3-15-1680/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Tanel Saar ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

3. november 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-1680

Haldusasi

Ander Sagadi kaebus Tallinna Vangla tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 30 000 eurot

seoses kinnipidamistingimustega Tallinna Vanglas

ajavahemikul 28. september 2010 kuni 6. märts 2012

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ander Sagadi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Ander Sagadi

Esindaja v.-adv Janek Valdma

Vastustaja Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Ander Sagadi määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a

määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vanglas registreeriti 25. veebruaril 2015 (esitatud 19. veebruaril 2015) Ander

Sagadi taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses inimväärikust alandavate

kambritingimustega Tallinna Vanglas.

A. Sagadi esitas 6. mail 2015 Tallinna Vanglale pöördumise, milles märkis, et ei ole oma

taotlusele vastust saanud. Tallinna Vangla vastas 2. juuni 2015. a kirjaga nr 5-37/15/70-3, et

kahju hüvitamise taotlus on vanglal tähtaegselt lahendamata ning vastuse viibimine on

tingitud suurest halduskoormusest.

2. A. Sagadi esitas 20. mail 2015 Viru Maakohtule puudustega kahju hüvitamise kaebuse ja

2. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamiseks seonduvalt Tallinna Vangla

mittenõuetekohaste kinnipidamistingimustega perioodil 28. september 2010 kuni 6. märts

2012.

3. Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p-ga 1 tagastati A. Sagadi

kaebus kahju hüvitamise nõude osas seoses kambrite väikese pinnaga ajavahemiku 28.

september 2010 kuni 18. veebruari 2012 osas. Halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg-st 1

ja vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tuleneb kohustus kahju hüvitamise nõude esitamisel läbida

kohustuslik kohtueelne menetlus. Isiku kinnipidamine on jätkuv toiming. Reeglina hakkab

jätkuva toiminguga tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg kulgema, kui lõppeb kahju

tekitav toiming, kuid erandina võib see kulgema hakata ka enne jätkuva toimingu lõppemist,

kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu

halduskolleegiumi 6. märtsi 2014. a otsus nr 3-3-1-93-13, p-d 13 ja 14). Kaebaja pidi

väidetavalt ebakohastest kinnipidamistingimustest aru saama juba Tallinna Vanglas viibides,

kuna kaebaja väidete kohaselt tuli enamus aega kambris veeta istudes või lamades. Seega ei

järginud kaebaja perioodi 28. september 2010 kuni 18. veebruar 2012 osas riigivastutuse

seaduse § 17 lg-st 3 tulenevat kahju hüvitamise nõude esitamise kolmeaastast tähtaega.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A. Sagadi esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a

määruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kahju tekkimisest sai kaebaja siis aru, kui lõppes jätkuv

toiming ehk tema kinnipidamine ebakohastes tingimustes. Kaebaja on seisukohal, et enne

jätkuva toimingu lõppemist ei olnud tal võimalust esitada piisava edulootusega kaebust, kuna

ebainimlikud tingimused olid kehtestatud kehtiva õigusaktiga ning need olid vangla seisukoha

järgi vastavuses seadusega. Nimelt nägi kuni 31. detsembrini kehtinud vangla

sisekorraeeskirja § 6 lg 6 ette, et kambris peab olema vähemalt 2,5 m2 isiklikku ruumi.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega kaebuse

tagastamise kohta, mistõttu ei pea ta vajalikuks neid põhjendusi täiendavalt korrata (HKMS §

203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust halduskohtu

määruse muutmiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

7. Ringkonnakohus märgib selgituseks, et halduskohtu määrusest võib jääda ekslikult mulje,

nagu oleks kaebaja Tallinna Vanglas viibinud juba alates 28. septembrist 2010. Asja

materjalidest nähtub, et kaebaja viibis perioodil 28. september 2010 kuni 8. november 2010

hoopiski Politsei- ja Piirivalveameti arestimajas (tl 48). Seega ei saanudki Tallinna Vangla

tekitada mainitud perioodil kaebajale väidetavat kahju, mille väljamõistmiseks on kaebaja

halduskohtusse pöördunud. Teisalt on ka selle perioodi osas nii või teisiti möödunud seadusest

tulenev tähtaeg kahju hüvitamise nõude esitamiseks.

8. Ajavahemik, mille osas kaebus tagastati ja mille kestel kaebaja Tallinna Vanglas viibis oli

9. novembrist 2010 kuni 18. veebruarini 2012. Kahju hüvitamise taotluse vanglale esitas

kaebaja alles 19. veebruaril 2015. Ringkonnakohus on seisukohal, et arvestades seda, et

kaebaja viibis väidetavalt kaebajale kahju tekitanud tingimustes Tallinna Vanglas enam kui

aasta, pidi ta nende tingimuste mittenõuetekohasust mõistma enne Tallinna Vanglas viibimise

perioodi lõppu, mis saabus 6. märtsil 2012. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja ei viibinud

ühes ja samas kambris tervet perioodi, lisaks oli isiklik ruum ühe kinnipeetava kohta ka

pidevas muutuses, ulatudes 2,65 m2-st 5,53 m2-ni (tl 50–53p). Ühtlasi on kaebaja kirjeldus

kambris valitsevatest tingimustest selline, mis lasknuks eeldada juba vanglas viibitud

perioodil, et tingimused seal ei ole nõuetekohased. Seega ei ole veenev kaebaja väide, et talle

ei saanud enne tema kinnipidamise lõppu selge olla, kui suures ulatuses ja kas talle on kahju

tekitatud.

9. Kahju hüvitamise nõude tähtaegset esitamist ei saa mõjutada ka see, millal kohtupraktikas

jõutakse lahendini, mis kinnitab kinnipidamistingimuste õigusvastasust (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 15. juuni 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-20-15, p 11). Ka asjaolu, et

siseriiklikus õiguskorras on õigusaktiga sätestatud isikliku ruumi minimaalne suurus ja fakt, et

vangla sellest juhindus, ei saa olla asjas määrava tähtsusega.

10. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb A. Sagadi määruskaebus rahuldamata ja

Tartu Halduskohtu 13. juuni 2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene