2-16-12266/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-16-12266

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

4. november 2016, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-12266

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi Janek Lattiku vastu

936,39 euro nõudes

Tsiviilasja hind

936,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Aktiva Finants (rk 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), esindaja Kadri Timuska,

e-post jurist@julianus.ee;

kostja Janek Lattik (ik XXX; tegelik viibimiskoht XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing Aktiva Finants hagi Janek Lattiku vastu osaliselt.

2. Välja mõista Janek Lattikult Osaühing Aktiva Finants kasuks 467,53 eurot, millest

369,63 eurot on põhinõue ja 97,90 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 12.08.2016

seisuga.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud 49% ulatuses Janek Lattiku kanda ja 51% ulatuses

Osaühing Aktiva Finants kanda.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-12266 Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks

suuruseks 270 eurot, millest 175 eurot on riigilõiv ning 95 eurot lepingulise esindaja

kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175 lg 1 mõttes.

6. Välja mõista Janek Lattikult Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud

132,30 eurot.

7. Välja mõista Janek Lattikult Osaühing Aktiva Finants kasuks viivis menetluskulult

132,30 eurot alates käesoleva tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kaja esitamine

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud elektrooniliselt

06.10.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt

kohtule vastanud.

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

2(3)

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaja.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohtu selgitused

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa,

pidades siiski vajalikuks teatud järeldusi põhjendada.

Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud

nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole

sellele tuginenud. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Tele2 Eesti AS vahel 26.11.2010 sõlmitud

liitumisleping ning 23.03.2012 sõlmitud liitumis- ja järelmaksuleping lugeda sõlmituks

tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Samuti on viidatud lepingute lahutamatuks lisaks

olevate Tele2 teenuste kasutamise tingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise

viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et

lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 26.11.2010 ja

23.03.2012 kehtinud redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist,

või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagist nähtuvalt on kostjal temale esitatud arvete eest tasumata 468,22 eurot (võlgnevuse sisse

ei ole arvestatud 01.03.2013 esitatud arvel nr 37751535 märgitud viivist 3,83 eurot). Lisaks

tasule telekommunikatsiooniteenuste eest sisaldab kostja võlgnevus sissenõudmise kulu

98,59 eurot. Kohus leiab, et Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 4.8, mille kohaselt on

klient kohustatud hüvitama Tele2 kulud, mis on seotud kliendilt võlgnevuse sissenõudmisega,

sh kulutused võlgnevuse sissenõudmises osalevate Tele2 esindajana tegutsevate isikute

teenuste eest, on tühine, sest võlgnevuse sissenõudmise kuluga on sellises määras

(sissenõudmise kulu suurus 26,4% võlgnevusest 373,46 eurot) kostja kahjuks oluliselt kõrvale

kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna võlgnevuse sissenõudmise kulu

98,59 eurot on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kuulub

kostjalt põhinõudena hageja kasuks väljamõistmisele 369,63 eurot (468,22 – 98,59).

Nimetatud summalt on hagejal õigus arvestada viivist seadusjärgses määras, kuna lepinguline

(Tele2 teenuste kasutamise üldtingimuste p 6.13.2) viivisemäär 0,15% päevas ehk 54,75%

aastas ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära 0,022% päevas ehk 8% aastas ning on

seetõttu tarbijat ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine (vt 3-

2-1-25-16 p 13). Viivise arvestus ajavahemiku 19.05.2013 kuni 12.08.2016 kohta on tehtud

viivisekalkulaatorit (www.viivisekalkulaator.ee) kasutades ja sissenõutavaks muutunud viivise

suuruseks põhivõlalt 369,63 eurot on 97,90 eurot.

Hageja nõue kuulub seega rahuldamisele osaliselt.

TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi

3(3)

osaliselt, so ~49% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 49% ulatuses kostja kanda ja 51%

ulatuses hageja kanda.

Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 270 eurot, millest 175 eurot on

riigilõiv ja 95 eurot lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses TsMS § 175

lg 1 mõttes.

Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna

132,30 eurot (49% 270 eurost).

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskulult

132,30 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik