3-15-209/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedVanglaametnik avastas 30.10.2014 kella 16:45 paiku läbiotsimise käigus, et kaebaja oli praktikakohalt kaasa võtnud nahast keevituskinda. Seejärel toimus kaebaja vangla
Legislator headnote
AI generated3-15-209/41 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium: Seejärel toimus kaebaja vangla
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi, Tiina Pappel, Madis Ernits
Otsuse tegemise aeg ja koht
01.11.2016, Tartu
Haldusasja number
3-15-209
Haldusasi
Denis Antropovi kaebus Viru Vangla 28.11.2014. a
käskkirja nr 6-3/1853D tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Kaebaja apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant Denis Antropov
Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada apellatsioonkaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 21.04.2015. a
otsus. Teha uus otsus, millega rahuldada kaebus ja tühistada Viru Vangla
28.11.2014. a käskkiri nr 6-3/1853-D.
2. Mõista Viru Vanglalt riigituludesse välja 30 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 01.12.2016 (HKMS § 212 lg 1).
Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui
kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt
avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Vanglaametnik avastas 30.10.2014 kella 16:45 paiku läbiotsimise käigus, et kaebaja oli
praktikakohalt kaasa võtnud nahast keevituskinda. Seejärel toimus kaebaja vangla
eluosakonda saatmisel kaebaja ja vanglaametnike vahel verbaalne kontakt, mille käigus
kasutas kaebaja väljendit: „Vot tõ suka, bljäd“.
2. Viru Vangla otsustas 28.11.2014. a käskkirjaga nr 6-3/1853-D (tl 16-17p) karistada
kaebajat Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 nõuete süülise rikkumise eest viieks ööpäevaks
kartserisse paigutamisega.
3. Kaebaja esitas 15.12.2014 Viru Vanglale vaide (tl 19) Viru Vangla käskkirja nr 6-3/1853D
peale. Viru Vangla jättis 12.01.2015. a vaideotsusega nr 6-12/281-2 (tl 20) selle rahuldamata.
4. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 8) Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse
kindlakstegemiseks ja Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853-D tühistamiseks.
Kaebaja selgitas kaebuses, et 30.10.2014 praktikal olles läks tal kinnas õmblusest lahti.
Kaebaja palus õpetajal kinnas välja vahetada, kuid talle vastati, et tagavarakindaid ei ole ning
kindaid väljastatakse üks kord poole aasta jooksul. Kuna kaebajal oli 11.11.2014 taas praktika
jaoks kindaid vaja, võttis kaebaja kinda riietusruumi kaasa, et korrapidaja käest küsida, mida
kaebaja peaks tegema. Korrapidajad kaebajale midagi ei vastanud. Kaebaja otsustas kinda
kaasa võtta sektorisse S 10, et lasta seal kinnas kinni õmmelda. Kaebaja pani asjad
läbipaistvasse kilekotti. Läbiotsimise käigus võeti kaebajalt kinnas ära. Kaebaja selgitas
kaebuses, et sellel momendil rääkis kaebaja pahameele tõttu emotsionaalselt, aga mitte kellegi
peale kaebaja ei vandunud. Valvurid aga kirjutasid, et kaebaja solvas neid vandumisega.
Kaebaja märgib, et valvurid on eestlased, aga kaebaja rääkis nendega vene keeles. Kaebaja
palus käskkirja tühistada, kuna Viru Vangla administratsioon ei uurinud 30.10.2014 intsidenti
objektiivselt, mis nähtub ka vangla vaideotsusest nr 6-12/281-2. Vangla administratsioon ei
küsitlenud tunnistajaid ja lähtus ainult valvuri ütlustest.
5. Viru Vangla palus kaebusele esitatud vastuses (tl 35-36) jätta kaebus rahuldamata.
Vastustaja oli seisukohal, et kaebaja osas on distsiplinaarmenetlus läbi viidud vastavalt
kehtivale õiguslikule regulatsioonile, kaalutud on kõiki menetluse seisukohalt olulisi aspekte,
distsiplinaarotsus vastab vorminõuetele ning karistusotsus on proportsionaalne. Vastustaja jäi
distsiplinaar- ja vaidemenetluses väljendatud seisukohtade juurde.
Vastustaja ei nõustunud kaebuses väidetuga, et vanglaametnikud kirjeldasid enda ettekannetes
intsidendi asjaolusid ebaõigesti. Vastustaja oli seisukohal, et ametnikel puudub igasugune
põhjus inkrimineerida kinnipeetavale rikkumist, mida ta tegelikult toime ei ole pannud.
Kuivõrd ka kaebaja ise kinnitas, et ta läks antud vestluses emotsionaalseks, on seda usutavam,
et ta kasutas ka ebatsensuurseid vandesõnu. Kuigi kaebaja tugines muuhulgas asjaolule, et
vanglaametnikud on eestlased ja tema rääkis vene keeles, siis antud juhul ei saa see olla
oluliseks argumendiks. Väljend, mille kasutamist kaebajale ette heidetakse, on sedavõrd
triviaalne, et selle tähenduse mõistmiseks ei pea tundma võõrkeele kõiki nüansse.
Rikkumine toimus 30.10.2014. Samal päeval koostas valvur Pikorainen ettekande, milles
kirjeldas antud intsidenti. Ettekande koostamise ajal ei olnud valvuril võimalik prognoosida,
millise menetlusliku seisukoha võtab võimalikku distsiplinaarmenetlust läbi viiv ametnik.
Vastustaja ei nõustunud kaebuse etteheitega, et põhjendamatult jäeti üle kuulamata kaebaja
kaaskinnipeetavad. Vastustaja ei suhtunud kinnipeetavatesse eelarvamusega, kuid antud juhul
oli õigustatud menetleja piirdumine vanglaametnike kui kaebaja sõnade vahetute adressaatide
ja tähenduse tajujate ärakuulamisega. Arvestades, et kaebaja näol oli tegemist kinnipeetavaga,
kes on ka eelnevalt korduvalt rikkunud vangla korda, on vanglaametnike ettekannetes
kirjeldatud ja käesoleva vaidluse esemeks olev rikkumine veelgi usutavam.
6. Tartu Halduskohus jättis 21.04.2015. a otsusega (tl 56-59) kaebuse rahuldamata.
Halduskohus luges tõendatuks, et kaebaja kasutas 30.10.2014 umbes kell 16:45
vanglaametniku poole pöördudes ebatsensuurseid väljendeid (tl 16), kui teda saadeti vangla
eluosakonda. Ei ole teada ühtegi objektiivset asjaolu, mis võiks tingida mõne vanglaametniku
soovi kaebuse esitajale millegi eest kätte maksta või teda kiusata. Seega ei ole teada ühtegi
asjaolu, mis annaks põhjust kahelda vanglaametnike Andres Kägeri (tl 48), Nikolai
Derdessovi (tl 49) ettekannetes ja Leif Pikoraineni aktis eseme leidmise/äravõtmise kohta,
hallist nahast keevituskinnas (tl 50) usaldusväärsuses ning ettekannetes nimetatud sündmuse
toimumises.
Kaebajalt võeti antud intsidendi kohta seletuskiri (tl 47). Halduskohus selgitas, et
distsiplinaarsüüteoks antud juhul oli ebatsensuurse sisuga väljendite kasutamine
vanglaametnikega suhtlemisel (tl 16). Distsiplinaarkorras karistatavaks rikkumiseks on üksnes
ebatsensuurse sisuga väljendite kasutamine. Kinnipeetavate poolt distsipliininõuete täpne
järgimine on vangla julgeoleku seisukohast oluline küsimus ning lugupidamatust
vanglaametnike vastu ebatsensuurseid väljendeid kasutades, tuleb pidada raskeks
distsipliinirikkumiseks, mis õigustab kinnipeetava täiendava vabaduse piiramist kartserisse
paigutamisega. Kuivõrd maksimaalse kartserikaristuse pikkus on vangistusseaduse § 63 lg 1
p 4 kohaselt 45 ööpäeva, ei saa 5-päevast kartserikaristust käesoleval juhul ühelgi moel
ülemääraseks pidada. Seega leidis halduskohus, et Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja
nr 63/1853-D aluseks oleva teo toimepanemine on tõendatud, määratud karistus on
proportsionaalne ning distsiplinaarmenetlus läbi viidud nõuetekohaselt.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
7. Kaebaja esitas halduskohtu otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 67, 81),
milles palub halduskohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega kaebus rahuldatakse.
Kaebaja selgitab, et vangla ei viinud tema asjas läbi uurimist. Vangla kuulas vaid ühte poolt,
jättes aga kinnipeetavad üle kuulamata. Kaebaja selgitab, et seletas kinda äravõtmisel
olukorda vene keeles. Ettekanne tehti mitte ainult kinnaste eest, vaid ka solvangute eest, mida
kaebaja ei öelnud. Kaebaja palvet isikute ülekuulamiseks aga ei rahuldatud. Kaebaja sõnul
ütles kontaktisik, et tol momendil sealviibivate isikute ülekuulamisel ei ole mõtet, sest nad
räägiksid kaebaja kasuks. Kaebaja on seisukohal, et kuna kinnipeetavad olid erinevatest
sektoritest, ei oleks nad saanud ühtemoodi valetada.
8. Viru Vangla palub apellatsioonkaebusele esitatud
vastuses
(tl 90-90p)
jätta
apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata.
Vastustaja on seisukohal, et kaebaja apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Vastustaja
hinnangul kohaldas halduskohus vaadeldavas asjas õigesti nii materiaal- kui ka
menetlusõigust ja kohtuotsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub põhjus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu otsus
tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Viru Vangla
28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853-D.
10. Kaebaja esitas halduskohtule tühistamiskaebuse Viru Vangla 28.11.2014. a käskkirja
nr 63/1853-D tühistamiseks, millega vangla karistas kaebajat töökohalt tööülesannete
täitmiseks vajaliku vahendi (töökindad) kaasavõtmise ja ebaviisaka käitumise eest.
Halduskohus on otsuse põhjenduses käsitlenud ainult karistuse määramist ebaviisaka
käitumise eest. Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses seda aspekti vaidlustanud.
Ringkonnakohus tõlgendab kaebaja apellatsioonkaebust selliselt, et käesoleval juhul käib
vaidlus veel ainult selle üle, kas oli põhjendatud arvestada karistuse määramisel kaebaja
kasutatud väljendit „Vot tõ suka, bljäd“.
11. Viru Vangla on 28.11.2014. a käskkirjas tuginenud selles kontekstis Viru Vangla
kodukorra (kodukord) punktidele 1.12.8 ja 1.11.2. Kodukorra p 1.12.8 sätestab, et
kinnipeetaval on keelatud käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid,
ebatsensuurseid, ähvardavaid, solvavaid või laimavaid väljendeid või žargooni. Kodukorra p
1.11.2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vanglateenistujatega, vangla külastajatega
ning teiste kinnipeetavatega viisakas ja korrektne, mitte kasutama žargooni ega slängi,
tervitama vanglateenistujaid ja teisi vanglas käivaid ametiisikuid püsti seistes.
12. Ebaviisaka käitumise keelu, mille rikkumise eest kaebajat käesoleval juhul karistati, osas
märgib ringkonnakohus järgmist. Igasugune väljendus, sh ka nn ebatsensuursete väljendite
kasutamine kujutab endast põhiseaduses sätestatud väljendusvabaduse teostamist (PS § 45
lg 1). Väljendusvabaduse kaitseala on seejuures neutraalne ega tee vahet, kas väljend on hea
või halb, õige või vale, sünnis või ebasünnis. Piiranguid peab vabadusele, õigusele ja
õiglusele rajatud riigivõim iga põhivabaduse puhul põhjendama ja kehtestama need
põhiseadusega ettenähtud korras. PS § 3 lg 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu
üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine PS §
3 lg 1 esimese lause mõttes on iga vabaduspõhiõiguse piiramine, sh ka vangla kodukorra
kehtestamine ning selle rakendamine. Seetõttu peab igal vangla kodukorra punktil, mille
rikkumise eest vangla kohaldab distsiplinaarkaristust, olema piisavalt määratletud seaduslik
alus. Nende vangla kodukorra punktidega vastuollu mineku eest, millel seaduslik alus
puudub, kinnipeetavat aga distsiplinaarkorras karistada ei saa. Käesoleval juhul tuleb
ebaviisaka käitumise keelu seadusliku alusena ringkonnakohtu hinnangul kõne alla ainult
vangistusseaduse (VangS) § 6 lg 1, mille kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk
kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Sellest lähtuvalt
peaks vangla kodukorras sisalduv täpsustus olema VangS § 6 lg-s 1 püstitatud üldeesmärgi
saavutamiseks paratamatu tingimus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul see nii ei ole,
sest õiguskuulekas käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine ei välista teineteist,
kuna viimane ei ole seadusega keelatud. Ropendamine ei ole küll hea toon, kuid
kombluspolitseid Eesti seadused, kaasa arvatud vangistusseadus ette ei näe. Pigem sätestab
PS § 45 lg 2, et tsensuuri ei ole, kriipsutades sel moel veelkord alla vaba väljenduse olulisust.
Järelikult puudub olukorras, kus on küll kasutatud nn ebatsensuurseid väljendeid, kuid kedagi
solvatud ei ole, õiguslik alus isiku karistamiseks.
13. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas kontekstis on oluline, et kaebajaga vahetult suhelnud
ja ettekande koostanud valvur Pikorainen märkis 30.10.2014. a ettekandes: „Kinnipeetava
käitumine ja sõnavara oli mulle isiklikult vastumeelne, aga sellest ma ennast solvatuna ei
tundnud“ (tl 45). Seetõttu ei saanud kõne alla tulla vanglaametniku solvamine.
14. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et alust ebaviisaka käitumise eest karistamiseks ei
saa tuletada VangS § 67 p-st 1, mille järgi on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas
kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele
korraldustele. Tegemist ei ole õigusliku alusega, kuna see norm kordab ainult kohustust
järgida vangla sisekorraeeskirju, mille kehtestamiseks peavad olema vastavad sisulised
alused, ja vanglateenistuse ametniku korraldusi, millel on seaduslik alus ja mis vastavad
sellele. Lisaks ei heitnud vangla käesoleval juhul kaebajale ette vangla sisekorraeeskirja, vaid
Viru Vangla kodukorra rikkumist.
15. Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsus. Käesoleval on üks kahest alusest,
millele vangla karistust määrates tugines, õigusvastane. Kuna tegemist on tervikliku
hinnanguga (tl 17), siis ei saa kohus hakata haldusorgani asemel määrama
distsiplinaarkaristust uuel alusel. Seetõttu tuleb 28.11.2014. a käskkiri nr 6-3/1853-D
tervikuna tühistada.
16. Eelnevast tulenevalt tuleb apellatsioonkaebus rahuldada ja halduskohtu otsus tühistada.
Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja tühistab Viru Vangla
28.11.2014. a käskkirja nr 6-3/1853-D.
17. HKMS § 108 lg 1 ls 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja
on saanud mõlemas seni läbitud kohtuastmes menetlusabi. HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui
otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest
menetlusabi saaja oli vabastatud või mida ta võis tasuda osamaksetena, kuid ei ole veel
osaliselt või täielikult tasunud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt
kaebuse rahuldatud osaga. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 järgi tasutakse halduskohtule
kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. RLS § 60 lg 7 sätestab, et halduskohtu otsuse peale
apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda kaebuse
esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust. Sellest tulenevalt
mõistab ringkonnakohus Viru Vanglalt riigituludesse välja 30 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Agu Timmi
Tiina Pappel
Madis Ernits