3-16-1228/19 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1228

Haldusasi

Maksu-

ja

Tolliameti

taotlus

täitmist

tagavate

toimingute sooritamise loa andmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse –

OÜ I

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.06.2016 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ I ja F OÜ määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ I määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.06.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-1228 muutmata osas, milles Tallinna Halduskohus andis loa arestida

OÜ I pangakonto summas 27 998,70 eurot Eesti Vabariigi kasuks MTA kaudu

(resolutsiooni p 1.1) ja määras rahaliste vahendite kandmise MTA tagatiskontole

(resolutsiooni p 2).

2. Rahuldada F OÜ määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 21.06.2016 määrus

haldusasjas nr 3-16-1228 osas, milles Tallinna Halduskohus andis kohtutäiturile loa aresti

seadmiseks F OÜ pangakontol olevatele rahalistele vahenditele summas 116 441,36 eurot

(resolutsiooni p 1.2).

3. Mõista Maksu- ja Tolliametilt F OÜ kasuks välja määruskaebemenetluse kulud

summas 717 (seitsesada seitseteist) eurot. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste

endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (MKS § 1361 lg 4, HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 20.06.2016 taotluse anda luba

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 27 998,70 euro suuruse aresti seadmiseks OÜ I

pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank, anda luba kohtutäiturile

aresti seadmiseks F OÜ pangakontol nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY AS-s SEB

Pank olevatele rahalistele vahenditele summas 116 441,36 eurot ning kanda ja deponeerida

3-16-1228

2(11)

arestitud rahalised vahendid MTA tagatiskontole nr EE252200221014193902 Swedbank AS-

s. Taotluse põhjendused olid järgmised.

1) MTA alustas 07.03.2016 teatega OÜ I käibe- ja tulumaksu arvestamise ja deklareerimise

õigsuse tuvastamist perioodil august 2014-veebruar 2015. OÜ I tekkis äriregistri andmetel

10.07.2015 OÜ E (registrikood XXXXXXXX) jaotumise teel, mille käigus jagunes OÜ E

kaheks äriühinguks ning andis oma vara üle OÜ-le S ja OÜ-le I. Jagunemislepingu p 5.2

kohaselt andis OÜ E jaotumisel OÜ-le I üle mh laenulepingust tuleneva nõude F OÜ vastu

summas 116 441,36 eurot, nõude AS SEB Pank vastu oma arvelduskontol nr

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

oleva

27 998,70

euro

ulatuses

ning

Põhja

Ringkonnaprokuratuuri ja MTA uurimisosakonna menetletavast kriminaalasjast nr

15930000078 tulenevad õigused, mis on olemuselt üleantavad. Jagunemislepingu p 4.1

kohaselt loeti OÜ E jaotumisel tema tegevus lõppenuks. OÜ E kustutati äriregistrist 15.10.2015.

2) Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine OÜ-le I

käibemaksuseaduse (KMS) § 24 lg 1, § 29 lg-de 1 ja 3 ning § 31 lg 1 ja tulumaksuseaduse

(TuMS) § 51 lg 1 alusel. OÜ I võttis üle osa OÜ E varast, õigustest ja kohustustest. OÜ E

suhtes algatatud kriminaalasjas uuritakse OÜ E ja tema juhatuse liikme IT tegevust seoses

käibemaksu arvestamise ja deklareerimisega MTA poolt 07.03.2016 teatega alustatud

maksumenetlusega kattuva perioodi osas. Tulenevalt kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest ja

esitatud kahtlustuse sisust on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et IT deklareeris OÜ

E nimel perioodil august 2014-veebruar 2015 käibedeklaratsioonides (KMD) maksukohustuse

vähendamise eesmärgil valeandmeid, jättes osaliselt müügikäibe deklareerimata ning

suurendades sisendkäibemaksu olukorras, kus puudusid nõuetekohased soetusarved

sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. Lisaks on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrollitaval perioodil OÜ E pangakontolt rahaliste vahendite kandmine kolmanda isiku

pangakontole 116 441,36 euro ulatuses ei olnud seotud OÜ E ettevõtlusega ning tuleb

maksustada tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

3) MTA on tuvastanud, et OÜ E müüs perioodil august-oktoober 2014 diislikütust AS-le L ja

OÜ-le F, kuid varjas neid müügitehinguid, ei deklareerinud müügikäivet ega tasunud

müügikäibemaksu. OÜ E jättis neilt tehingutelt deklareerimata müügikäibe kokku 439 089,30

euro ulatuses ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 87 817,86 euro ulatuses. Müügikäibe

varjamiseks koostas IT OÜ E nimel müügiarveid, mille kohaselt tasus AS L kütuse eest kuni

30.09.2014 S OÜ pangakontole ning alates 30.09.2014 OÜ E pangakontole. OÜ E

kriminaalmenetluse raames leiti läbiotsimise käigus lisaks AS-le L väljastatud müügiarvetele

ka OÜ-le F väljastatud kütuse müügi arveid.

4) MTA leiab, et maksukohustuse vähendamise eesmärgil suurendas OÜ E perioodil

november 2014-veebruar 2015 sisendkäibemaksu. OÜ E deklareeris sel perioodil

maksustatavat käivet kokku 335 536,50 euro ulatuses, sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu

67 107,30 eurot ning sisendkäibemaksu 62 901,80 eurot. OÜ E ei esitanud ostuarveid. MTA

uurimisosakonnalt saadud tõenditest nähtub, et OÜ E soetas sel perioodil diislikütust seni

tuvastamata isikutelt sularaha eest ning tal puudusid sisendkäibemaksu mahaarvamiseks

nõuetekohased soetusarved. Seda kinnitavad IT esitatud kütuse käitlemise aruandes kajastatud

andmed (kütuse jääk 01.08.2014 seisuga 0 liitrit) ja OÜ E 2014. a juulikuu kütuse käitlemise

aruanne (vedelkütuse lõppjääk 2014. a juuli lõpu seisuga 0 liitrit), OÜ E pangakonto, millelt ei

nähtu võimalikke kütusemüügi tegevusluba ja käibemaksukohustuslase registris registreeringut

omavaid tehingupartnereid ega ka pangaülekandeid, ning eeltoodud tõenditega vastuolus

olevad IT väited kütuse saamise kohta OÜ E soetamisel 29.07.2014. Ka OÜ E

raamatupidamisarvestuses ei ole vedelkütuse soetamist kajastatud. Seega suurendas IT OÜ E

3-16-1228

3(11)

nimel teadlikult perioodi november 2014-veebruar 2015 KMD-l sisendkäibemaksu summat

kokku 62 901,80 eurot, vähendades sellega tasumisele kuuluvat käibemaksu samas ulatuses.

5) MTA on tuvastanud, et F OÜ pangakontole läbi IT kontrollitavate äriühingute F OÜ ja FI

OÜ kantud raha kuulub OÜ-le I. Perioodil 01.08.2014-04.03.2015 kandis OÜ E F OÜ-le

677 800 eurot (selgitusega „leping ja yk“) ja FI OÜ-le 151 927 eurot (selgitusega „laen ja

leping“). Samal perioodil sai OÜ E F OÜ-lt tagasi 114 000 eurot (selgitusega „leping“) ja FI

OÜ-lt 2700 eurot (selgitusega „laen“). Seega omandasid F OÜ ja FI OÜ OÜ E arvelt kokku

713 027 eurot (677 800-114 000+151 927-2700). Kriminaalmenetluse materjalide põhjal on

üheselt tuvastatav, et F OÜ pangakontol olevad rahalised vahendid pärinesid täielikult OÜ-lt E.

Seetõttu on MTA-l põhjendatud kahtlus, et OÜ E kandis rahalised vahendid edasi endaga seotud

isikutele, raskendamaks raha tegeliku päritolu väljaselgitamist. Kriminaalmenetluse

materjalide põhjal on tuvastatud, et F OÜ kandis oma pangakontolt rahalisi vahendeid F OÜ-le

kokku 259 391 eurot. F OÜ juhatuse liige oli sel perioodil IT tütar KT. F OÜ ei ole F OÜ-ga

majandustehinguid teinud ning ei nähtu, et ülekantud summad oleks tagastatud. KT-le ei saanud

ülekanded jääda märkamatuks. MTA-l on tekkinud kahtlus, et F OÜ teadis, et läbi F OÜ

kantakse äriühingu kontole OÜ E maksupettuse teel saadud rahalisi vahendeid. OÜ E/OÜ I ja

F OÜ vahel ei ole jagunemislepingus viidatud laenutehingut tegelikult toimunud.

Jagunemislepingu kohaselt andis OÜ E OÜ-le I üle laenulepingust tuleneva nõude F OÜ vastu

summas 116 441,36 eurot. Kriminaalmenetluse materjalide hulgas ei ole OÜ E ja F OÜ vahelist

kirjalikku laenulepingut ega ka suulise lepingu olemasolule viitavaid asjaolusid. Arvestades

laenulepingu olemasolu kinnitavate tõendite puudumist, rahade liikumisi ning isikute seotust,

on MTA-l alust arvata, et laenusuhet ei eksisteeri. Seetõttu on MTA-l tekkinud põhjendatud

kahtlus, et jagunemislepingus viidatud laenulepingust tulenev nõue summas 116 441,36 eurot

on näilik. MTA-l on kahtlus, et tegelikult oli OÜ E eesmärgiks viia oma pangakontolt väidetava

laenutehingu varjus välja maksupettuse teel saadud rahalisi vahendeid, mis läbi F OÜ jõudsid

F OÜ pangakontole. Kuna väidetavaid laenutehinguid ei ole toimunud, kuuluvad F OÜ

pangakontol olevad rahalised vahendid OÜ-le I. Maksuhaldur leiab, et need kuuluvad

maksustamisele 29 110,34 euro suuruse tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu.

6) Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et peale maksuotsuse väljastamist ei pruugi OÜ E

õigusjärglase OÜ I rahaline seis võimaldada kontrolli tulemusena määratavat maksusummat

tasuda ning selle hilisem sissenõudmine võib osutada äärmiselt raskeks või võimatuks, sest OÜ

I majandustegevuse ja majandusliku seisu kohta puudub maksuhalduril teave (äriühing ei oma

KMKR registreeringut ning 2015. a majandusaasta aruannet ei ole veel esitatud). Arvestada

tuleb ka võimaliku maksusumma suurust, s.o 179 830 eurot (87 817,86+62 901,80+29 110,34),

samuti asjaolu, et OÜ I likviidne vara on ainult tema pangakontol olev raha 27 998,70 eurot

ning F OÜ pangakontol olev ja OÜ-le I kuuluv raha 116 441,36 eurot. Täitetoimingu

rakendamine on vajalik, sest kogutud tõendid annavad alust põhjendatud kahtluseks, et OÜ E

esitas MTA-le maksukohustuse vähendamise eesmärgil valeandmeid. OÜ I võib nii enda kui F

OÜ pangakontol oleva raha sealt likvideerida. OÜ-l I puudub registervara, s.o sõidukid,

kinnisvara, väikelaevad ja väärtpaberikonto. OÜ I ettemaksukonto saldo on 20.06.2016 seisuga

0 eurot. Maksuhalduril puudub teave äriühingu muude varaliste õiguste kohta.

7) Kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks on sobivaks täitetoiminguks aresti

seadmine OÜ I pangakontole summas 27 998,70 eurot ning aresti seadmine kolmanda isiku F

OÜ valduses olevatele ja OÜ-le I kuuluvatele rahalistele vahenditele summas 116 441,36 eurot.

MTA-l on põhjendatud kahtlus, et kui F OÜ pangakonto jääb arestimata, realiseeritakse

pangakontol olev raha. Pangakontode arestimine on ainsaks võimaluseks OÜ-le I määratava

võimaliku maksukohustuse tagamiseks. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA äriühingu

vastu suunatud täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise

tinginud asjaolu on ära langenud või kui OÜ I on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude

3-16-1228

4(11)

või kohustuse tagamiseks suuruses 179 830 eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122

sätestatud loetelule. Kui tagatise liigiks valitakse hüpoteegi seadmine riigi kasuks, tuleb OÜ-l I

täiendavalt arvestada täitemenetluse kuludega, mis praktika kohaselt on 20% tagatise suurusest,

so 35 966 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.06.2016 määrusega MTA taotluse ja andis loa OÜ I

pangakonto arestimiseks summas 27 998,70 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu),

kohtutäiturile loa F OÜ pangakontol olevate rahaliste vahendite arestimiseks summas

116 441,36 eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) ning arestitud rahaliste vahendite

kandmiseks ja deponeerimiseks MTA OÜ I tagatiskontol.

1) Taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldustele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. 07.03.2016

algatatud kontrollimenetluste eesmärk on MKS § 95 kohase maksuotsuse koostamine OÜ-le I

summas 179 830 eurot. Maksuhaldur leiab, et OÜ I õiguseellane soetas diislikütust tegevusluba

mitteomavatelt isikutelt sularahas, mistõttu puudus alus nende tehingute kajastamiseks

sisendkäibemaksu hulgas, ning jättis samas osa müügikäibest deklareerimata. Samuti kuuluvad

tulumaksuga maksustamisele kontrollitaval perioodil äriühingu pangakontolt väljaviidud

rahalised vahendid kui ettevõtlusega mitteseotud kulu (tehingud seotud isikute vahel).

Maksuhalduri hinnangul tekib OÜ-l I täiendav maksukohustus käibemaksu osas kogusummas

150 719,66 eurot ja tulumaksu osas 29 110,34 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt

ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine.

2) Maksuotsuse täitmine võib OÜ I tegevuse tulemusel osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. Sellele viitavad järgmised maksuhalduri poolt välja toodud asjaolud: 1) OÜ I

õiguseellane OÜ E on pannud toime maksupettuse (varjates müügikäivet ning suurendades

sisendkäibemaksu maksukohustuse vähendamise eesmärgil); 2) OÜ E kandis rahalised

vahendid läbi endaga seotud äriühingute kolmanda isiku F OÜ kontole, raskendamaks raha

päritolu kindlakstegemist; 3) OÜ E seaduslik esindaja IT andis kriminaalmenetluse käigus

vastuolulisi ütlusi ja teadlikult valeütlusi kütuse päritolu osas; 4) OÜ E jagunes kaheks

äriühinguks ja kustutati registrist ning OÜ I majandustegevuse kohta puudub teave; 5) OÜ-l I

puudub registervara; 6) võimaliku maksusumma suurus on 179 830 eurot. Vältimaks olukorda,

kus osaühingul puuduvad rahalised vahendid maksukohustuse täitmiseks, on vajalik anda

maksuhaldurile luba maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks.

3) Täidetud on MKS § 1361 lg-st 11 tulenev eeldus, et MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks suure tõenäosusega tulemuslik.

Äriühingul ei ole registervara, väärtpaberikontosid, äriühingu ettemaksukontol ja

pangakontodel ei ole maksukohustuse katteks piisavalt rahalisi vahendeid ning maksuhaldurile

pole teada muid rahalisi või varalisi õigusi, millele oleks võimalik MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

korras sissenõuet pöörata.

4) Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud äriühingu suhtes, kui OÜ I

esitab 179 830 euro suuruse tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi

vastavalt MKS §-s 122 toodud loetelule. Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise

nõude või kohustuse määramist on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud, kuna ennetavate

meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või muutuda

võimatuks. Arvestades OÜ-le I määratava maksukohustuse suurust ning registervara

puudumist, on põhjendatud anda MTA-le luba arestida OÜ I pangakonto summas 27 998,70

eurot Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu). Samuti on põhjendatud anda kohtutäiturile luba

aresti seadmiseks F OÜ pangakontol olevatele rahalistele vahenditele summas 116 441,36 eurot

3-16-1228

5(11)

Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu). Arestitud rahalised vahendid tuleb kanda ning

deponeerida MTA tagatiskontole.

3. F OÜ esitas halduskohtu määruse peale 18.07.2016 määruskaebuse. OÜ I esitas

halduskohtu määruse peale 21.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus ei pidanud

26.07.2016 põhjendatuks määruskaebusi rahuldada ja edastas need lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. OÜ I palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada osas, milles halduskohus andis

loa OÜ I pangakontol olevate rahaliste vahendite arestimiseks 27 998,70 euro ulatuses.

Määruskaebuse põhjendused on järgmised.

1) OÜ E kustutati äriregistrist ilma talle eelnevalt maksuotsust tegemata. OÜ I registreeriti

äriregistris 10.07.2015. OÜ I suhtes ei ole võimalik läbi viia käibe- ja tulumaksu arvestamise ja

deklareerimise õigsuse tuvastamist perioodil august 2014-veebruar 2015, sest OÜ-d I ei olnud

sel ajal olemas ning OÜ I õiguseellane OÜ E kustutati äriregistrist enne maksumenetluse

alustamist. Taotluses ega kohtumääruses ei viidata õigusnormile, mis võimaldaks

õigusjärglasele maksukohustust määrata õiguseellase tegevusest tulenevalt olukorras, kus

õiguseellane on maksumenetluse alguseks registrist kustutatud. Juriidilise isiku äriregistrist

kustutamine tähendab tema õiguste ja kohustuste, sh maksukohustuse lõppemist. MKS § 114

lg-t 1, mille kohaselt kannab maksuhaldur juriidilise isiku maksuvõla tema pankroti- või

likvideerimismenetlusega lõpetamise või likvideerimismenetluseta sundlõpetamise korral

maha, kui puudub maksukohustuse täitmise eest vastutav kolmas isik või sellelt isikult ei ole

võimalik maksuvõlga sisse nõuda, tuleb mõista selliselt, et kui juriidilise isiku lõppemise hetkel

ei ole maksuvõla eest vastutavale kolmandale isikule vastutusotsust tehtud, on maksukohustuse

täitmine võimatu ja maksuvõlg tuleb maha kanda. Maksuhalduril on piisavalt võimalusi

selgitada välja äriühingu maksuvõla eest vastutavad isikud ja teha neile vastutusotsus enne

äriühingu registrist kustutamist. Kuna puudub nii maksuotsus õiguseellase suhtes kui ka

vastutusotsus kolmanda isiku suhtes, ei olnud halduskohtul õiguslikku alust anda luba arestida

OÜ I pangakontol olev raha. OÜ I suhtes tehtav maksuotsus oleks igal juhul õigusvastane ja

kuuluks tühistamisele, sest sellega nõutaks maksukohustuse tasumist, mis lõppes juba enne

maksumenetluse alustamist.

2) OÜ-l E puudusid registrist kustutamise ajal kohustused MTA ees, mida tõendab MTA

23.11.2015 deposiidina esitatud tagatise tagastamise otsus nr 8-4/00547-2 OÜ-le I vabanenud

tagatissumma 3822,11 euro tagastamise kohta. Lisaks teatas MTA 20.11.2015 e-kirjas, et OÜ-

le E 01.10.2015 seisuga väljastatud maksuotsus on 18.11.2015 seisuga tasutud. Seega puudub

alus menetluse läbiviimiseks OÜ I suhtes.

3) OÜ I on tegutsev äriühing ning tema pangakonto arestimine määruses märgitud summas

takistab oluliselt või muudab võimatuks igapäevase majandustegevuse jätkamise. See võib

pikemas perspektiivis kaasa tuua raskused äriühingu tegevuses või äriühingu maksejõuetuse.

Loa andmine on vastuolus seadusega ja riivab ettevõtlusvabadust

5. F OÜ palub määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada osas, millega kohus andis

kohtutäiturile loa Eesti Vabariigi kasuks aresti seadmiseks F OÜ-le kuuluval pangakontol

olevatele rahalistele vahenditele summas 116 441,36 eurot. Määruskaebuse põhjendused on

järgmised.

1) Maksuhaldur ja halduskohus peavad F OÜ ja OÜ I laenulepingut ekslikult näilikuks.

Maksuhaldur ei ole põhjendanud, kas tegu oli teise tehingu varjamiseks tehtud tehinguga või

3-16-1228

6(11)

teeseldi tehingu toimumist. Lisaks võib MTA hinnata tehingu majandusliku sisu näilikuks

üksnes siis, kui maksumenetluse tulemusena on tuvastatud, et tehingu tegemise ainsaks või

peamiseks eesmärgiks oli lubamatu maksueelise saamine. Maksumenetluse praeguses faasis on

järelduse tegemine tehingu näilikkuse kohta ennatlik, sest maksuhaldur ei ole kogunud kõiki

tõendeid poolte tegeliku tahte kohta. Taotlus ja kohtumäärus ei sisalda viiteid asjaoludele, mis

annaksid alust pidada tehingut tehtuks maksuõiguslikku eesmärki silmas pidades.

Maksukohustuse saab siduvalt kindlaks määrata üksnes maksuotsusega, kuid OÜ I

maksukohustuse aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud (sh tehingu näilikkus) ei ole

haldusakti või kohtulahendiga tuvastatud.

2) Uurimisprintsiibist tulenevalt peab maksuhaldur lepingu tõlgendamisel selgitama välja

poolte tegeliku tahte. Maksuhaldur ei ole kummaltki laenulepingu pooleks oleva juriidilise isiku

esindajalt seletusi küsinud ega nõudnud ka tehingu toimumist tõendavate dokumentide

esitamist. Laenu andmine F OÜ poolt F OÜ-le lepiti kokku 2015. a märtsis seoses F OÜ sooviga

soetada trükiteenuse osutamiseks seadmeid, seega enne IT kahtlustatavana kinni pidamist.

Kuna F OÜ-l puudusid seadmete soetamiseks vabad rahalised vahendid, palus F OÜ juhatuse

liige KT laenu oma isalt IT-lt, kes nõustus laenu andma F OÜ kaudu. Pooled ei pidanud kirjaliku

lepingu vormistamist vajalikuks ning tingimused (laenu tähtaeg 01.03.2019 ning viivise määr

10%) lepiti kokku suuliselt. Tõenduslikul eesmärgil ning kahtluste hajutamiseks kaaluvad

pooled lepingutingimuste fikseerimist kirjalikult. F OÜ-l puudus laenu saades teave, kust tema

pangakontole laenuna üle kantud raha pärines. Kuna seadmete soetamine ei osutunud

majanduslikult otstarbekaks, tagastas F OÜ laenust 123 000 eurot 30.04.2015 ning kasutas

ülejäänud raha ettevõtluses. Seejärel on laenu tagastatud osade kaupa (2016. a jooksul lisaks

osamaksetena kokku 6600 eurot, selgitusega „FT laenu tagasimakse“, mis ühemõtteliselt viitab

F OÜ-lt saadud laenu tagastamisele). Võlausaldaja palvel tasuti tagasimakstud summad OÜ I

pangakontole. Seega on laenulepingust tulenevaid rahalisi kohustusi täidetud kokku juba

129 600 euro ulatuses ehk 13 158,64 euro võrra suuremas summas kui kohtutäiturile antud loa

alusel arestimisele kuuluv summa. Ka F OÜ 2015. a majandusaasta aruandes on kajastatud nii

2015. a aprillis F OÜ-lt saadud laen kui ka aprilli lõpus tehtud osaline tagasimakse.

3) MKS § 1361 lg-s 11 sätestatud arestimine tuleks kõne alla vaid maksukohustuslasele

kuuluva, kuid kolmanda isiku valduses oleva vara puhul. Kui vara on maksukohustuslasele

tagastatud ning osaliselt ära tarvitatud või kolmanda isiku varaga segunenud nagu praegusel

juhul, ei ole selle sätte kohaldamine võimalik. Lisaks ei tulene laenulepingust laenu saajale

kohustust laenuna saadud raha säilitada ning selle puutumatust tagada. Praegusel juhul saanuks

kõne alla tulla MKS § 1361 lg 11 p-s 2 sätestatud meede (kohtutäiturile loa andmine kolmandal

isikul maksukohustuslasele vara üleandmise või tema suhtes muude kohustuste täitmise

keelamiseks, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha

selleks ettenähtud kontole), kuid halduskohus ei ole sellele alusele tuginenud.

4) Isegi kui laenuleping oleks näilik, tuleks arvestada MKS § 83 lg-s 3 sätestatut –

maksuhaldur peaks tõendatud tagasimakseid käsitama tühise tehingu tagasitäitmisena ehk

sellise tagasiulatuva mõjuga sündmusena, mis annab alust pidada maksusumma määramist

alusetuks ning nõuda maksuotsuse tühistamist MKS § 103 lg 2 p 1 alusel.

5) OÜ E õigusjärglasele OÜ-le I maksuotsuse tegemise võimalikkus on küsitav olukorras, kus

maksu määramise menetlust õiguseellase suhtes alustati alles pärast õiguseellase lõppemist.

Juriidilise isiku registrist kustutamine tähendab tema õiguste ja kohustuste lõppemist MKS §

31 lg 3 mõttes. Maksuotsuse tegemisel OÜ I suhtes oleks seega tegu õigusvastase haldusaktiga,

sest sellega nõutakse maksukohustuse tasumist, mis lõppes juba enne haldusmenetluse

alustamist.

3-16-1228

7(11)

6. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikes vastustes jätta määruskaebused rahuldamata.

1) OÜ I määruskaebus ei ole põhjendatud. Vaidlus puudub selles, et OÜ I on OÜ E

õigusjärglane. MKS §-st 35 ning § 31 lg-st 1 tulenevalt lähevad õigusjärglasele üle ka

maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused, v.a sunniraha maksmise kohustus.

Äriseadustiku (ÄS) § 447 lg 2 sätestab jagunemisel osaleva äriühingu vastutuse jaguneva

ühingu kohustuste eest. OÜ I seisukoht, et maksuotsuse tegemine on tulenevalt äriühingu

õigusvõime lõppemisest võimatu, kehtib üksnes vastutusotsuse tegemise kontekstis. OÜ I on

jagunemislepinguga võtnud endale õigusjärgluse korras jagunenud OÜ E MKS § 31 lg-s 1 ette

nähtud rahalised nõuded ja kohustused. See vastutus ei ole solidaarne ega eelda OÜ E

õigusvõime säilimist. MTA-l on õigus määrata MKS § 92 lg 1 alusel OÜ-le I maksusumma OÜ

E varjatud maksukohustuse eest MKS § 95 kohaselt tehtava maksuotsusega, sest OÜ I on OÜ

E õigusjärglane. OÜ E varjatud maksukohustus tuleb maksumenetluses eraldi tuvastada, seega

ei oma tähtsust maksuhalduri vahetult pärast OÜ E registrist kustutamist tehtud toimingud,

millele OÜ I määruskaebuses viitab. Väide ettevõtlusvabaduse rikkumisest on paljasõnaline.

Maksuhaldur ei ole suutnud tuvastada OÜ I reaalset majandustegevust ning majandustegevust

kinnitavaid tõendeid ei ole esitanud ka OÜ I.

2) F OÜ määruskaebus ei ole põhjendatud. Taotluses oli selgitatud, et OÜ-lt E raha

kandmisega F OÜ kaudu F OÜ pangakontole sooviti luua näiliselt õiguslikke aluseid

maksupettuse teel saadud raha liigutamiseks erinevate äriühingute vahel, raskendades raha

tegeliku päritolu väljaselgitamist. Laenulepingu sõlmimise kohta esitatud väited on

vastuolulised. Määruskaebuses nimetatakse laenuandjaks OÜ-d F ning laenusaajaks F OÜ-d.

Jagunemislepingu p 5.2.1 kohaselt oli nõue F OÜ vastu aga OÜ-l E. Kõik Eestis registreeritud

eraõiguslikud isikud on raamatupidamiskohustuslased, kes on kohustatud dokumenteerima

kõik oma majandustehingud ning kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud

koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites, samuti

säilitama algdokumente (raamatupidamise seaduse § 4). Vaatamata juhatuse liikmete

lähisugulusele ei pea maksuhaldur usutavaks, et äriühingud jätavad 259 391 euro suuruse

laenulepingu kirjalikult vormistamata, sest laenulepinguga võeti kohustusi juriidilisele isikule.

F OÜ väited laenulepingu sõlmimise kohta 2015. a märtsis on tõendamata. Seevastu on

tõendatud, et raha kanti F OÜ pangakontolt F OÜ pangakontole ajal, mil IT oli kahtlustatavana

kinni peetud. 123 000 euro sularahas tasumine ning seejuures selle dokumenteerimata jätmine

ei ole äriühingute vahelistes tehingutes usutav. F OÜ 2016. a pangakonto väljavõttelt nähtuvad

ülekanded OÜ-le I ei tõenda laenulepingu olemasolu. Need ei lükka ümber seisukohta, et

laenulepinguga üritati anda OÜ E maksupettuse tulemusel saadud raha äriühingust

väljaviimisele usutavat seletust. Ülekannete suurus on võrreldes väidetava laenusummaga väike

ning ülekanded on tehtud kriminaalmenetluse ajal, mistõttu on põhjendatud arvata, et

ülekannetega üritati jätta muljet väidetava laenusumma tagastamisest. Lisaks tuleneb asjaolust,

et OÜ I ja F OÜ ei ole äriregistrile majandusaasta aruandeid esitanud ja neile on tehtud

kustutamishoiatus, et nad ei planeeri tegutsemist 2019. aastani, mil saabuks väidetava

laenulepingu järgi laenu tagastamise tähtpäev. Laenulepingu olemasolu ei tõenda ka F OÜ

2015. a majandusaasta aruanne, sest sellelt ei selgu, milliste laenusummade tagastamisega on

tegemist ning aruanne on esitatud ajal, mil kriminaalmenetluse toimumine oli asjaosalistele

teada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud osas, milles

halduskohus andis loa arestida OÜ I pangakonto summas 27 998,70 eurot Eesti Vabariigi

kasuks MTA kaudu (resolutsiooni p 1.1) ja määras rahaliste vahendite kandmise MTA

tagatiskontole (resolutsiooni p 2), ning OÜ I määruskaebus ei anna alust selle muutmiseks.

3-16-1228

8(11)

8. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

MKS § 1361 lg 1 alusel esitatud taotluse läbivaatamisel ei hinda kohus seda, kas maksuhaldur

on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kontrollib üksnes järgmiste

eelduste täidetust: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) maksuhalduril on

kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks

või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb maksukohustuslase

tegevusest; e) halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13,

p 10).

9. Vaidlust ei ole selles, et MTA on 07.03.2016 teatega nr 12.2-3/036319-1 alustanud OÜ E

ja seeläbi tema õigusjärglase OÜ I suhtes käibe- ja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsuse

tuvastamist perioodil august 2014-veebruar 2015. Menetlusosalised vaidlevad eelkõige selle

üle, kas kontrolli tõenäoliseks tulemuseks saab olla rahalise nõude või kohustuse määramine

OÜ-le I, mis asutati 10.07.2015 ehk peale kontrollitavat perioodi (OÜ I määruskaebus, F OÜ

määruskaebuse p 3.7), kas OÜ I pangakonto arestimine rikub ebaproportsionaalselt tema

ettevõtlusvabadust ja raskendab või muudab võimatuks igapäevase majandustegevuse

jätkamise (OÜ I määruskaebus) ning kas maksuhaldur ja halduskohus on tuginenud õigesti

MKS § 1361 lg 11 p-le 1 (F OÜ määruskaebus, p-d 3.1-3.6).

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa MTA taotluses välja toodud asjaolude pinnalt praegusel

juhul väita, et maksuotsuse tegemine OÜ-le I oleks välistatud või ilmselgelt võimatu, seega on

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude määramine. MKS § 1361 rakendamiseks peab

esinema käimasolev kontrollimenetlus ning kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise

otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis ilmselgelt

välistaksid taotluses toodud asjaolude pinnalt maksuotsuse koostamise. MTA on piisavalt

põhjendanud OÜ E poolt toime pandud maksupettuse kahtlust ning tuginenud OÜ E

maksukohustuse üleminekule tema õigusjärglasele OÜ-le I. Määruskaebuste esitajate seisukoht

maksuotsuse tegemise võimatusest pärast OÜ E õigusvõime lõppemist ei ole põhjendatud

olukorras, kus OÜ-l E on õigusjärglane. Maksukohustuse üleminek õigusjärgluse korras (MKS

§-d 35-37) erineb olukorrast, kus kolmas isik vastutab võõra maksukohustuse eest (MKS §-d

38-42). MKS § 35 sätestab sõnaselgelt maksukohustuste ülemineku õigusjärglasele, nähes ette,

et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult

teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik MKS § 31 lg-s 1 nimetatud nõuded ja

kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus. ÄS § 447 lg 2 kohaselt vastutab

jagunemisel osalev ühing, kellele kohustusi jagunemislepinguga ei määratud, jaguneva ühingu

kohustuste eest, kui nende täitmise tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise

kandmist jaguneva ühingu asukoha äriregistrisse. Seega ei ole praegusel juhul maksuotsuse

tegemine OÜ-le I välistatud või ilmselgelt võimatu.

11. Kooskõlas MKS § 1361 lg 2 p-ga 2 on MTA taotluses näidanud rahalise nõude hinnangulise

suuruse koos selgitusega, millele vastav hinnang tugineb. Lisaks sisaldab taotlus MKS § 1361

lg 2 p-s 3 ette nähtud andmeid tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab

täitetoimingud. Ka halduskohus ei ole MTA taotluse põhjendatust nendest aspektidest kahtluse

alla seadnud.

3-16-1228

9(11)

12. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud kahtlus, et maksumenetluse tulemusena tehtava

maksuotsuse või nõude sundtäitmine võib osutuda ilma OÜ I pangakonto arestimiseta oluliselt

raskemaks või võimatuks. MKS § 1361 kohaldamise üheks põhjuseks võib olla

maksukohustuslase tegevuses maksupettusele viitavate tunnuste esinemine ning käesoleval

juhul on maksuhaldur tuginenud OÜ I õiguseellase, OÜ E tegevuses esinenud maksupettuse

tunnustele. Arvesse tuleb võtta ka asjaolu, et OÜ I näol on tegemist lühikest aega tegutsenud

ettevõttega, millel puudub registervara (tl 83) ja väärtpaberikontod (tl 84) ning muu vara, mille

arvelt eeldatavat maksukohustust täita. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjustel on

praegusel juhul õigustatud maksuhalduri hinnang, et OÜ I võib oma pangakontol oleva raha

likvideerida ja end varatuks muuta, mille tulemusel muutub maksukohustuse sundtäitmine

võimatuks. Selline kahtlus ei eelda, et maksukohustuslane oleks juba teinud konkreetseid

toiminguid selleks, et raskendada maksuhalduril võimaliku maksusumma hilisemat

sissenõudmist, vaid MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi

nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 12.01.2015 määrus

nr 3-14-52172 ning 27.01.2015 määrus nr 3-14-51698).

13. Ringkonnakohus möönab, et täitmist tagavate toimingute kohaldamine riivab OÜ I õigusi.

Samas ei ole praegusel juhul alust eeldada, et täitmist tagavad toimingud võiksid olla sooritatud

ebaproportsionaalses mahus. Olukorras, kus ennetavate täitetoimingute teostamata jätmise

korral pole välistatud, et maksud jäävad lõpptulemusena riigile üldse laekumata, on maksude

laekumine vaadeldav kaaluka avaliku huvina (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.03.2012 määrus

nr 3-11-282, p 9). OÜ I ei ole näidanud, mil määral loa esemeks oleva täitetoimingu

rakendamine tema igapäevast majandustegevust takistab. Seega ei saa praegusel juhul

järeldada, et täitetoimingu mõju maksukohustuslase õigustele ja huvidele on sedavõrd

intensiivne, et kaalub eelnimetatud avaliku huvi üles.

14. Eelneva põhjal jääb OÜ I määruskaebus rahuldamata.

15. Ringkonnakohus leiab, et F OÜ määruskaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu määruse osas, milles halduskohus andis kohtutäiturile loa aresti seadmiseks F OÜ

pangakontol olevatele rahalistele vahenditele summas 116 441,36 eurot (resolutsiooni p 1.2),

ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab MTA taotluse rahuldamata.

16. MKS § 1361 lg 11 p 1 sätestab, et kui MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute

sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik taotleda halduskohtult kohtutäiturile loa andmist

kolmanda isiku valduses oleva maksukohustuslasele kuuluva vara arestimiseks. Sätte

kohaldamise eelduseks on seega maksukohustuslasele kuuluva vara kolmanda isiku valduses

olemine. Praeguses asjas on maksuhaldur taotlenud loa andmist, arestimaks kolmanda isiku F

OÜ kontol olevat raha, mis maksuhalduri hinnangul kuulub OÜ-le I. Riigikohtu praktikas

käsitatakse vara omanikuna isikut, kes omab kontot, millele on raha paigutatud, sest konto

omanikule kuulub vastav nõudeõigus panga vastu (vt Riigikohtu 20.05.2014 määrus nr 3-3-1-

76-13, p 16; 14.06.2012 määrus nr 3-3-1-22-12, p 8; 14.12.2011 otsus nr 3-1-1-89-11, p 19.1).

Seega ei ole praegusel juhul võimalik käsitada F OÜ pangakontol olevaid rahalisi vahendeid

kolmanda isiku valduses oleva, kuid maksukohustuslasele kuuluva varana. Sel põhjusel ei saa

anda luba ka F OÜ pangakontol olevatele rahalistele vahenditele aresti seadmiseks MKS § 1361

lg 11 p 1 alusel ning maksuhalduri vastav taotlus tuleb jätta rahuldamata.

17. Vastuseks kolmanda isiku määruskaebuses esitatud seisukohtadele märgib ringkonnakohus

siiki, et ei nõustu F OÜ etteheitega, et maksuhaldur on uurimisprintsiipi rikkudes jätnud

tuvastamata poolte tegeliku tahte. Täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemisel

tehingu näilikkusele tuginemisel ei ole nõutav, et tehingu näilikkus oleks eelnevalt

3-16-1228

10(11)

maksumenetluses või kohtumenetluses tuvastatud. Loa andmisel ei kontrolli kohus eelduslikult

tehtava maksuotsuse õiguspärasust, seega ei kontrolli kohus ka seda, kas tehingu näilikuks

lugemine on õiguspärane. Lisaks tugines maksuhaldur praegusel juhul hoopis kahtlusele, et

laenusuhet ning laenulepingut ei eksisteeri. Asjaolud, et väidetava laenulepingu kohta pole

vormistatud ühtki kirjalikku dokumenti, väidetava laenu tagastamise tähtaeg on aastal 2019,

OÜ I mistahes majandustegevuse toimumise kohta andmed puuduvad, väidetavaid laenu

tagasimakseid on OÜ F asemel tehtud OÜ-le I ning ajal, mil kriminaalmenetluse toimumine oli

äriühingute juhatuse liikmetele teada, põhjendavad kogumis maksuhalduri kahtlust, et tegelikku

laenusuhet OÜ F ja F OÜ vahel ei olnud. F OÜ selgitas määruskaebuses, et tagastas raha OÜ I

pangakontole võlausaldaja palvel, kuid 01.09.2015 jagunemislepingu p 5.2.1 kohaselt võttis

OÜ I OÜ-lt E üle tema laenulepingust tuleneva nõude F OÜ vastu (tl 17p). F OÜ tehtud maksed

OÜ-le I ning väidetava laenulepingu poolte kavatsus laenuleping kirjalikult fikseerida ei tõenda

laenusuhte tegelikku olemasolu.

18. Põhjendatud ei ole ka F OÜ seisukoht, et ta on käesolevaks ajaks täitnud laenulepingust

tulenevaid rahalisi kohustusi suuremas ulatuses (kokku 129 600 eurot) kui halduskohtu määruse

alusel arestimisele kuuluv 116 441,36 eurot. Maksuhaldur tugines loataotluses asjaolule, et F

OÜ kandis F OÜ-le 08.04.2015 150 000 eurot ning 09.04.2015 109 391 eurot, kokku seega

259 391 eurot. F OÜ esitatud 30.04.2015 sularaha väljamakse korraldus 123 000 euro

väljavõtmise kohta F OÜ pangakontolt ei tõenda raha tagastamist ei OÜ-le I ega F OÜ-le. Isegi

kui nii selle summa kui 2016. a jooksul tehtud pangaülekannete näol oleks tegu F OÜ-lt saadud

rahaliste vahendite tagastamisega, oleks väidetava laenu jääk jätkuvalt 129 791 eurot (259 391-

123 000-6600=129 791). Lisaks on laenu väidetav sularahas tagastamine toimunud 30.04.2015,

jagunemisleping, mille kohaselt OÜ I sai OÜ-lt E 116 441,36 euro suuruse nõude F OÜ vastu,

on aga sõlmitud 01.09.2015.

19. HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehti. OÜ

I ja MTA võimalikud menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab

F OÜ määruskaebuse, otsustab ta HKMS § 109 lg 4 järgi ka F OÜ menetluskulude

väljamõistmise.

20. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. F OÜ palus 19.07.2016 taotluses mõista välja määruskaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu 15 eurot ning kantud õigusabikulud 962 eurot. Ringkonnakohtule esitatud taotlusest

ja sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt on õigusabi teenuse osutaja kulutanud määruskaebuse

koostamisele 5 tundi ja 47 minutit ning menetluskulude nimekirja koostamisele 23 minutit,

kokku on osutatud õigusabi 6 tunni ja 10 minuti ulatuses. Esindaja kulu kandmine ja seotus

praeguse asjaga on tõendatud (tl 121). Ringkonnakohus leiab, et õigusabikulu tervikuna

väljamõistmine ei ole põhjendatud. Vajalikuks ja põhjendatuks ei saa pidada menetluskulude

taotluse koostamisele kulunud aja eest taotletavat tasu (vt Tallinna Ringkonnakohtu 02.03.2015

otsus nr 3-13-70052, p 12; Riigikohtu 11.11.2014 määrus nr 3-2-1-77-14, p 12). Ka muus osas

ei saa määruskaebemenetluses kantud õigusabikulu pidada kogu ulatuses vajalikuks ja

põhjendatud kuluks. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud argumente arvestades

saab määruskaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks pidada 4 tundi ja 30 minutit. Õigusabi

on osutatud tunnihinnaga 130 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega mõistab

ringkonnakohus MTA-lt F OÜ kasuks välja õigusabikulud 702 eurot (4,5 tundi x 130 eurot +

käibemaks 20%) ning tasutud riigilõivu 15 eurot, kokku 717 eurot. Nimetatud summat ületavas

osas jäävad F OÜ määruskaebemenetluse kulud tema enda kanda.

3-16-1228

11(11)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe

/allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks

/allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets