2-16-7455/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2016, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-7455

Tsiviilasi

Sazerac Brands, LLC hagi OÜ Bar vastu Euroopa Liidu

kaubamärkide omaniku ainuõiguse rikkumise

lõpetamiseks, domeeninime sazerac.ee üleandmiseks ja

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 5. septembri 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Bar määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Sazerac Brands, LLC, lepinguline esindaja

patendivolinik Ingrid Matsina

Kostja: OÜ Bar, lepinguline esindaja vandeadvokaat

Anneli Aab

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 5. septembri 2016 määrus ja teha uus määrus, millega

rahuldada OÜ Bar kaja Harju Maakohtu 1. juuli 2016 tagaseljaotsuse peale,

taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

HAGEJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK

1. Sazerac Brands, LLC (hageja) esitas 11. mail 2016 Harju Maakohtule hagi OÜ Bar (kostja)

vastu Euroopa Liidu kaubamärkide omaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks,

domeeninime sazerac.ee üleandmiseks ja kahju hüvitamiseks. Maakohus võttis hagi

23. mail 2016 menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama 20 päeva jooksul hagi

kättesaamisest.

Maakohus saatis hagimaterjalid kostjale avaliku e-toimiku infosüsteemi (e-toimik) vahendusel,

samuti e-kirjadega ja posti teel kostja registrijärgsel aadressil. Ainsa kättesaamiskinnituse sai

kohus posti teel saadetule ja selle kohaselt võttis dokumendid 7. juunil 2016 vastu JS, kelle

kohta oli kättesaamiskinnitusel märge „juhataja“.

Maakohus rahuldas hagi 1. juuli 2016 tagaseljaotsusega, sest kostja tähtaegselt ei vastanud.

2 (5)

2. Kostja esitas 19. augustil 2016 kaja, milles palus menetluse taastada ning peatada

täitemenetlused täiteasjades nr 022/2016/4470 ja nr 022/2016/4469 (tagaseljaotsuse alusel

algtatud täiteasjad), samuti esitas ta vastuse hagile. Kaja esitamisel tasus kostja kautsjoni

summas 350 eurot.

Kaja kohaselt ei ole kohtudokumendid kätte toimetatud kostja seaduslikule ega lepingulisele

esindajale isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Dokumendi saab juriidilisele isikule või tema

esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui dokumentide

vastuvõtja on juriidilise isiku lepinguline või seaduslik esindaja. Hagimaterjalid võttis vastu

JS, kes ei ole praegu ega olnud ka varem kostja seaduslik esindaja. Järelikult ei ole hagi

toimetatud kostjale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmise teel.

3. Maakohus rahuldas 22. augusti 2016 määrusega kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks

ning määras peatada kuni kaja lahendava kohtumääruse jõustumiseni täitemenetlused

tagaseljaotsuse alusel algtatud täiteasjades.

4. Hageja vaidles kajale vastu.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Maakohus jättis 5. septembri 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) kaja rahuldamata,

menetluse taastamata ja määras arvata kautsjon riigituludesse. Sama määrusega tühistas

maakohus 22. augusti 2016 määrusega rakendatud tagaseljaotsuse alusel algtatud täiteasjades

täitemenetluste peatamise.

6. Esmalt sedastas maakohus, et kaja on lubatav ja tähtaegne. Samuti ei täheldanud maakohus

puudusi kaja vormi osas.

7. Maakohus nentis, et hagimaterjalid ei ole kostja seaduslikule esindajale isiklikult allkirja

vastu kätte antud, mistõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 kohaselt ei ole

kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik. Siiski ei andnud kostja poolt kajas toodud väited

maakohtu hinnangul alust kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks.

8. Kostja kasutab menetlusõigusi pahauskselt ja venitab menetlust. Kohus pani hagimaterjalid

ja kohtumäärused 23. mail 2016 kostja seaduslikule esindajale e-toimikusse kättetoime-

tamiseks (mille kohta saadab e-toimik kostja seaduslikule esindajale e-posti aadressile

koheselt teated). Lisaks saatis kohus 25. mail 2016 kostja äriregistrijärgsele e-posti aadressile

XXX ja hagiavalduses märgitud XXX täiendava teavituse, et e-toimikus on kostjale

kohtudokumendid kättetoimetamiseks pandud (tl 156).

Seejärel saatis kohus hagimaterjalid tähitult kostja äriregistrijärgsele aadressile, kus need

7. juunil 2016 vastu võeti. Väljastusteate kohaselt võttis dokumendid vastu JS, kes märkis end

kostja juhatajaks. Kuna kostja juhataja on kostjaga seotud isik, siis saab tema rollist ja

ametikohustustest tulenevalt eeldada adekvaatset arusaamist sellest, mis on oma olemuselt

kohtudokumendid ning mõistmist, et dokumendid tuleb üle anda juhatuse liikmele.

Maakohtu hinnangul ei ole neil asjaoludel eluliselt usutav, et kostja seaduslikul esindajal

puudus tegelikult teave kohtumenetluse kohta.

MÄÄRUSKAEBUS

9. Kostja esitas 20. septembril 2016 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega kaja rahuldada, taastada menetlus ja peatada

täitemenetlus tagaseljaotsuse alusel algtatud täiteasjades.

10. Määruskaebuse esimese väite kohaselt pole kaja rahuldamata jätmine seaduslik ja

põhjendatud ning vaidlustatud määrus on selles osas vastuoluline.

3 (5)

TsMS § 415 lg-st 1 ja TsMS § 417 lg-st 2 nende koosmõjus tuleneb, et kui kaja esitati õiges

vormis ja õigel ajal, siis tuli kaja rahuldada ja menetlus taastada, sest kaja esitamiseks ei

olnud

mõjuv

põhjus

vajalik.

Kostjale

ei

olnud

enne

tagaseljaotsuse

tegemist

menetlusdokumendid kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu ega elektrooniliselt.

Vaidlustatava määruse p-s 7 maakohus sellega sisuliselt ka nõustus, aga jättis kaja ebaõigesti

rahuldamata. Kaja lahendamisel ei oma mõjuv põhjus tähtsust, kui hagimaterjalid on kätte

toimetatud kolmandale isikule.

11. Määruskaebuse teise väite järgi ei ole õige ega kaja lahendamisel ka asjakohane maakohtu

järeldus, et kostja on kasutanud menetlusõigusi pahauskselt.

Viimased e-kirjad aadressile XXX saabusid 31. juulil 2015, sest seisuga 1. august 2015 XXX

domeen aegus. Selle asjaolu kohta lisas kostja dokumentaalse tõendi määruskaebusele.

Domeeni aegumine tähendab, et pärast seda ei ole domeeniga seotud e-posti aadressile

võimalik e-kirju edastada (ega kätte saada). Sel põhjusel ei saanud kostja seaduslik esindaja

pärast 31. juulit 2015 vastavalt e-posti aadressilt enam kirju ega teateid.

Kuigi kostja kasutas e-posti aadressi XXX aktiivselt poolte läbirääkimiste perioodil

11. september – 24. november 2015, ei ole see menetlusdokumentide kättetoimetamise

aspektist oluline. Kostja peab võimalikuks, et sellel aadressil saadetud kohtu teade sattus

rämpsposti hulka, aga seda ei saa enam kontrollida ega tõendada.

Vaatamata eeltoodule on oluline, et TsMS § 311¹ lg 5 eeldab isiku elektroonilist kinnitust

menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisel. Ilma vastava kinnituseta ei saa nimetatud

sätte alusel dokumenti kättetoimetatuks lugeda.

Alusetu on maakohtu eeldus, et iga inimene, kes mis tahes põhjusel märgib end äriühingu

„juhatajaks“, vastutab äriühingu toimimise eest või on teadlik kohtudokumentide olemusest.

Kostja aadressil kohtu kirja vastu võtnud JS ei ole kunagi olnud kostja juhatuse liige ja tal

pole kunagi ka olnud kostja esindus- ega juhtimisfunktsiooni, samuti pole ta kostja töötaja ega

nt koostööpartner või muul viisil kostjaga seotud isik. JS on kostja seadusliku esindaja isa, kes

suvel käis baaris vaatamas, kas midagi saab ette võtta akendega. Seega olid tal võtmed ja ta

võis viibida kostja asukohas. Ta on 76-aastane ja tal on tervisehäireid. Talle on meenunud, et

ta võis küll mingid dokumendid vastu võtta, aga ta ei mäleta, mis ta nende dokumentidega

tegi. Samuti ei saanud ta aru, et need on kohtu- või muud sellised dokumendid, mis tuleb

kostjale edastada.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

12. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks. Hageja vaidles määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 7. oktoobri 2016 kirjaga

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on kaja kohta tehtud lahendi osas sisuliselt

põhjendatud ja maakohtu vaidlustatud määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 ning § 659

ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus § 415 lg 1 p-ga 2 tuleb

kaja rahuldada, asjas menetlus taastada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule.

Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

14. TsMS § 417 lg 2 sätestab, et kohus rahuldab kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja

ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata

jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva

põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast

4 (5)

ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha.

Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik.

Ringkonnakohus nõustub kostja määruskaebuse esimese väitega, et käesoleval juhul ei olnud

kaja esitamiseks vajalik mõjuv põhjus. Sisuliselt on seda möönnud ka maakohus vaidlustatud

määruse p-s 7.

15. Nimelt näeb TsMS § 415 lg 1 p 1 ette, et kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja

sõltumata vastamist takistanud mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt.

Toimikust ei nähtu, et hagiavalduse ja selle menetlusse võtmise määruse saaks lugeda kostjale

või tema esindajale elektrooniliselt kätte toimetatuks TsMS § 311¹ lg-te 3 ega 5 alusel.

Riigikohus on leidnud, et juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku

seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale (TsMS § 218)

isiklikult allkirja vastu (26. märtsi 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-09, p 15 teine lõik, ja

selles viidatud 14. veebruari 2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 12 kolmas lõik).

Kuna posti teel on hagimaterjalid kätte toimetatud üksnes JS-le, kes vaidlustamata asjaoludel

pole kostja seaduslik ega lepinguline esindaja, siis ei ole hagi kostjale isiklikult allkirja vastu

kätte toimetatud.

Eelnevast tuleneb, et kostja võis esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Kuna

kaja rahuldamise muud eeldused (tähtaegsus ja vorm) on täidetud, siis pidanuks maakohus

kaja rahuldama ja menetluse asjas taastama.

16. Vastuseks määruskaebuse teisele väitele märgib ringkonnakohus, et maakohus on

põhjendamatult sidunud kaja rahuldamata jätmise kostja väidetava menetlusõiguste

kuritarvitamisega, sest TsMS ei näe ette võimalust jätta kaja sel alusel rahuldamata.

Ringkonnakohus ei anna hinnangut, kas kostja on menetlust venitanud.

17. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kaja rahuldamata jätmise määruses

tuleb mh kirjeldada tagaseljaotsuse aluseks olevaid asjaolusid ja esitada tagaseljaotsuse

põhjendused, kui tagaseljaotsus on tehtud TsMS § 444 lg 3 alusel ilma kirjeldava ja

põhjendava osata (Riigikohtu 31. märtsi 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 15 teine

lõik, ja selles viidatud 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas

lõik). Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse muudel põhjustel, siis ei ole eelnevas

kirjeldatud puudus käesoleval juhul määruse tühistamise alus.

18. TsMS § 418 lg 1 järgi menetluse taastamise korral tagaseljaotsus ei jõustu ja seda ei saa

täita ning taastatud menetlus jätkub vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne

tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Ka näeb täitemenetluse seadustiku

§ 48 lg 1 p 4 ette, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega

täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud. Seetõttu

tuleb tühistada maakohtu määrus ka osas, millega kohus tühistas 22. augusti 2016 määrusega

rakendatud täitemenetluse peatamise tagaseljaotsuse alusel algtatud täiteasjades.

Enam ei ole vaja lahendada kostja taotlust täitemenetlus peatamiseks, kuna kaja rahuldamise

tõttu puudub täitedokument, mistõttu määruskaebuse taotlust ringkonnakohus ei lahenda ja

tervikuna kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

19. Vastavalt TsMS § 667 lg 2 esimesele lausele, kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus

on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse.

Ringkonnakohus saab teha ise kaja lahendava määruse.

5 (5)

20. Maakohus on vaidlustatud määruse põhjendavas osas käsitlenud kajamenetluse kulude

jaotust, aga ei ole vastatav otsustust märkinud resolutsioonis, aga ka see ei anna praegusel

juhul alust maakohtu määruse tühistamiseks ega täiendamiseks, sest menetluskulude jaotuse

saab maakohus otsustada asja lahendamisel.

Määrusega määras maakohus ka kautsjoni arvamise riigituludesse. Selles osas tuleb määrus

samuti tühistada TsMS § 149 lg 5 alusel, kuna ringkonnakohus rahuldab kaja. Käesoleval

juhul ei tuvastanud ringkonnakohus TsMS § 149 lg 51 sätestatud eeldusi (et hagi oleks

kostjale kätte toimetatud nõuetekohaselt) ning seega puudub alus kautsjoni arvamiseks

riigituludesse. Kautsjoni tagastamiseks saab kostja esitada taotluse maakohtule ja märkida

selles kautsjoni tagastamiseks vajalikud andmed (TsMS § 149 lg 8 kolmas lause).

TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja

saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

21. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 417 lg 4

sätestab, et määruse peale, millega menetlus taastamata jäeti, võib esitada määruskaebuse.

Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata

üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus

rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

Gaida Kivinurm

Ulvi Loonurm