1-07-8640/442 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

2. november 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-07-8640

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 28. septembri 2016

määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega

vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Sokolovski (ik 37005230391),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 28. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised

kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud

määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 28. septembri 2010 otsusega mõisteti Sergei Sokolovskile KarS § 114 p 1 ja § 122

järgi karistuseks 9 aastat vangistust. Karistusest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ja lõplikuks

karistuseks jäi 6 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 28.

september 2010 ning karistusaja lõpuks 28. märts 2017.

2. Viru Vangla esitas 7. septembril 2016 Viru Maakohtule materjalid S. Sokolovski tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 28. septembri 2016 määrusega jäeti S. Sokolovski tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Maakohus leidis, et kuna S. Sokolovskit on kriminaalkorras karistatud

üheksal korral ning väärteokorras 12 korda, siis ei ole S. Sokolovski varasemad karistused oma

eesmärki täitnud, kuna isik pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemist.

Maakohtu hinnangul ei ole usutav, et S. Sokolovski hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma.

Maakohus luges positiivseks, et S. Sokolovski on kinnipidamiskohas osalenud sõltlastele mõeldud

tugigrupis „Convictus“ ja sotsiaalprogrammides „Õige hetk“, „Viha juhtimine“ ning

„Eluviisitreening“. Samuti pidas maakohus positiivseks, et süüdimõistetul on võimalik vabanemise

korral asuda elama oma elukaaslase ja täisealise poja juurde ning tema elukaaslane on nõus S.

Sokolovskit vabanemise korral toetama. Kuid samas leidis maakohus, et kuna isik on jätkanud

kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et teda on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest

tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks

ebaotstarbekas. Maakohus leidis, et oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud

isik hakkaks kriminaalhooldaja kontrolli all elama uut ja seadusekuulekat elu. Maakohtu hinnangul

puuduvad S. Sokolovskil küll kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid sellest ei

piisa. Maakohus on seisukohal, et S. Sokolovski tingimisi ennetähtaegne vabastamine riivaks

oluliselt ühiskonna õiglustunnet. S. Sokolovski varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et ta ei

väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele

tagajärgedele mõtlemata. Süüdimõistetu karistusaeg lõppeb 28. märtsil 2017 ning järelejäänud

vangistuse jooksul on S. Sokolovskil võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda

täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Maakohus rõhutab, et isiku

ennetähtaegne vangistuses vabastamine on erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki olulisi

asjaolusid. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Maakohtu

hinnangul osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine.

Määruskaebus

4. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu S. Sokolovski, kes nõustub maakohtu

põhjendustega osas, mis puudutavad tema minevikku, kuid leiab, et maakohus ei ole arvestanud

sellega, et ta on ära kandnud valdava enamiku talle mõistetud karistusest. S. Sokolovski hinnangul

on ta käesolevaks ajaks viibinud kinnipidamiskohas liiga pikalt selleks, et ilma probleemideta

tavaellu naasta. Talle ei ole võimaldatud kohta avavanglas, et ta saaks järk-järgult

taasühiskonnastuda. S. Sokolovski arvates peaks läbitud sotsiaalprogramme kinnitama praktikaga.

Ennetähtaegne vabanemine aitaks S. Sokolovskil taasühiskonnastuda ning kriminaalhoolduse all

viibimine hoiaks valed valikud eemale. Süüdimõistetu leiab, et kui inimene tahab muuta oma elu,

siis on selleks vaja kiiremas korras muuta oma elustiili, mõttemaailma ja tutvusringkonda ning

ennetähtaegne vabastamine on selleks kardinaalseks muutuseks, mida maakohus keeldus andmast.

Maakohus leidis, et ennetähtaegne vabastamine on erand, millele S. Sokolovskil õigust ei ole, aga

samas ütleb Põhiseaduse § 3, et rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on

Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa, millest saab järeldada, et kohtuotsusega rikutakse

rahvusvahelisi üldtunnustatud norme ja ennetähtaegset tingimisi vabanemist Euroopas. Maakohus

mitte ainult ei riku rahvusvahelisi norme, vaid ei sea ka tingimusi, mille täitmise korral oleks

ennetähtaegne tingimisi vabanemine võimalik. S. Sokolovski leiab, et tal on kõik vangla poolt

määratud kriteeriumid täidetud, millega on ka maakohus nõustunud. Kuna pole sätestatud kindlaid

kriteeriume, siis pole võimalik juhinduda Eesti seadusest, vaid tuleb lähtuda Euroopa seadustest,

millele viitab Põhiseadus.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

5. Ringkonnakohus, vaadanud läbi toimiku materjalid ja esitatud määruskaebuse, ei vabasta S.

Sokolovskit vangistusest tingimisi enne tähtaega. Maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjao-

lusid hinnanud kogumis ja kohtukolleegium nõustub vaidlustatava määruse põhjendustega. Seetõttu

märgib ringkonnakohus vastusena määruskaebusele vaid järgmist.

6. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse

kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi

enne tähtaega karistusest vabastamine.

7. S. Sokolovski sõnul aitaks ennetähtaegne vabanemine kaasa tema resotsialiseerumisele ning aitaks

muuta tema elustiili, mõttemaailma ja tutvusringkonda. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S.

Sokolovskit on varasemalt kriminaalkorras karistatud üheksa korda. Kehtivaid kriminaalkaristusi on

üks. Reaalset vanglakaristust kannab S. Sokolovski juba viiendat korda. Samuti nähtub

kriminaalasja materjalidest, et süüdimõistetu on varasemalt kriminaalhooldusel olles rikkunud

kontrollnõudeid- ja tingimusi. Käesoleval ajal kannab S. Sokolovski karistust kinnipidamiskohas

kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmise ajal toimepandud raske isikuvastase kuriteo eest.

Eeltoodud arvesse võttes ei ole S. Sokolovski talle varasemalt mõistetud karistusest õigeid järeldusi

teinud. Ringkonnakohtul puudub veendumus, et ennetähtaegne vabastamine suunaks S. Sokolovskit

seadusekuulekale teele ja kriminaalhooldusele allutamine hoiaks ära uute süütegude toimepanemise.

S. Sokolovski on läbi enda käitumise korduvalt näidanud, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas

kehtestatud normidele ja reeglitele. Seetõttu ei ole tema ennetähtaegne vabastamine õigustatud ning

S. Sokolovskil tuleb järelejäänud karistus kinnipidamiskohas lõpuni ära kanda.

8. Samuti heidab S. Sokolovski määruskaebuses ette, et ei ole seatud tingimusi, mille täitmise korral

oleks võimalik ennetähtaegselt vabaneda. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohus peab alati

hindama KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis ning praegusel juhul ei toeta kinnipeetava

varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud tema vabastamist. S. Sokolovski puhul on

küll positiivne, et ta on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, tööhõives, tal puuduvad

kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused ning tal oleks vabanemise korral olemas kindel elukoht,

kuid süüdlase tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamine on alati kriminaalpoliitiline otsustus ja

seetõttu peab seda iga kord hindama ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Maakohus on

õigustatult rõhutanud, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ning ennetähtaegne tingimisi

vabanemine selgelt erandlik. Antud juhul on maakohus kogumina arvesse võtnud KarS § 76 lg-s 4

toodud asjaolusid ning toiminud õigesti, keeldudes S. Sokolovski vabastamisest tuginedes tema

kuritegude toimepanemise asjaoludele, tema isikule ja varasemale elukäigule. Ringkonnakohus

peab esimese kohtuastme sellist toimimisviisi veatuks.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selleski, et S. Sokolovski praegune tingimisi enne tähtaega

vanglast vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Kokkuvõtvalt just S. Sokolovski

varasem elukäik, asjaolu, et ta ei ole varasematest mõistetud karistustest mingisuguseid järeldusi

teinud ning viimase toimepandud kuriteo raskus on asjaoludeks, mis ei võimalda S. Sokolovski

tingimisi ennetähtaega vangistustest vabastamist.

10. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus

vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas