3-16-1479/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedKaebaja esitas 18. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis õigusvastasuse ning millega suunati ta õigusaktidega tutvumiseks raamatukogusse. Ta väitis, et sellega on
Legislator headnote
AI generated3-16-1479/22 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Kaebaja esitas 18. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis õigusvastasuse ning millega suunati ta õigusaktidega tutvumiseks raamatukogusse. Ta väitis, et sellega on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
KOHTUMÄÄRUS
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tanel Saar, Maili Lokk, Einar Vene
Määruse tegemise aeg ja koht
2. november 2016, Tartu
Haldusasja number
3-16-1479
Haldusasi
Jaak Reinomägi kaebus arvuti kasutamiseks ja
õigusaktide saamiseks esitatud taotluste lahendamisega
seotud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks
tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 27. septembri 2016. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Jaak Reinomägi määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Määruskaebuse esitaja Jaak Reinomägi
RESOLUTSIOON
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27. septembri 2016. a määrus
muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Kaebaja esitas 18. juulil 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovis õigusvastasuse
tuvastamist vastustaja toimingutes, millega ei rahuldatud tema taotlust registreerida ta iga
nädal kaheks korraks arvutisse, millega jäeti ta arvutisse registreerimata ja väideti, et taotlus
rahuldati, millega ei esitatud viie tööpäeva jooksul vastust õigusaktidega tutvumise taotlusele
ning millega suunati ta õigusaktidega tutvumiseks raamatukogusse. Ta väitis, et sellega on
teda väärkoheldud ja põhjustatud kahju, mistõttu aitab õigusvastasuse kindlakstegemine teda
kahju hüvitamise nõude esitamisel.
2. Tartu Halduskohus tagastas 10. augusti 2016. a määrusega kaebaja kaebuse põhjendusel,
et see on ilmselgelt perspektiivitu.
3. Kaebaja esitas halduskohtule 15. augustil 2016 taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks.
4. Asja lahendav kohtunik viibis sel ajal korralisel puhkusel ning taotlus registreeriti
haldusasjana 3-16-1675 ja selle lahendas teine kohtunik, kes jättis 18. augusti 2016. a
määrusega kaebaja taotluse rahuldamata.
5. 21. augustil 2016 esitas kaebaja uue taotluse riigi õigusabi saamiseks.
6. Tartu Halduskohus 27. septembri 2016. a määrusega jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi
saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi
muuhulgas siis, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Halduskohus tegi kindlaks,
et kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on varasemalt korduvalt halduskohtusse pöördunud.
Seejuures on ta iseseisvalt vormistanud nii kaebused kui määruskaebused ja toime tulnud ka
edasiste kohtumenetlustega. Käesolevas asjas oli kaebaja samuti vormistanud iseseisvalt
kaebuse, milles on faktiliste asjaolude kirjeldus, üksikasjalikud põhjendused, viited
erinevatele õigusaktidele ja selge taotlus. Halduskohtumenetlus rajaneb uurimispõhimõttel
ning halduskohus pole seotud kaebuse ega sellele esitatud vastuväidete sõnastusega, mis
tähendab seda, et ta saab esitatud nõuete lahendamiseks vajalikud asjaolud välja selgitada ja
anda vaidlustatule hinnangu ka siis, kui menetlusosalised ei ole osanud neid ise õiguslikult
põhjendada. See põhimõte tagab nii menetlusosalise õiguste kaitse kui selle, et menetluse
pooled on olenemata nende õigusalastest teadmistes kohtu ees võrdses seisus. Eeltoodud
põhjustel leidis halduskohus, et kaebajale ei ole vajalik ega võimalik õigusabi eest tasumiseks
menetlusabi anda ning tema vastav taotlus jäi seetõttu RÕS § 7 lg 1 p-st 1 lähtuvalt
rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7. Kaebaja esitas 29. septembril 2016 Tartu Halduskohtule avalduse, milles märgib, et taotleb
riigi õigusabi, et vaidlustada halduskohtu 27. septembri 2016. a määrus. Riigi õigusabi on
vajalik selleks, et tagada kaebaja õigused. Kaebaja selgitab, et talle kohtunik R. Randlase
poolt põhjustatud kannatused ei võimalda tal ennast efektiivselt kaitsta.
8. Tartu Halduskohus 4. oktoobri 2016. a määruses tõlgendas kaebaja 29. septembri 2016. a
avaldust määruskaebusena halduskohtu 27. septembri 2016. a määrusele, võttis
määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tartu
Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 27. septembri 2016. a määruses esitatud
seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski
määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.
11. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 27. septembri 2016. a määruse
tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Tanel Saar
Maili Lokk
Einar Vene