2-10-32980/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. november 2016. a Tartu

Tsiviilasja number

2-10-32980

Tsiviilasi

N.R. Energy OÜ hagi OÜ Abja Elamu vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1567 eurot 89 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 30. märtsi 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18. oktoober 2016

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): N.R. Energy OÜ (endine OÜ Avoterm)

(registrikood: 12364776); esindaja vandeadvokaat Mart

Angerjärv

Vastustaja (kostja): OÜ Abja Elamu (registrikood:

10531980); esindaja advokaat Siim Mõistlik

RESOLUTSIOON

1. Jätta N.R. Energy OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 30. märtsi 2016. a otsus

muutmata.

3. Jätta maakohtu menetluskulude jaotus ja kindlaks

määratud suurus muutmata ning ringkonnakohtus ja

Riigikohtus kantud menetluskulud N.R. Energy OÜ

kanda.

4. Rahuldada OÜ Abja Elamu avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks. Mõista N.R. Energy OÜ-lt OÜ Abja

Elamu kasuks välja apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes

kantud

menetluskulude

katteks

(kuussada

viiskümmend) eurot (ilma käibemaksuta), s.o lepingulise

esindaja

kulud.

Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. N.R. Energy OÜ (hageja) esitas 2. novembril 2010. a hagi Abja Elamu OÜ (kostja) vastu

1567 euro 89 sendi saamiseks. Hagiavalduse kohaselt müüb hageja kostjale soojust ning kostjal

on tekkinud hagejale lepingulistest kohustustest tulenev rahaline võlgnevus Abja-Paluoja

alevikus Nuia tee 3 asuva elamu kütmise eest. Soojusenergia müügileping on sõlmitud Abja

Vallavalitsuse kui korteriomaniku ja hageja vahel.

2. Kostja nõuet ei tunnistanud ja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt on

hagi esitatud vale kostja vastu, kuna hageja on esitanud arved Ülle Luste nimelisele isikule.

Poolte vahel ei ole kehtivat soojusenergia müügilepingut, kuna 22. oktoobril 2006. a sõlmitud

leping on 31. mail 2007. a lõppenud. Samuti on nendel arvetel esitatud soojusenergia ühiku

hind vastuolus kohaliku omavalitsuse kehtestatud küttehinna piirmääraga.

MENETLUSE EELNEV KÄIK

3. Tartu Maakohus jättis 30. märtsi 2015. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu hinnangul on

hageja nõue tõendamata. Hageja tugineb poolte sõlmitud soojusenergia müügilepingule ning

selle väidetavale kostjapoolsele rikkumisele. Samas on hageja osutatud leping vastavalt lepingu

p-le 6 lõppenud 31. mail 2007. a. Arved ei ole esitatud kostjale, vaid Ü. Luste nimelisele isikule.

Samuti on kõik maakohtule esitatud arved väljastatud pärast 31. maid 2007. a.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti

tuvastanud, et poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid. Hageja ees on vastutavaks isikuks

korteriomanik, kellega on sõlmitud liitumisleping. Poolte sõlmitud hinnakokkuleppe järgi oli

soojuse hinnaks 773 Eesti krooni ühe MWh eest. Juhul, kui kokkulepet ei tuvastata, siis kehtib

tarbitud soojusele viimane kehtestatud piirhind 701 Eesti krooni 50 senti MWh eest, millele

lisandub käibemaks. Kostjal on tasumata Nuia tee 3-12 asuva korteri soojaarved alates 2007. a

oktoobrist kuni 2009. a aprillini.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU VARASEM LAHEND JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistas 3. detsembri 2015. a otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on maakohus lahendanud asja ekslikult üksnes

lepingulisel alusel, jättes välja selgitamata poolte seisukohad käsundita asjaajamise sätete

kohaldamise võimaluse kohta.

Arvestades hagi eset ja esitatud asjaolusid, oleks maakohus pidanud pooltele selgitama, et

hageja nõude põhjendatust on võimalik kontrollida lisaks lepingulisele alusele ka käsundita

asjaajamise sätete järgi, ning selgitama eelmenetluses välja poolte seisukohad eri õiguslike

aluste kohaldamise kohta. Hageja ei ole väitnud, et ta ei soovi tugineda käsundita asjaajamise

sätetele.

Lisaks praeguses tsiviilasjas esitatud hagile on hageja esitanud tsiviilasjas nr 2-10-35427 nõude

ka Abja valla (Abja Vallavalitsuse kaudu) vastu Abja Õpilaskodu ning Tikuti 3–8 ja

Tikuti 3–6 korteriomandite osas soojaarvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse

väljamõistmiseks. Kuna hageja on pidanud võimalikuks samasisulise nõude esitamist nii kostja

kui elamu haldaja kui ka Abja valla kui korteriomaniku vastu, tuleb maakohtul tuvastada, kas

hagi on esitatud õige kostja vastu.

RIIGIKOHTU PÕHJENDUSED

7. Riigikohus tühistas 4. mai 2016. a otsusega ringkonnakohtu otsuse materiaalõiguse normi

väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja saatis asja tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Ringkonnakohus on maakohtule etteheiteid tehes ja juhiseid andes jätnud esmalt tähelepanuta,

et hageja tugineb sellele, et tal oli leping soojusenergia müügiks Abja vallaga. Sellisel juhul ei

saa olla tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 mõttes, sest isegi kui kostjat pidada

soodustatud isikuks VÕS § 1018 mõttes, on asjaajamine toimunud lepingu alusel. Kuna kostja

ei ole praegusel juhul korteriomanik, ei ole ta eeldatavasti ka hageja osutatud kütteteenuse

tarbijaks. Samuti pole hageja tuginenud kostja tarbijaks olekule.

Kostja on kohtute tuvastatud asjaolude järgi elamu omanikule haldusteenuse osutaja.

Ringkonnakohus ei ole põhjendanud, kuidas ajas hageja elamu omanikule kütteteenust osutades

kostja asja VÕS § 1018 mõttes.

Lisaks materiaalõiguse ekslikule käsitlusele on ringkonnakohus teinud maakohtule

põhjendamatuid etteheiteid ka selgitamiskohustuse rikkumise osas. Ringkonnakohus on

eiranud põhimõtet, mille järgi peab kohus tulenevalt kvalifitseerimiskohustusest võtma arvesse

vaid neid nõudeid, mille kohta hageja on esitanud asjaolusid. Kui ringkonnakohtul oleks olnud

alust tühistada maakohtu otsus selle tõttu, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, siis oleks

ringkonnakohus pidanud küll maakohtu otsuse tühistama, kuid saanuks eeldatavasti selle

puuduse ise kõrvaldada ning teha uue otsuse. Ringkonnakohus oleks sel juhul pidanud ise

tuvastama ka need asjaolud, mille tuvastamata jätmist ta maakohtule ette heitis.

Ringkonnakohus oleks eelduslikult saanud ise selgitada, kas leping pikenes suulise kokkuleppe

alusel nii nagu ringkonnakohus on välja pakkunud. TsMS § 9 lg-st 3 ei tulene, et

ringkonnakohus ei pea tuvastama maakohtus tuvastamata jäänud asjaolusid ning hindama

maakohtus hindamata jäänud tõendeid.

Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus arvestama sellega, et kuigi maakohus menetles

asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 järgi, ei anna see ringkonnakohtule õigust jätta otsus

nõuetekohaselt põhjendamata. Maakohus ei ole TsMS § 444 lg-s 2 ja TsMS § 442 lg 8 esimeses

lauses sätestatut rikkunud ning on oma otsuses kajastanud, missuguse asjas tähtsa asjaolu on ta

mingi asja juurde võetud tõendiga lugenud tõendatuks või missugused asjaolud lugenud

tõendamata jäetuteks.

Põhjendamatu on ka ringkonnakohtu etteheide, et maakohus on olukorras, kus hageja on teises

tsiviilasjas esitanud soojaarvete tasumata jätmise tõttu nõuded Abja valla vastu, jätnud välja

selgitamata, kas hagi on esitatud õige kostja vastu.

Maakohus pidi hindama üksnes poolte esitatud tõendeid ning juhul, kui hageja ei suutnud

tõendada, et kostja võlgneb talle hagis nõutud rahasumma lepingu alusel, siis ei puutu asjasse,

mida hageja võiks tõendada mõnes teises kohtuasjas, kus ta peab oma lepingupartneriks mõnda

teist isikut.

RINGKONNAKOHTU

SEISUKOHT

JA

PÕHJENDUSED

ASJA

UUEL

LÄBIVAATAMISEL

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

9. Hageja nõuab kostjalt tasu tarbitud soojuse eest, hagiavalduses on hageja tuginenud lepingule

hageja ja kostja vahel. Tartu Ringkonnakohtu istungil 18. oktoobril 2016. a leidis hageja, et ta

on esitanud kostja vastu nõude alternatiivsel alusel ning kui tegemist ei oleks lepingulise

nõudega, on hagejal õigus kostjalt kui võlgnevuse tekkimise aegselt korteri omanikult nõuda

seaduse alusel tasu tarbitud sooja eest.

Ringkonnakohus leiab, et hagis ja apellatsioonkaebuses tugines hageja väga selgelt üksnes

poolte vahelistele lepingulistele suhetele (I kd, tl 138 jj). Apellatsioonkaebuses ja selle

täienduses (I kd, tl 130, 138 jj) on hageja leidnud, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et

poolte vahel ei ole lepingulisi suhteid ehk need on lõppenud. Hageja leidis, et poolte vaheline

vaidlus on lepinguline vaidlus.

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

10. Hageja esitatud 22. oktoobri 2006. a leping lõppes selle p 6 järgi 31. mail 2007. a.

Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et lepingu lühike kestvusaeg oli poolte soov ning

kostjal puudus tahe lepingut hageja poolt määratud tingimustel pikendada. Kostja ei olnud nõus

hageja pakutud tingimustega ja uut lepingut poolte vahel ei sõlmitud. Seega ei ole põhjendatud

asuda seisukohale, et hagejal oleks kostja vastu nõuded lepingulisel alusel. Hageja esitatud

tõendid varasema vaidluse kohta poolte vahel (I kd, tl 73 jj) viitavad sellele, et pooled ei ole

saavutanud sõlmitava lepingu tingimuste suhtes üksmeelt.

11. Iseenesest on õige hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et üürilepingu sõlmimise üle

ei oma kontrolli keegi teine peale korteriomaniku, kuid see ei välista üürniku ja korterile

teenuseid osutava isiku omavaheliste lepinguliste suhete olemasolu. Hageja on ka ise

apellatsioonkaebuses viidanud Riigikohtu lahendile 12. märtsist 2014. a nr 3-2-1-195-13 ja

30. novembri 2004. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-111-04, mille p-i 21 järgi ei reguleeri

kaugkütteseadus selgelt ka isikute ringi, kellega võrguettevõtja võib soojuse müügilepingu

sõlmida. Riigikohus leidis, et sellest järeldub, et müügilepingu nagu iga muu võlaõigusliku

lepingu võib sõlmida põhimõtteliselt iga isik, kes soovib müügilepingu alusel kohustusi võtta.

Lepingu täitmise võimalikkus või võimatus ei oma võlaõigusseaduse (VÕS) § 12 lg 1 järgi

lepingu kehtivusele tähendust.

Hageja on arved väljastanud korteri üürnikele. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi

dokumenti, mis kinnitaks, et üksnes kostja soovil esitati arved üürnikule ning et üürnikega

puudub hagejal lepinguline suhe. Hageja kohtule esitatud arvete saajaks on Ülle Luste. Arve all

on märgitud, et arve on mõlema osapoole vaheline ühekordne allkirjastatud leping (I kd,

tl 16 jj). Hageja teatab 20. septembril 2011. a saadetud kirjas Abja Vallavalitsusele (kes ei ole

praeguses menetluses kostja), et arved saadetakse edaspidi Abja Vallavalitsusele kui korteri

omanikule. Viidatud teadaandes ei viidata lepingulistele suhtele ega sellele, et Abja

Vallavalitsuse kohustus hageja ees tugineks lepingule.

12. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue ei ole põhjendatud ka soojuse ebaseadusliku

tarbimise nõudena kaugkütteseaduse (KKütS) § 16 alusel. KKütS § 16 järgi on soojuse

ebaseaduslik kasutamine: 1) tarbimine tegelikult tarbitud kogust varjates või vähendades

arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise, mõõtesüsteemi või selle osade või

sulgearmatuuri rikkumise teel; 2) mõõtmata tarbimine võrguühenduselt võrguettevõtja

loata; 3) tarbimine ilma kehtiva kirjaliku ostu-müügilepinguta. Praegusel juhul on hageja

väljastanud nõude aluseks olevad arved sooja tarbimise eest kolmandale isikule, märkides

arvetel, et arve puhul on tegemist ühekordse allkirjastatud lepinguga. Seega oli kolmanda isiku

tarbimisel olemas õiguslik alus.

13. Kuna ringkonnakohus ei tühista maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise osas, puudub

vajadus muuta menetluskulude jaotust maakohtu menetluses. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus ei ole diskretsiooniõiguse piire ületanud ning maakohtu poolt määratud

menetluskulude suurus on põhjendatud ja vajalik.

Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1

alusel

apellatsioonimenetluse

kulud

hageja

kanda.

Riigikohus

rahuldas

kostja

kassatsioonkaebuse, kuid asja ringkonnakohtule tagasisaatmise tõttu jättis menetluskulude

jaotuse ringkonnakohtu otsustada (TsMS 173 lg 3). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

kassatsiooniastme kulud kassatsioonkaebuse rahuldamise ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmise tõttu jätta hageja kanda.

Kostja 18. oktoobri 2016 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks

ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses lepingulise esindaja kulud 650 eurot (ilma

käibemaksuta). Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis

kuulub hagejalt väljamõistmisele. Vastuseks hageja vastuväitele kostja menetluskulude osas

märgib ringkonnakohus, et tegemist on kahes kohtuastmes kantud kuludega. Kuigi üldjuhul

toimub asja sisuline arutamine suuresti maakohtu menetluses ning sellest tulenevalt reeglina

võivad olla maakohtu menetluses kantud kulud teistes kohtuastmetes kantud kuludest

suuremad, ei kehtesta seadus piirangut, et apellatsiooni- ja kassatsiooniastme kulud peavad

olema maakohtu menetluskuludest väiksemad.

Kohtul on TsMS § 175 lg-st 1 tulenevalt diskretsiooniõigus hinnata kulude põhjendatust ja

vajalikkust, lähtudes konkreetse vaidluse asjaoludest, mahukusest ja keerukusest. Antud asjas

toimus oluline osa asja lahendamisest just ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluses, mistõttu

teises ja kolmandas astmes vajalik ja põhjendatud kulude suurus on esimese astme

menetluskuludest mõnevõrra suurem.

Ringkonnakohus

rahuldab

kostja

taotluse

apellatsioonimenetluse

kuludelt

viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja

apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskuludelt 650 eurot (ilma käibemaksuta)

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke