsitleda, kuivõrd

asjas avaldatud selgitustest nähtub, et kostjale võib kuuluda ka teine pangakonto.

PKS § 99 lg-st 1 tulenevalt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud

isiku vajadustest ja elulaadist lähtudes. Hageja on avaldanud menetluse kestel kalkulatsiooni, mille

järgi on tema igakuine kulu 295 eurot, millest 165 eurot kulub toidule, 25 eurot riietusele, 25 eurot

tervisele, 25 eurot koolitarvetele, 30 eurot elamiskuludele ja 25 eurot vabale ajale. Tõendite

hindamisel tuli kõrvale jätta hageja esitatud kaubatšekid, sest sealt ei nähtunud, kes on kauba ostnud

ja kes tarbinud. Kuid põhjusel, et igapäevased väljaminekud toidule summas 5 eurot päevas ei ole

liialdatud, on kirjeldatud suuruses kulutused põhjendatud. Samuti ei tule hagejal tõendada 25 euro

suuruseid igakuiseid kulutusi koolitarvetele. Vastuseks kostja väidetele selgitas kohus, et

Haigekassa ei kompenseeri kõiki tervise hüvanguks kantavaid kulutusi, nt vitamiine, tablette, salve

jne. Kuivõrd hageja välja toodud kulutused on niivõrd väikesed ja üldteada on asjaolu, et õppiva

täisealise lapse kulutused on suuremad kui alaealise lapse omad, kelle minimaalne elatis ühelt

vanemalt on 215 eurot kuus, on hageja kirjeldatud kulutused põhjendatud ja tõendatud. Pärast

kostjalt elatise väljamõistmist ei jää kostja noorem laps vähemkindlustatuks kui õppiv täisealine

laps.

PKS § 108 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni üks

aasta enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja ei ole hagejat vahemikus 01.06.2015-26.10.2015

toetanud ja elatist maksnud, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis eeltoodud perioodi

eest 970 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja palus maakohtu otsus tühistada ja jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda.

Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja menetlusõigust ning eksinud asjaolude

hindamisel.

Hageja on menetluse kestel muutnud taotletava elatise suurust ja hoolimata kostja vastuseisust on

kohus rahuldanud elatisenõude muutmise.

Kohus jättis välja selgitamata, millal asus hageja õppima kutsekooli, kas sellest kostjat teavitati ja

kas hageja sai koolist stipendiumi või töötasu praktikate eest. Samuti on kohus jätnud kontrollimata

asjaolud, mis jäid kohtuotsuse põhjendustes avaldatu kohaselt ebaselgeks (kostja pangakontode arv,

dividendide saamise võimalikkus). Eelnevale lisaks on kohus jätnud täitmata kohtuotsuse

põhjendamise kohustuse. Näiteks ei ole põhjendanud, miks mõistis kostjalt välja hageja

ülalpidamise tarbeks 200 eurot ja jättis hageja ema kanda 95 eurot. Veel enam, kohus tuvastas, et

hageja vanemate majanduslik olukord on võrdne.

Kohus jättis ebaõigesti arvestama hageja väited, et 165 euro suurune kuu toiduraha ei ole eluliselt

usutav, vaba aja kulud ei ole hädavajalikud ja korteri kulud on sama suured sõltumata sellest, kui

palju inimesi seal elab. Samal ajal luges tõendatuks, et hagejal kulub igas kuus enese ülalpidamiseks

295 eurot, hoolimata sellest, et hageja ei ole esitanud kohaseid tõendeid, mida hinnata.

Kohus on hinnanud tõendeid ja õigusakte valesti, mistõttu on jõudnud valede järeldusteni.

Täisealiseks saanud lapse ülalpidamine ei ole vanema automaatne kohustus, vaid elatist tuleb

maksta abivajaduse olemasolul. Hageja ei ole kohtuväliselt küsinud kostjalt elatist, mistõttu ei

teadnud hageja kostja võimalikust abivajadusest. Seetõttu on väär kohtu järeldus, et kostja ei ole

vabatahtlikult hagejale elatist maksnud ja ebaõiglane kostjalt elatise väljamõistmine tagasiulatavalt.

Kohus on vääralt jõudnud seisukohale, et kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmine hageja poolt

avaldatud suuruses ei kahjusta kostja alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Kostja sissetulek kuluks

100 % ulatuses täiskasvanud tütrele elatise maksmiseks. Kostja elukaaslane ei pea nende ühist

alaealist last üksinda üleval pidama.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Hageja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud

apellatsioonimenetluses kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

kaevatav otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning

saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus rikkunud

menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus kuulub

osaliselt rahuldamisele.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust. Kohus viis asjas läbi

puuduliku eelmenetluse, mis võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise. Eelmenetluse ülesanded on

sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama poolte faktilised ning

õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Samuti on kohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 1,

mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendavas osas

märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu

järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit

ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 8). Praegusel juhul on kohus valikuliselt

asjaolusid ja tõendeid hinnanud ning jätnud mitmed kohtuasja lõpptulemust mõjutavad asjaolud

tuvastamata, mistõttu ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine lugejale jälgitav.

Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 101 lg 1, mille kohaselt ei või elatis ühele lapsele olla väiksem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kohaldub üksnes alaealiste laste

suhtes. Täisealiseks saanud isiku puhul kehtib eeldus, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid

ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa

õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks,

tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist (RKTKo 3-2-1-119-15, p 10). Seega tuleb kohtul esmalt

tuvastada, kas täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ning seejärel kontrollida,

kas temalt ei saa mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist. Kohus ei ole tuvastanud, kas

hagejal on vara enda ülalpidamiseks või mitte. Samuti ei ole kohus kontrollinud, mis kuupäeval

alustas hageja õpinguid kutsekoolis.

Elatisenõude eelduste esinemisel sõltub ülalpidamise ulatus täisealise lapse abivajaduse ulatusest.

PKS § 99 lg 2 järgi arvestatakse ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel õigustatud isiku

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega

seotud kulutusi. Täisealiseks saanud laps ei pruugi vajada elatist kõigi oma eluvajaduste

rahuldamiseks, mistõttu ei ole põhjendatud kohaldada täisealiseks saanud lapse elatisenõudele PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära. Seega tuleb asja lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1,

mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest

ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (RKTKo 3-2-1-119-15, p 10). Hagejal tuleb oma väiteid

eluvajaduse ulatuse kohta tõendada ja täisealise lapse puhul ei kehti eeldus, et tema eluvajaduste

katteks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suurune summa. Toimikusse on

lisatud hageja esitatud toidupoodide kuludokumendid tõendamaks igakuiseid kulutusi toidule.

Kohus jättis tõendid õigesti arvestamata, sest kuludokumentidelt ei nähtu, kes on ostu sooritanud ja

kelle huvides. Hageja on esitanud elukoha kommunaalkulude arved, milles kajastub, et korteri

igakuised kulud jäävad vahemikku 126,04 eurot kuni 187,56 eurot. Kohus ei ole võtnud seisukohta,

kas kõik arvel märgitud artiklid lähevad praeguses asjas eluasemekulude arvestusse (nt

remondifond) ja ei ole tuvastanud, mitu inimest korteris elab, s.t mitme vahel tuleb jagada korteri

kommunaalkulud, et selgitada välja hagejale langev osa. Sellega rikkus kohus menetlusõigust, viies

läbi puuduliku eelmenetluse.

PKS § 105 lg 3 järgi tuleb elatise summa määramisel silmas pidada asjaolu, et ülalpidamiskohustust

täidavad mitu sama astme sugulast osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus

määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning

ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid (RKTKo 3-2-1-119-15, p 11). Ringkonnakohus

nõustub kostja väitega, et maakohus, kaldudes kõrvale põhimõttest, et lapse kulusid kannavad

vanemad võrdselt ning jättes kõrvalekalde põhjendamata, rikkus otsuse põhjendamise kohustust.

Vajadust põhjenduste järele suurendab ka asjaolu, et kohus tuvastas eelnevalt, et hageja vanemate

majanduslik olukord on samaväärne.

Lisaks

ülalpidamist

saama

õigustatud

isiku

vajadustele,

tuleb

elatisenõude

ulatuse

väljaselgitamiseks arvestada PKS § 102 järgi ka kostja varalist seisundit. Isik vabaneb ülalpidamise

kohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades

võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Siinkohal

tuleb arvestada ka asjaoluga, kas vanemal on alaealine laps, kes võiks sattuda kehvemasse

positsiooni. Maakohtu otsusest ei nähtu, missugustele asjaoludele ja tõenditele tuginedes asus kohus

seisukohale, et kostja alaealine laps ei jää pärast kostjalt elatise väljamõistmist vähemkindlustatuks

kui täisealine laps. Seda enam, et seadus on näinud erilise kaitse just alaealisele lapsele.

Maakohus on jätnud otsuse piisaval määral motiveerimata, kui mõistis kostjalt tagasiulatuvalt välja

elatise 970 eurot perioodi 01.06.2015-26.10.2015 eest ja tõi põhjendusena välja üksnes selle, et

hageja ei tasunud sellel perioodil elatist ja ei toetanud hagejat muul viisil. Kohus on jätnud

selgitamata, kuidas kujunes väljamõistetav summa. Samuti on jätnud argumenteerimata, kuidas

elatise tagasiulatuv väljamõistmine täisealise hageja kasuks sobitub asjaoludega, et ülalpidamise

ulatus sõltub isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist ning hageja esitas hagiavalduse peaaegu

viis kuud pärast täisealiseks saamist.

Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et TsMS § 230 lg 3 kohaselt on kohtul õigus koguda lapse huve

puudutavas vaidluses tõendeid ka omal algatusel. Seaduse mõtte kohaselt peetakse siin silmas

alaealist last. Sama paragrahvi lg-te 4 ja 5 järgi on kohtul ülalpidamisasjas õigus kohustada poolt

esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või nõuda sättes loetletud

isikutelt asjakohast teavet. Täisealise isiku elatise nõude puhul on kohtul õigus teha pooltele

ettepanek esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2) või poole taotlusel nõuda dokument välja.

Maakohus on otsuses avaldanud mitmel korral, et puudub selgus mitmesuguste asjaolude osas,

näiteks hageja pangakontode arv ja seal olevad ressursid, hageja sissetulekud, kuid toimikust

nähtuvalt ei ole kohus püüdnud teadmislünka täita. Seega ei ole täidetud TsMS §-s 392 sätestatud

eelmenetluse ülesanded.

Vastuseks kostja väitele, et hagi nõuet on muudetud tema nõusolekuta, selgitab kohus, et vastavalt

TsMS § 376 lg-le 1 ja lg 4 p-le 2 ei ole hageja põhinõude või kõrvalnõude suurendamine,

vähendamine, laiendamine või kitsendamine käsitletav hagi muutmisena, mistõttu ei ole vajalik

nõude suurendamiseks või vähendamiseks kostja nõusolek.

Eeltoodust tulenevalt on maakohtu otsus olulises ulatuses põhjendamata, vaidluse lahendamiseks

olulised asjaolud esile toomata ja eelmenetluse ülesanded olulises ulatuses täitmata. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb võimaldada hagejal asjas olulised asjaolud esile tuua ja tõendada ning anda

kostjale võimalus esitada omapoolsed olulised asjaolud ja neid tõendada, tehes seejärel põhjendatud

ja seadusliku otsuse.

Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha täiendava asjaolu ja seda kinnitava tõendi vastuvõtmise

kohta. Kostja esitas 05.10.2016 taotluse uue asjaolu arvestamiseks ja seda kinnitava tõendi

vastuvõtmiseks. Taotluse kohaselt diagnoositi kostjal hiljuti kasvaja. Kirjeldatud terviserikke tõttu

ei ole kostjal teistega samaväärset töövõimet, mistõttu palub ta end vabastada hagejale elatise

maksmisest. Asjaolu kinnitamiseks on kostja taotlusele lisanud ambulatoorse epikriisi.

TsMS § 634 lg 2 järgi võib apellant esitada ringkonnakohtule pärast apellatsioonitähtaja möödumist

uusi asjaolusid, mis tekkisid pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kolleegium leiab, et kuna

kostjale pandi diagnoos pärast apellatsioonitähtaja möödumist, on uue asjaolu esitamine ja seda

põhistava tõendi tsiviilasja juurde võtmine võimalik ja vajalik tsiviilasja õigeks lahendamiseks.

Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, ei anna ta uuele tõendile sisulist hinnangut.

Apellatsioonkaebusele lisatud 2014 majandusaasta aruande vastuvõtmisest ringkonnakohus

keeldub TsMS § 238 lg 1 p 2 ja § 639 lg 1 alusel, kuivõrd sama tõend asub maakohtu toimikus (I

kd, lk 21-35). Samuti keeldub ringkonnakohus äriühingu pangatehinguid kajastava tõendi

vastuvõtmisest ja eemaldab need toimikust, sest apellant ei ole tõendite esitamise lubatavust TsMS

§ 652 lg 4 kohaselt põhjendanud. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid

paberkandjal esitajale tagastada.

Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks läbivaatamiseks tagastamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg

3 kohaselt jätta menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm

Imbi Sidok-Toomsalu

Indrek Soots