Legislator Case Law & Legislation
3-16-1946/7 AI generated

3-16-1946/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-16-1946/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

E.R. esitas 29.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud „Avaldus“), milles väljendas rahulolematust Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastustega. Kaebuses viidati erinevatel aegadel toimunud sündmustele, kus politseiametnikud on väidetavalt kaebaja peale valetanud, rünnanud kaebajat ning solvanud teda roppude sõnadega ning mõnitanud. Samuti on politseinikud tahtnud kaebajat tulistada ning ilma põhjuseta nuiaga lüüa ning tema vara lõhkuda ja kaebajat bussiga alla ajada. Kaebuse juurde oli lisatud kolm erinevat Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastust kaebaja avaldustele. Vastustes on leitud, et politseiametnike tegevuses ja käitumises ei ole tuvastatud rikkumisi.

Legislator headnote

AI generated

3-16-1946/7 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

Keywords

AI generated
police misconduct police checks police report public order grounds threats against authorities police cooperation
AI generated
4-16-8049/12
Oma tahtlike tegudega pani E.N toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, st KarS 275 lg 1 ettenähtud süüteo.
1-07-1727\2
Süüdistatav P.V 11.02.2007 kella 00.40 paiku viibides Järvakandis Retro baaris ja alkoholijoobes lähenes selja tagant politseioperatsiooni teostavatele Rapla politseijaoskonna vaneminspektor Jaan Aasale ja konstaabel Tanel Alasmaale ning lõi lahtise käega vastu politseiametniku T.Alasmaa vasakpoolset õlga. Kuna P.V oli agressiivselt meelestatud, haaras politseivaneminspektor J.Aas P.V paremalt poolt kaela piirkonnast riietest ja suunas viimase ukseava kõrval oleva seina äärde turvakontrolli teostamiseks. Peale P.V seina äärde suunamist ütles J.Aas politsei ja andis käskluse käed seina peale, samal ajal hoidis J.Aas parema käega P.V jopest kinni. Politseiametniku poolt antud seaduslikku korraldust eirates keeras P.V näoga J.Aasa poole ja lõi teda parema käega rusikaga ühel korral vastu vasakut põske ning püüdis J.Aasa riietest haarata. Edasise käeraudade paigaldamise ajal sõimas P.V politseiametnikku J.Aasa ebatsensuursete sõnadega, nimetades teda kukeks. Kui politseiametnik J.Aas hakkas P.V baarist välja toimetama, üritas viimane J.Aasa peaga näkku lüüa, tabades teda kergelt vastu otsaesist. Ebatsensuursete sõnadega politseivaneminspektor J.Aasa sõimates ja füüsilise vägivallaga ähvardades nõudis P.V enda vabastamist. Retro baari ees paigutas politseiametnik J.Aas P.V istuma politseisõiduki Opel Astra tagaistmele, kus P.V end külili keeras ja hakkas jalgadega vastu seaduslikule korraldusele rahurikkumine lõpetada, jätkas P.V nii autos kui Rapla politseijaoskonda jõudes J.Aasa ja T.Alasmaa ebatsensuursete sõnadega sõimamist, nimetades politseiametnikke jobudeks ja kukkedeks. Seega süüdistatakse süüdistatavat P.V KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
4-24-1568/4
6.05.2024 registreeris Viru Maakohus Sergei Jerini kaebuse politseija tolliametnike 30.04.2024, 2.05.2024 ja 3.05.2024.
3-12-91/2
G ja M. G kaebus Ida Prefektuuri ametnike tegevusetusele. Asja läbivaatamise kuupäev 17.01.2012 Resolutsioon Tagastada kaebus, kuna asja läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Edasikaebamise kord Kaebuse tagastamise kohta tehtud kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates. Asjaolud
4-08-10433/1
27.10.2008.a. laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale Jevgeny Shabas poolt 24.10.2008.a postitatud ja koostatud kaebus Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna Liiklusjärelevalve osakonna talituse vanemkonstaabel S Aljas poolt 21.08.2008.a. koostatud väärteoprotokolli AB 974476 peale. Kohtule esitatud kaebuses taotleb Jevgeny Shabas tema suhtes tehtud väärteoprotokolli kaebamistähtaja ennistamist. Kohtule esitatud kirjalikus kaebuses selgitab Jevgeny Shabas, et 21.08.2008.a. oli ta Tallinnas töölähetuses. Kell 11.20 peatas teda politseiametnik Siim Aljas, kes ütles talle, et tema – Jevgeny Shabas ületas lubatud kiirust, koostades selle kohta väärteoprotokolli nr AB 974476. Kuid tema – Jevgeny Shabas ei olnud rikkumisega nõus ning sellest teavitas ta ka politseiametniku.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS k a e b u s e t a g a s t a m i s e k o h t a

Kohtuasja number 3-16-1946 Määruse kuupäev 27.10.2016 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi E.R. kaebus Politseija Piirivalveameti peale

Resolutsioon

1. Tagastada E.R. kaebus haldusasjas nr 3-16-1946;

2. Määrus saata kaebajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. E.R. esitas 29.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse (pealkirjastatud „Avaldus“), milles väljendas rahulolematust Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastustega. Kaebuses viidati erinevatel aegadel toimunud sündmustele, kus politseiametnikud on väidetavalt kaebaja peale valetanud, rünnanud kaebajat ning solvanud teda roppude sõnadega ning mõnitanud. Samuti on politseinikud tahtnud kaebajat tulistada ning ilma põhjuseta nuiaga lüüa ning tema vara lõhkuda ja kaebajat bussiga alla ajada. Kaebuse juurde oli lisatud kolm erinevat Politseija Piirivalveameti sisekontrollibüroo vastust kaebaja avaldustele. Vastustes on leitud, et politseiametnike tegevuses ja käitumises ei ole tuvastatud rikkumisi.

Tartu Halduskohtu 10.10.2016 määrusega jäeti E.R. kaebus käiguta. Kaebajale selgitati, et tal tuleb välja tuua kaebuses esitatav nõue ning märkida tõendid, mis kinnitavad tema poolt väidetavaid asjaolusid. Samuti tuli kaebuse esitamise eest tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus. Kohus palus kaebajal ka teatada, kas ta nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates määruse kättesaamisest.

26.10.2016 saabusid kohtusse kaebaja avaldus ning riigilõivu tasumist tõendav dokument.

Kohtu seisukoht

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud alluvusjärgne kohus kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et käesolev kaebus kuulub tagastamisele alljärgneval põhjusel.

HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

Tartu Halduskohtu 10.10.2016 määrusega jäeti E.R. kaebus käiguta ning kaebajale anti kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates määruse kättesaamisest. E.R. on kinnitanud, et ta sai kohtumääruse kätte 11.10.2016. Seega oli kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks 21.10.2016. Kaebaja kohtule tähtaegselt ei vastanud. E. R. esitas 26.10.2016, s.o tähtaega ületades kohtule avalduse, mis on sarnane tema esialgse avaldusega ning riigilõivu tasumist tõendava dokumendi. Kohus leiab, et kaebaja ei ole tähtaegselt kõrvaldanud kaebuses esinevaid puuduseid ning isegi kui arvestada kaebajalt 26.10.2016 kohtusse laekunud dokumente, ei oleks kaebus kohtus lubatav. Kaebusest ei selgu, millise nõude või nõuded E.R. kohtule esitada soovib ning kaebus ei vasta kohtumääruses 10.10.2016 toodud nõuetele.

Kohus asub seisukohale, et E.R. kaebust ei ole võimalik menetleda, sest kaebuses esinevad puudused on kõrvaldamata ning kaebus ei ole esitatud kujul menetletav.

3. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg-st 1 p 2 leiab kohus, et E.R. kaebus haldusasjas nr 3-16-1946 kuulub tagastamisele. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

4. HKMS § 104 lg 5 p 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel.

Kuna kohus tagastab E.R. kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel, siis kuulub tagastamisele ka kaebuselt tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Riigilõivu tagastamiseks tuleb E. R. esitada kohtule taotlus, kus oleks ära näidatud tema arvelduskonto number.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mare Priks kohtunik