2-15-2000/54 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. november 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-2000

Tsiviilasi

Korteriühistu Kaunase 80 hagi Viktor Rootsi vastu kahju

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

9592 eurot 29 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Korteriühistu Kaunase 80 apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Korteriühistu Kaunase 80 (registrikood

80026338), esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv

Vastustaja (kostja): Viktor Roots (isikukood: XXXX),

esindaja Andres Aavastik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016 otsus

osaliselt hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas ning välja

mõista täiendavalt Viktor Rootsilt Korteriühistu Kaunase

80 kasuks 3 eurot 60 senti.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Välja mõista Viktor Rootsilt Korteriühistu Kaunase

80 kasuks 393 eurot 27 senti.

2.3.

Jätta

menetluskulud

maakohtus

Korteriühistu

Kaunase 80 kanda.

2.4. Jätta rahaliselt kindlaks määramata Viktor Rootsi

menetluskulud maakohtus.“

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Korteriühistu

Kaunase 80 kanda.

5. Jätta rahaliselt kindlaks määramata Viktori Rootsi

menetluskulud ringkonnakohtus.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Korteriühistu Kaunase 80 (hageja) esitas 6. veebruaril 2015 Tartu Maakohtule hagi Viktor

Rootsi (kostja) vastu 9981 euro 96 sendi suuruse kahju väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt ehitas kostja oma korteris, asukohaga XXXX Tartu, rõdutoa ümber

pesuruumiks, rajas vannitoast rõdutoani vee- ja kanalisatsioonitorustiku ning endisest vannitoast

sai leiliruum. Omavolilise ehitise tõttu on kostja korteri all asetsevate korterite seinad märjad ja

rõsked, korterelamu välisseina on tekkinud külmasillad. Kostja ehitatud saunas toimunud

tulekahju kustutamisega tekkis täiendav niiskus, mis omakorda suurendas kortermaja paneelide

varasemat niiskuskahjustust. Lisaks võimendas niiskuskahjustusi kostja korteris toimunud

veeavarii. Üleliigne niiskus on põhjustanud hallitust, mis levib korteritesse. Eeltoodu tõttu tekkis

hagejale kahju kokku 9981 eurot 96 senti. Seinapaneelide remondiks (maja endise seisukorra

taastamiseks) kulus 9072 eurot. Kostja tekitatud üleujutuse tagajärgede likvideerimiseks rentis

hageja prügikonteineri (paigaldus ja äravedu 337 eurot 99 senti), sellele lisandub töövõtulepingust

tulenev töötasu kahele töölisele 190 eurot 39 senti. Kostja korterist maja paneelidesse lastud

täiendav veekulu 93,13 m³ vee eest oli 185 eurot 91 senti, veeavarii ajal korterisse sisenemiseks

tellitud lukuabi teenuse eest tuli tasuda 15 eurot ja veeavarii tagajärgede likvideerimiseks palgatud

töötaja töötasu oli 220 eurot 67 senti.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt ehitas kostja vannitoa ümber saunaruumiks

ning rõdutoa ümber pesuruumiks 2007. aastal. Ümberehitus maja olukorda ei mõjutanud.

Tulekahju kustutamisel kasutatud vee kogus, samuti veeleke (suurusega mõnisada liitrit vett) ei

saanud maja konstruktsioone kahjustada. Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ega tõendatud.

Kostja on hüvitanud hagejale lukuabi kulu 15 eurot, prügikonteineri paigaldamise ja äraveo kulu

kokku 168 eurot 99 senti, samuti kahe töölise töötasu 95 eurot 19 senti. Kostja tunnistas veeavarii

tagajärgede likvideerimiseks palgatud töötaja töötasu nõuet kolme tunni ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 11. aprilli 2016 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 389 eurot 67 senti. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja esindaja

avaldas kohtuistungil, et ta ei esita menetluskulude nimekirja, jäi kostja menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määramata.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja korteris toimus 6. juulil 2013 tulekahju

ja 6. detsembril 2014 veeavarii. Pooled vaidlevad kahju hüvitamise ulatuse üle. Kostja vastutuse

alus tuleneb korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p-st 1 ja § 11 lg-st 2. Korteriomanik ei tohi

reaalosa ega kaasomandi eset kasutades tekitada mõjutusi, mis ületaksid tavakasutusest tekkivaid

mõjusid. Kahju ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 132.

Hageja nõue korterelamu paneelide renoveerimise kulu (9072 eurot) hüvitamiseks jääb

rahuldamata. Kohtu määratud ehitustehnilise ekspertiisi kohaselt ei saanud 6. juulil 2013 toimunud

tulekahju ja 8. detsembril 2014 toimunud veeavarii tagajärjel kahjustada kortermaja ükski paneel

ega ükski krt XXX asukoha püstaku paneel ning korteri vannituppa rajatud saun üleliigset niiskust

ei põhjusta. Saun ei põhjusta ka ülemäärast temperatuuri, mis kahjustaks hoone

kandekonstruktsioone. Seega on eksperdi arvamusega ümber lükatud hageja väide, et tulekahju,

selle kustutamise ja veeavarii tagajärjel tekkinud kahju tõttu tuli kortermaja paneelid välja

vahetada.

Hageja nõue täiendava veekulu eest (2014 detsembris) 185 euro 91 sendi saamiseks jääb

rahuldamata. Tõendatud ei ole, et avariilise vee hulk oli 93,13 m³. Ekspertiisiaktist nähtub, et

veeavarii tekkepõhjuseks oli kostja korteri WC-s purunenud survevoolik, mille maja hooldusmees

süsteemist lahti ühendas ja lahtivõetud torustiku sulguriga sulges. Arvestades avarii aega oli

avariilise vee hulk kostja korteris 6 tunni jooksul ca 1,8 m ³ ehk 1600 liitrit. See on tunduvalt

väiksem, kui hageja näidatud veekogus. Hagejale esitatud arvetest nähtub, et külma ja sooja vee

kulu oli kostja korteris 2014 detsembris 0,00. Väljavoolanud vee hulk kostja korteris asuvas

veemõõturis ei kajastunud. Ka ekspert märkis, et Tartu Veevärk AS-i andmetel on maja

veetarbimine kuude lõikes väga erinev ja seetõttu ei ole õige lugeda kuude veekulu erinevusi

tõendusmaterjaliks veeavarii veekoguse kindlaksmääramisel.

Hageja nõudis kostjalt prügikonteinerite rentimise eest 337 eurot 99 senti. Tõendite kohaselt on

kostja tasunud prügikonteineri rentimise eest 279 eurot 19 senti. Põhjendatud ei ole kostja väide,

et äraveetava materjali kogust arvestades piisas ühest prügikonteinerist. Kuna kostja on maksnud

ühe prügikonteineri eest, siis tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista teise prügikonteineri

paigaldamise ja äratoomise eest 168,996 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista ka

veeavarii tagajärgede likvideerimiseks palgatud töötaja töötasu 220 eurot 67 senti. Veeavarii

likvideerimisele kulutatud 8,5 tundi on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista kokku 389 eurot 67 senti. Hageja nõudis lukuabi teenuse eest 15 eurot, kostja on selle

teenuse eest 15 euro tasumist tõendanud. Hageja nõudis töövõtulepingust tulenevat tasu kahele

töötajale kokku 190 eurot 39 senti. Tõendite kohaselt on kostja tasunud töövõtulepingu järgi kahele

töötajale töötasu kokku 95,195 eurot. Hageja on näidanud kogukuluna tööandjale 77 eurot 88 senti

(bruto). See summa tuleks kostjalt välja mõista, kuid arvestades kostja makstud töötasu, jääb

hageja nõue selles osas rahuldamata.

Maakohus leidis, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 järgi on õiglane jätta

menetluskulud tervikuna hageja kanda. Kostja oli nii eelistungil kui ka istungil nõus hüvitama

kompromissina hagejale 500 eurot. Kohus on hagejale selgitanud kahju nõude suuruse osas

perspektiivi ning asjaolu, et kohus rahuldas hagi põhimõtteliselt samas ulatuses, milles kostja

pakkus kompromissi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles jäeti

hagi rahuldamata, ja uue otsusega hagi täielikult rahuldada. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka

menetluskulude jaotuse osas.

Maakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et paneelide renoveerimise kulu

(9072 eurot) ei tule hagejale hüvitada. Hageja esitas kohtule kahju tekkimist kinnitavad tõendid,

kuid kohus tugines vaid kostja paljasõnalistele väidetele ning ei arvestanud ekspertiisi

tulemustega. Nii on jäänud tähelepanuta, et ekspertiisiaktis on fikseeritud ka naaberkorterite

kahjustused, ning märgiti, et vesi jooksis lõhkenud voolikust ajavahemikus kell 16.00 kuni 20.10

allpool asuvatesse korteritesse kuni keldripõrandani välja. Ekspertiisiarvamuses fikseeriti samuti,

et kostja korteri all asuvates korterites on rõskus ja hallitus.

Maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et hageja ei ole tõendanud nõuet

täiendava veekulu eest (185 eurot 91 senti). Tähelepanuta on jäänud asjaolu, et kostja on

tunnistanud 12. oktoobri 2015 menetlusdokumendis, et veetorude ümberehitus oli ebaseaduslik

(kostja oli paigaldanud toru viisil, mis võimaldas kasutada vett korteriühistu veemõõtjast mööda).

Seetõttu ei saanudki fikseerida, et veeavarii ajal lasti paneelidesse 93,13 m³ vett.

Maakohus jättis valesti TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulud hageja kanda. Hageja keeldus

kompromissist põhjendatult (kompromissina pakutud 500 eurot ei saanud lugeda mõistlikuks ega

õiglaseks) ega venitanud pahatahtlikult menetlust.

5. Kostja vaidleb hageja apellatsioonkaebusele vastu, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja

põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus

tühistab Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016 otsuse osaliselt hagi rahuldamata jätmise ulatuse osas

ning mõistab täiendavalt välja Viktor Rootsilt Korteriühistu Kaunase 80 kasuks 3 eurot 60 senti,

kokku 393 eurot 27 senti.

Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 11. aprilli 2016 otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles kohus hagi rahuldas.

Kaebus puudutab otsust osas, milles hagi jäi rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki TsMS

§ 651 lg-st 1 tulenevalt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaid osas, milles hagi jäi

rahuldamata.

7. Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata hageja nõude paneelide renoveerimise kulu

9072 eurot väljamõistmiseks kostjalt ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda

maakohtust erinevale seisukohale.

Ebaõige on siinkohal hageja seisukoht, et maakohus tugines vaid kostja paljasõnalistele väidetele

ning ei arvestanud ekspertiisi tulemustega. Siinkohal on hageja tuginenud ekspertarvamuse

p-le 2.4.1 ning esitanud omapoolse arusaamise ekspertarvamusest.

Ringkonnakohus

leiab,

et

maakohus

on

oma

seisukoha

kujundamisel

arvestanud

ekspertarvamusega vajalikus määras ning hageja vastupidine väide on alusetu.

Maakohus on määranud 30.11.2015 määrusega ehitustehnilise ekspertiisi tuvastamaks muuhulgas,

kas ja kuidas on kostjale kuuluvas korteris 6. juulil 2013 toimunud tulekahju ning 8. detsembril

2014 toimunud veeavarii kahjustanud korterelamu paneele (I kd tl 177-179). Ekspertarvamusest

nähtuvalt (I kd tl 196-200; II kd tl 1-14) 6. juulil 2013 Kaunase XXXX toimunud tulekahju

tagajärjel ei saanud kahjustada ükski kortermaja paneel, sh ka korter XX asukoha püstaku paneel.

Ekspertarvamuses on samuti märgitud, et 8. detsembril 2014 Kaunase XXXX toimunud

veeuputuse tagajärjel ei saanud kahjustada ükski kortermaja paneel, sh ka korter XX asukoha

püstaku paneel.

Lähtudes viidatud ekspertarvamusest on maakohus õigesti asunud seisukohale, et korteris XXX

toimunud tulekahju, tulekahju kustutamise ja veeavarii tagajärjel ei ole kortermajale tekkinud

hageja poolt väidetud kahju, s.o kostja ei ole vastutav selle eest, et kortermaja paneelid on vaja

renoveerida.

Eeltoodut ei lükka ümber hageja poolt viidatud ekspertarvamuse p 2.4.1. Ekspertarvamuse

p-s 2.4.1 on ekspert käsitlenud korterite XX, XX, XX, XX, XX ja XX seisukorda. Asjaolu, et

korteris 29 tuvastati liigniiskus ja hallitus ning korterites 29, 25, 26 ja 21 oli halb ventilatsioon, ei

ole kuidagi seotud kostja korteris toimunud tulekahjuga ning veeavariiga. Ekspert on märkinud, et

korteri 29 ventilatsioon ei ole ühenduses korteri XX ventilatsiooniga, samuti ei ole korter XXX

põhjuseks korteri 21 halvale ventilatsioonile ning mõistlik oleks mõelda mitte loomulikule

ventilatsioonile vaid mehhaanilisele. Ekspertarvamuse p-s 2.4.2 on märgitud, et uuritavas

korterelamus, sh korteris 29, on küll niiskuse ja hallituse probleem, kuid need pole otseselt seotud

korteris XXX toimunud veeavariiga.

Alusetu on hageja väide, et korterisse XX rajatud pesuruumi ja sauna kasutamise tulemusena on

kortermajas tekkinud üleliigne niiskus ja hallitus. Ekspertarvamuse kohaselt ei põhjusta standardse

dušikabiini ja valamu kasutamine üleliigset niiskust ning sauna kütmisel konstruktsioonid

kuivavad, mida soodustab ventilatsioon läbi ventilatsiooniava.

8. Hageja seisukoha kohaselt rikkus maakohus otsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et hageja

ei ole tõendanud nõuet täiendava veekulu eest (185 eurot 91 senti).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja eelnimetatud väitega ning sarnaselt maakohtuga leiab, et hageja

ei ole tõendatud oma nõuet täiendava veekulu eest 185 euro 91 sendi saamiseks. Maakohus on

vastavad põhjendused esitanud lähtudes ekspertarvamuse p-s 2.5 märgitust.

Täiendavat veekulu summas 185 eurot 91 senti ei tõenda hageja väide, et kostja on ise tunnistanud

veetorude ümberehituse ebaseaduslikkust (kostja oli paigaldanud väidetavalt toru viisil, mis

võimaldas kasutada vett korteriühistu veemõõtjast mööda). Asjaolu, kas veetorude ümberehitus

oli ebaseaduslik või mitte, ei tõenda veekulu ning ringkonnakohus ei võta seisukohta selles, kas

veetoru oli (või ei olnud) ümber ehitatud selliselt, et võimaldas kasutada vett nii, et vesi ei läbinud

veemõõtjat.

Samas ringkonnakohus leiab, et arvestades ekspertarvamuse p-s 2.5 märgitut ning

ekspertarvamuse lisa 3.4 avariivee koguse kohta on maakohus põhjendamatult jätnud rahuldamata

hageja nõude kostjalt 185 euro 91 sendi väljamõistmiseks tervikuna. Ekspertarvamuse p-s 2.5 on

ekspert märkinud, et hageja väidetud 90 m3 avariivett on kogemuslikult liialdatud ning avariilise

vee hulk võis olla 1,8 m3. Vastavad arvutused on esitatud ekspertarvamuse lisas 3.4.

Lähtudes eeltoodust tuleb hageja nõue kostja vastu täiendava veekulu eest 185 eurot 91 senti

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt summas 3 eurot 60 senti. Rahuldamisele kuuluva summa

suuruse määramisel lähtub ringkonnakohus ekspertarvamuses märgitud vee kogusest 1,8 m3. Kuna

hageja ei ole märkinud ühe m3 vee hinda, siis tuleb lähtuda summa suuruse määramisel hageja

poolt esitatud vee koguse 93,13 m2 ja selle eest nõutud summa 185 eurot 91 senti proportsioonist.

9. Ebaõige on hageja väide, et maakohus jättis valesti TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulud hageja

kanda.

Maakohus on õigesti kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2 ning asjaolu, et ringkonnakohus suurendab

hagi rahuldatud osa 3 euro 60 sendi võrra, ei anna alust menetluskulude teistsugusele jaotusele.

Maakohtu menetluses oli kostja nõus kompromissina hüvitama kulutused summas 500 eurot.

Kokku kuulub hageja nõue rahuldamisele 393 euro 27 sendi ulatuses. Seega hagi rahuldatakse

sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud kostja ning seetõttu on

maakohus õigustatult kohaldanud TsMS § 163 lg-t 2.

10. Kuna apellatsioonkaebus kuulub rahuldamise vaid väga väikeses ulatuses (s.o 3 eurot 60 senti)

siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab ringkonnakohus

kostja menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke Andra Pärsimägi

Viivi Tomson