Legislator Case Law & Legislation
3-15-209/41 AI generated

3-15-209/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-15-209/41
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Vanglaametnik avastas 30.10.2014 kella 16:45 paiku läbiotsimise käigus, et kaebaja oli praktikakohalt kaasa võtnud nahast keevituskinda. Seejärel toimus kaebaja vangla

Legislator headnote

AI generated

3-15-209/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Seejärel toimus kaebaja vangla

Keywords

AI generated
cervical spine distortion over-provision of medical care recognised health insurer discrimination based on disability disciplinary dismissal attorney disciplinary proceedings
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.11.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-209

Haldusasi

Denis Antropovi kaebus Viru Vangla 28.11.2014. a

käskkirja nr 6-3/1853D tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebaja apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Denis Antropov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a

otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Viru Vangla

28.11.2014. a käskkiri nr 6-3/1853-D.

2. Mõista Viru Vanglalt riigituludesse välja 30 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 01.12.2016 (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Vanglaametnik avastas 30.10.2014 kella 16:45 paiku läbiotsimise käigus, et kaebaja oli

praktikakohalt kaasa võtnud nahast keevituskinda. Seejärel toimus kaebaja vangla

eluosakonda saatmisel kaebaja ja vanglaametnike vahel verbaalne kontakt, mille käigus

kasutas kaebaja väljendit: „Vot tõ suka, bljäd“.

2. Viru Vangla otsustas 28.11.2014. a käskkirjaga nr 6-3/1853-D (tl 16-17p) karistada

kaebajat Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõuete süülise rikkumise eest viieks ööpäevaks

kartserisse paigutamisega.

3. Kaebaja esitas 15.12.2014 Viru Vanglale vaide (tl 19) Viru Vangla käskkirja nr 6-3/1853D

peale. Viru Vangla jättis 12.01.2015. a vaideotsusega nr 6-12/281-2 (tl 20) selle rahuldamata.

4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 8) Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks ja Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853-D tühistamiseks.

Kaebaja selgitas kaebuses, et 30.10.2014 praktikal olles läks tal kinnas õmblusest lahti.

Kaebaja palus õpetajal kinnas välja vahetada, kuid talle vastati, et tagavarakindaid ei ole ning

kindaid väljastatakse üks kord poole aasta jooksul. Kuna kaebajal oli 11.11.2014 taas praktika

jaoks kindaid vaja, võttis kaebaja kinda riietusruumi kaasa, et korrapidaja käest küsida, mida

kaebaja peaks tegema. Korrapidajad kaebajale midagi ei vastanud. Kaebaja otsustas kinda

kaasa võtta sektorisse S 10, et lasta seal kinnas kinni õmmelda. Kaebaja pani asjad

läbipaistvasse kilekotti. Läbiotsimise käigus võeti kaebajalt kinnas ära. Kaebaja selgitas

kaebuses, et sellel momendil rääkis kaebaja pahameele tõttu emotsionaalselt, aga mitte kellegi

peale kaebaja ei vandunud. Valvurid aga kirjutasid, et kaebaja solvas neid vandumisega.

Kaebaja märgib, et valvurid on eestlased, aga kaebaja rääkis nendega vene keeles. Kaebaja

palus käskkirja tühistada, kuna Viru Vangla administratsioon ei uurinud 30.10.2014 intsidenti

objektiivselt, mis nähtub ka vangla vaideotsusest nr 6-12/281-2. Vangla administratsioon ei

küsitlenud tunnistajaid ja lähtus ainult valvuri ütlustest.

5. Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 35-36) jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja osas on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt

kehtivale õiguslikule regulatsioonile, kaalutud on kõiki menetluse seisukohalt olulisi aspekte,

distsiplinaarotsus vastab vorminõuetele ning karistusotsus on proportsionaalne. Vastustaja jäi

distsiplinaar- ja vaidemenetluses väljendatud seisukohtade juurde.

Vastustaja ei nõustunud kaebuses väidetuga, et vanglaametnikud kirjeldasid enda ettekannetes

intsidendi asjaolusid ebaõigesti. Vastustaja oli seisukohal, et ametnikel puudub igasugune

põhjus inkrimineerida kinnipeetavale rikkumist, mida ta tegelikult toime ei ole pannud.

Kuivõrd ka kaebaja ise kinnitas, et ta läks antud vestluses emotsionaalseks, on seda usutavam,

et ta kasutas ka ebatsensuurseid vandesõnu. Kuigi kaebaja tugines muuhulgas asjaolule, et

vanglaametnikud on eestlased ja tema rääkis vene keeles, siis antud juhul ei saa see olla

oluliseks argumendiks. Väljend, mille kasutamist kaebajale ette heidetakse, on sedavõrd

triviaalne, et selle tähenduse mõistmiseks ei pea tundma võõrkeele kõiki nüansse.

Rikkumine toimus 30.10.2014. Samal päeval koostas valvur Pikorainen ettekande, milles

kirjeldas antud intsidenti. Ettekande koostamise ajal ei olnud valvuril võimalik prognoosida,

millise menetlusliku seisukoha võtab võimalikku distsiplinaarmenetlust läbi viiv ametnik.

Vastustaja ei nõustunud kaebuse etteheitega, et põhjendamatult jäeti üle kuulamata kaebaja

kaaskinnipeetavad. Vastustaja ei suhtunud kinnipeetavatesse eelarvamusega, kuid antud juhul

oli õigustatud menetleja piirdumine vanglaametnike kui kaebaja sõnade vahetute adressaatide

ja tähenduse tajujate ärakuulamisega. Arvestades, et kaebaja näol oli tegemist kinnipeetavaga,

kes on ka eelnevalt korduvalt rikkunud vangla korda, on vanglaametnike ettekannetes

kirjeldatud ja käesoleva vaidluse esemeks olev rikkumine veelgi usutavam.

6. Tartu Halduskohus jättis 21.04.2015. a otsusega (tl 56-59) kaebuse rahuldamata.

Halduskohus luges tõendatuks, et kaebaja kasutas 30.10.2014 umbes kell 16:45

vanglaametniku poole pöördudes ebatsensuurseid väljendeid (tl 16), kui teda saadeti vangla

eluosakonda. Ei ole teada ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiks tingida mõne vanglaametniku

soovi kaebuse esitajale millegi eest kätte maksta või teda kiusata. Seega ei ole teada ühtegi

asjaolu, mis annaks põhjust kahelda vanglaametnike Andres Kägeri (tl 48), Nikolai

Derdessovi (tl 49) ettekannetes ja Leif Pikoraineni aktis eseme leidmise/äravõtmise kohta,

hallist nahast keevituskinnas (tl 50) usaldusväärsuses ning ettekannetes nimetatud sündmuse

toimumises.

Kaebajalt võeti antud intsidendi kohta seletuskiri (tl 47). Halduskohus selgitas, et

distsiplinaarsüüteoks antud juhul oli ebatsensuurse sisuga väljendite kasutamine

vanglaametnikega suhtlemisel (tl 16). Distsiplinaarkorras karistatavaks rikkumiseks on üksnes

ebatsensuurse sisuga väljendite kasutamine. Kinnipeetavate poolt distsipliininõuete täpne

järgimine on vangla julgeoleku seisukohast oluline küsimus ning lugupidamatust

vanglaametnike vastu ebatsensuurseid väljendeid kasutades, tuleb pidada raskeks

distsipliinirikkumiseks, mis õigustab kinnipeetava täiendava vabaduse piiramist kartserisse

paigutamisega. Kuivõrd maksimaalse kartserikaristuse pikkus on vangistusseaduse § 63 lg 1

p 4 kohaselt 45 ööpäeva, ei saa 5-päevast kartserikaristust käesoleval juhul ühelgi moel

ülemääraseks pidada. Seega leidis halduskohus, et Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja

nr 63/1853-D aluseks oleva teo toimepanemine on tõendatud, määratud karistus on

proportsionaalne ning distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

7. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 67, 81),

milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldatakse.

Kaebaja selgitab, et vangla ei viinud tema asjas läbi uurimist. Vangla kuulas vaid ühte poolt,

jättes aga kinnipeetavad üle kuulamata. Kaebaja selgitab, et seletas kinda äravõtmisel

olukorda vene keeles. Ettekanne tehti mitte ainult kinnaste eest, vaid ka solvangute eest, mida

kaebaja ei öelnud. Kaebaja palvet isikute ülekuulamiseks aga ei rahuldatud. Kaebaja sõnul

ütles kontaktisik, et tol momendil sealviibivate isikute ülekuulamisel ei ole mõtet, sest nad

räägiksid kaebaja kasuks. Kaebaja on seisukohal, et kuna kinnipeetavad olid erinevatest

sektoritest, ei oleks nad saanud ühtemoodi valetada.

8. Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud

vastuses

(tl 90-90p)

jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata.

Vastustaja on seisukohal, et kaebaja apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Vastustaja

hinnangul kohaldas halduskohus vaadeldavas asjas õigesti nii materiaal- kui ka

menetlusõigust ja kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub põhjus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus

tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Viru Vangla

28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853-D.

10. Kaebaja esitas halduskohtule tühistamiskaebuse Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja

nr 63/1853-D tühistamiseks, millega vangla karistas kaebajat töökohalt tööülesannete

täitmiseks vajaliku vahendi (töökindad) kaasavõtmise ja ebaviisaka käitumise eest.

Halduskohus on otsuse põhjenduses käsitlenud ainult karistuse määramist ebaviisaka

käitumise eest. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses seda aspekti vaidlustanud.

Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja apellatsioonkaebust selliselt, et käesoleval juhul käib

vaidlus veel ainult selle üle, kas oli põhjendatud arvestada karistuse määramisel kaebaja

kasutatud väljendit „Vot tõ suka, bljäd“.

11. Viru Vangla on 28.11.2014. a käskkirjas tuginenud selles kontekstis Viru Vangla

kodukorra (kodukord) punktidele 1.12.8 ja 1.11.2. Kodukorra p 1.12.8 sätestab, et

kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid,

ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kodukorra p

1.11.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega

ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne, mitte kasutama žargooni ega slängi,

tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglas käivaid ametiisikuid püsti seistes.

12. Ebaviisaka käitumise keelu, mille rikkumise eest kaebajat käesoleval juhul karistati, osas

märgib ringkonnakohus järgmist. Igasugune väljendus, sh ka nn ebatsensuursete väljendite

kasutamine kujutab endast põhiseaduses sätestatud väljendusvabaduse teostamist (PS § 45

lg 1). Väljendusvabaduse kaitseala on seejuures neutraalne ega tee vahet, kas väljend on hea

või halb, õige või vale, sünnis või ebasünnis. Piiranguid peab vabadusele, õigusele ja

õiglusele rajatud riigivõim iga põhivabaduse puhul põhjendama ja kehtestama need

põhiseadusega ettenähtud korras. PS § 3 lg 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu

üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine PS §

3 lg 1 esimese lause mõttes on iga vabaduspõhiõiguse piiramine, sh ka vangla kodukorra

kehtestamine ning selle rakendamine. Seetõttu peab igal vangla kodukorra punktil, mille

rikkumise eest vangla kohaldab distsiplinaarkaristust, olema piisavalt määratletud seaduslik

alus. Nende vangla kodukorra punktidega vastuollu mineku eest, millel seaduslik alus

puudub, kinnipeetavat aga distsiplinaarkorras karistada ei saa. Käesoleval juhul tuleb

ebaviisaka käitumise keelu seadusliku alusena ringkonnakohtu hinnangul kõne alla ainult

vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1, mille kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk

kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Sellest lähtuvalt

peaks vangla kodukorras sisalduv täpsustus olema VangS § 6 lg-s 1 püstitatud üldeesmärgi

saavutamiseks paratamatu tingimus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul see nii ei ole,

sest õiguskuulekas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine ei välista teineteist,

kuna viimane ei ole seadusega keelatud. Ropendamine ei ole küll hea toon, kuid

kombluspolitseid Eesti seadused, kaasa arvatud vangistusseadus ette ei näe. Pigem sätestab

PS § 45 lg 2, et tsensuuri ei ole, kriipsutades sel moel veelkord alla vaba väljenduse olulisust.

Järelikult puudub olukorras, kus on küll kasutatud nn ebatsensuurseid väljendeid, kuid kedagi

solvatud ei ole, õiguslik alus isiku karistamiseks.

13. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kontekstis on oluline, et kaebajaga vahetult suhelnud

ja ettekande koostanud valvur Pikorainen märkis 30.10.2014. a ettekandes: „Kinnipeetava

käitumine ja sõnavara oli mulle isiklikult vastumeelne, aga sellest ma ennast solvatuna ei

tundnud“ (tl 45). Seetõttu ei saanud kõne alla tulla vanglaametniku solvamine.

14. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et alust ebaviisaka käitumise eest karistamiseks ei

saa tuletada VangS § 67 p-st 1, mille järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas

kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele. Tegemist ei ole õigusliku alusega, kuna see norm kordab ainult kohustust

järgida vangla sisekorraeeskirju, mille kehtestamiseks peavad olema vastavad sisulised

alused, ja vanglateenistuse ametniku korraldusi, millel on seaduslik alus ja mis vastavad

sellele. Lisaks ei heitnud vangla käesoleval juhul kaebajale ette vangla sisekorraeeskirja, vaid

Viru Vangla kodukorra rikkumist.

15. Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsus. Käesoleval on üks kahest alusest,

millele vangla karistust määrates tugines, õigusvastane. Kuna tegemist on tervikliku

hinnanguga (tl 17), siis ei saa kohus hakata haldusorgani asemel määrama

distsiplinaarkaristust uuel alusel. Seetõttu tuleb 28.11.2014. a käskkiri nr 6-3/1853-D

tervikuna tühistada.

16. Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Viru Vangla

28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853-D.

17. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on saanud mõlemas seni läbitud kohtuastmes menetlusabi. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui

otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest

menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel

osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt

kaebuse rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 järgi tasutakse halduskohtule

kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. RLS § 60 lg 7 sätestab, et halduskohtu otsuse peale

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse

esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Sellest tulenevalt

mõistab ringkonnakohus Viru Vanglalt riigituludesse välja 30 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Tiina Pappel

Madis Ernits