2-16-5018/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

02. november 2016, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-5018

Tsiviilasi

Tartu Maakohtu registriosakonna taotlus XXXX OÜ

sundlõpetamise otsustamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: Tartu Maakohtu Registriosakond (Pikk 32, 44307

Rakvere)

Puudutatud isik: XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht

XXXX) juhatuse liige XXXX(isikukood XXXX, elukoht

XXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Sundlõpetada

XXXX

OÜ

(registrikood

XXXX)

likvideerimismenetluseta.

2. Kustutada XXXX OÜ äriregistrist.

3. Menetluskulud jätta XXXX OÜ kanda.

4. Määrus saata puudutatud isikule ja Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa

esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Menetluse käik

Tartu Maakohtu registriosakond edastas kohtule XXXX OÜ dokumendid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel, et algatada menetlus lähtudes ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel

sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta äriseadustiku (ÄS) § 176

sätestatud nõuetele.

Kohus algatas menetluse 03.05.2016 kohtumäärusega, millega kohustas puudutatud isikut esitama

oma seisukoht sundlõpetamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise kohta. Kohus teavitas ka, et

puudutatud isikul on võimalus kõrvaldada sundlõpetamise aluseks olev puudus samaks tähtajaks

või teavitada kohut, keda soovib äriühing likvideerijaks. Määrus on kätte toimetatud puudutatud

isiku juhatuse liikmele ja osanikule Andrus Alele tähitult posti teel 06.06.2016. Juhatuse liige esitas

14.06.2016 taotluse tähtaja pikendamiseks, et kõrvaldada netovara puudujääk. Vastamise tähtaega

pikendati kuni 30.08.2016. Tähtaja jooksul kohtule vastatud ei ole.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus tutvunud kohtule esitatud avalduse ning tõenditega, on seisukohal, et äriühing tuleb

sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta.

Vastavalt ÄS § 136 peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui

osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136

nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad

osanikud otsustama:

1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi

vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali

suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või

11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks

vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali

suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse;

2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või

3) pankrotiavalduse esitamise.

ÄS § 203 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse osaühing kohtumäärusega, kui osanikud ei ole võtnud vastu

lõpetamise otsust, kui selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik, samuti juhul,

kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi §-s 176 ettenähtud otsust või kui §-s 176 nimetatud otsuste

tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud.

Registripidaja teostas kontrolli kõigi esitatud 2011 kuni 2014 majandusaasta aruannete üle, mille

tulemusel selgus, et 2011. aasta majandusaasta aruandest alates on äriühingu netovara alla

seadusega lubatud piiri. Registriosakond on nimetatud puudustele juhtinud korduvalt äriühingu

tähelepanu, kuid puudused on jäänud kõrvaldamata. Äriregistrile on esitatud ka 2015.

majandusaasta aruanne, millest nähtub, et äriühingu omakapital on jätkuvalt negatiivne. Seega ei

kõrvaldanud äriühing puuduseid ka peale tsiviilasja materjalide saamist. Kohus leiab, et äriühingu

netovara ei vasta seaduse nõuetele. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole algatatud puudutatud

isiku pankrotimenetlust ning puudutatud isik ei ole menetlusosaliseks üheski menetluses olevas

kohtumenetluses. Kohus tegi e-päringud registritesse, millest nähtub, et puudutatud isikul ei ole

registrisse kantud kinnisvara, sõidukeid ega väärtpabereid. Tulenevalt eeltoodust kuulub

puudutatud isik sundlõpetamisele.

ÄS § 205 sätestab, et osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus),

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 604 lg 2 alusel võib kohus määrata, et isiku

likvideerimismenetlust läbi ei viida ja juriidiline isik kustutatakse registrist. Arvestades asjaolu, et

puudutatud isiku esindaja ei taotle likvideerimismenetluse läbiviimist, tuleb puudutatud isik

registrist kustutada likvideerimismenetlust läbi viimata.

Kohus selgitab, et vastavalt ÄS § 218 lg 2 kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et

osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus

huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate

õigused või määrata uued likvideerijad.

TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja

nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud

menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda.

ÄS § 204 lg 2 sätestab, et kui osaühing lõpetatakse kohtulahendi alusel, saadab kohus lahendi

äriregistrile kande tegemiseks. TsMS § 629 lg 4 kohaselt sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub

täitmisele alates jõustumisest.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/