Legislator Case Law & Legislation
3-16-1479/22 AI generated

3-16-1479/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-16-1479/22
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kaebaja esitas 18. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis õigusvastasuse ning millega suunati ta õigusaktidega tutvumiseks raamatukogusse. Ta väitis, et sellega on

Legislator headnote

AI generated

3-16-1479/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja esitas 18. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis õigusvastasuse ning millega suunati ta õigusaktidega tutvumiseks raamatukogusse. Ta väitis, et sellega on

Keywords

AI generated
authorization to sue application and registration procedure obligation to register abuse of authority application to an administrative authority lack of entitlement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Maili Lokk, Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1479

Haldusasi

Jaak Reinomägi kaebus arvuti kasutamiseks ja

õigusaktide saamiseks esitatud taotluste lahendamisega

seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. septembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Jaak Reinomägi määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. septembri 2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 18. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis õigusvastasuse

tuvastamist vastustaja toimingutes, millega ei rahuldatud tema taotlust registreerida ta iga

nädal kaheks korraks arvutisse, millega jäeti ta arvutisse registreerimata ja väideti, et taotlus

rahuldati, millega ei esitatud viie tööpäeva jooksul vastust õigusaktidega tutvumise taotlusele

ning millega suunati ta õigusaktidega tutvumiseks raamatukogusse. Ta väitis, et sellega on

teda väärkoheldud ja põhjustatud kahju, mistõttu aitab õigusvastasuse kindlakstegemine teda

kahju hüvitamise nõude esitamisel.

2. Tartu Halduskohus tagastas 10. augusti 2016. a määrusega kaebaja kaebuse põhjendusel,

et see on ilmselgelt perspektiivitu.

3. Kaebaja esitas halduskohtule 15. augustil 2016 taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks.

4. Asja lahendav kohtunik viibis sel ajal korralisel puhkusel ning taotlus registreeriti

haldusasjana 3-16-1675 ja selle lahendas teine kohtunik, kes jättis 18. augusti 2016. a

määrusega kaebaja taotluse rahuldamata.

5. 21. augustil 2016 esitas kaebaja uue taotluse riigi õigusabi saamiseks.

6. Tartu Halduskohus 27. septembri 2016. a määrusega jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi

muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus tegi kindlaks,

et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud.

Seejuures on ta iseseisvalt vormistanud nii kaebused kui määruskaebused ja toime tulnud ka

edasiste kohtumenetlustega. Käesolevas asjas oli kaebaja samuti vormistanud iseseisvalt

kaebuse, milles on faktiliste asjaolude kirjeldus, üksikasjalikud põhjendused, viited

erinevatele õigusaktidele ja selge taotlus. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel

ning halduskohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis

tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja

anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult

põhjendada. See põhimõte tagab nii menetlusosalise õiguste kaitse kui selle, et menetluse

pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistes kohtu ees võrdses seisus. Eeltoodud

põhjustel leidis halduskohus, et kaebajale ei ole vajalik ega võimalik õigusabi eest tasumiseks

menetlusabi anda ning tema vastav taotlus jäi seetõttu RÕS § 7 lg 1 p-st 1 lähtuvalt

rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas 29. septembril 2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et taotleb

riigi õigusabi, et vaidlustada halduskohtu 27. septembri 2016. a määrus. Riigi õigusabi on

vajalik selleks, et tagada kaebaja õigused. Kaebaja selgitab, et talle kohtunik R. Randlase

poolt põhjustatud kannatused ei võimalda tal ennast efektiivselt kaitsta.

8. Tartu Halduskohus 4. oktoobri 2016. a määruses tõlgendas kaebaja 29. septembri 2016. a

avaldust määruskaebusena halduskohtu 27. septembri 2016. a määrusele, võttis

määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27. septembri 2016. a määruses esitatud

seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski

määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

11. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 27. septembri 2016. a määruse

tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

Maili Lokk

Einar Vene