4-16-6569/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Väärteoasja number

4-16-6569 Kohtunik Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 11. oktoobri 2016 määrus H. (H. ) kaebuse läbi vaatamata D D jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

H. (isikukood XXX), määruskaebus D RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 11. oktoobri 2016 määrus muutmata.

2. H.D määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesolev määrus on VTMS § 198 kohaselt lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna Prefektuuri 05.09.2016 otsusega väärteoasjas nr 2780,16,006791 karistati H. KarS § 275 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, D s.o 200 eurot riigituludesse.

1.1. 08.09.2016 saabus Tartu Maakohtusse eelnimetatud väärteomenetleja otsuse peale

H. kaebus, mille 19.09.2016 määrusega jättis maakohus käiguta ja andis aega 14 päeva D

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Asja materjalide kohaselt sai H.

D nimetatud määruse kätte elektronposti aadressile XXX 19.09.2016 kell 23:59, kui ta selle vastu võttis (lk 32, väljatrükk Kohtute Infosüsteemist, edaspidi KIS). MAAKOHTU MÄÄRUS

2. 11.10.2016.a määrusega jättis maakohus H. kaebuse läbi vaatamata VTMS § 118 lg D

2 p 3 alusel, sest H. jättis kõrvaldamata kaebuses esinevad puudused – ei teatanud D kohtule, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta ja kas ta soovib kaitsjat. Kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus tehti H. -le e-toimiku süsteemi kaudu 11.10.2016 kättesaadavaks D

elektroonselt elektronpostiaadressi XXX kaudu (lk 29), milliselt H. võttis määruse D vastu. MÄÄRUSKAEBUS

3. Tartu Maakohtu 11.10.2016 määruse peale esitas 19.10.2016 kaebuse H. , kes väidab, D

et tahab maakohtu määrust vaidlustada. Kaebaja nimetab korduvalt päringu vajadust psühhiaatriakliinikust ja ka soovi omada kaitsjat ning kohtuistungist osa võtta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ning põhjendatud ja määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning H. kaebuse rahuldamiseks. D

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis menetlusnorme järgivalt 11.10.2016 määrusega

H. kaebuse läbi vaatamata VTMS § 118 lg 2 p 3 alusel, sest H. jättis D D kõrvaldamata kaebuses esinevad puudused, s.o ei teatanud kohtule, kas ta soovib kohtuistungist osa võtta ja kas ta soovib kaitsjat. Kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus allkirjastati digitaalselt 11.10.2016 kell 11.41 (lk 19) ja tehti H. -le e-toimiku süsteemi kaudu 11.10.2016 kättesaadavaks elektroonselt D elektronposti aadressi XXX kaudu (lk 29), milliselt H.D võttis määruse vastu 11.10.2016 kell 14.26 (lk 29 – väljatrükk KIS-st).

10 minuti möödudes kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättesaamisest, s.o 11.10.2016 kell 14:36, saabus kohtusse H.D elektroonne pöördumine e-posti aadressilt XXX (lk 21), milles H. teatab, et soovib kohtuistungist osa võtta ja talle on vaja kaitsjat, kuna tal on D psüühikahäire (lk 21).

6. Eelnimetatud H. operatiivne tegevus ja suhtlus maakohtuga (minutite jooksul) pärast D maakohtu kaebuse läbi vaatamata määruse kättesaamist, näitab vajaduse ja soovi korral tema adekvaatset ja arusaamisvõimelist tegevust. Seda enam ilmekalt näitab kaebaja hoolimatut ja seadust eiravat käitumist asjaolu, et isik talle maakohtu poolt antud kahe nädalase tähtaja jooksul ei kõrvaldanud talle antud kaebuses esinenud puudusi. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses ei nimeta H. ühtegi tõsiseltvõetavat põhjust, mis oleks kaebuses D puuduste tähtajaks kõrvaldamata jätmiseks olnud mõjuv.

7. Ringkonnakohus soostub asja materjalide juures oleva maakohtu vastuses märgituga

H. -le, et käesoleval juhul on H. olnud vajadusel suuteline esitama kohtule D D

dokumentatsiooni, tehes seda küll väljaspool selleks antud tähtaega. Asja juures olevatest materjalidest, sealhulgas H. enda poolt edastatud dokumentidest pole ringkonnakohtul D kuidagi põhjust järeldada, et H. oleks probleeme ametiasutusega suhtlemisel või enda D mõistetavaks tegemisel. H. on avaldanud ja esitanud kohtutele enda pöördumistes tema D tahet väljendavad asjaolud. Seega pole ringkonnakohtul alust arvata, et H. ei oleks soovi D ja tõelise tahte korral saanud kõrvaldada maakohtu 19.09.2016 määruses osundatud puudusi. VTMS § 19 lg 3 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik üksnes juhul, kui menetlusalune isik ei ole psüühikahäire tõttu ise suuteline end esindama.

Ringkonnakohus ei näe käesoleva asja määruskaebe menetlusstaadiumis mingit mõistlikku põhjust kaasata menetlusse veel kaitsja.

8. Määrusekaebuses nimetatud soovi ja vajaduse osas esitada enda isiku kohta psühhiaatriaalast dokumentatsiooni, märgib ringkonnakohus, et selleks oli H. mõistlikku aega D küllaldaselt, kuid isik on jätnud sellele tähtajaliselt reageerimata.

9. Vastuseks H. määruskaebuse taotlusele osaleda ringkonnakohtu istungil, märgib D

kohus, et seadus sellist võimalus ette ei näe, sest vastavalt VTMS §-le 194 lg 2 vaadatakse määruskaebus läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta.

10.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194, § 196 lg-st 2 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11.10.2016 määruse muutmata ja H. määruskaebuse D rahuldamata.

/allkiri/ Tiit Lõhmus Kohtunik