3-16-1779/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Agu Timmi ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

27. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1779

Haldusasi

Vladimir Viira kaebus Tallinna Vangla vastu alusetu

süüdistamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks

summas 3000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 26. septembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vladimir Viira määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja Vladimir Viira

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26. septembri 2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja esitas 6. septembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu

inimväärikuse alandamisega põhjustatud kahju hüvitamiseks summas 3000 eurot. Kaebuse

kohaselt on kahju põhjustatud alusetu süüdistamisega, mille tagajärjel paigutati kaebaja ümber

Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse, ning sellega, et ta paigutati Tartu Vanglas kartserikambrisse

(lukustatud kambrisse) ning etapeerimisel tekitati kiiruse ületamisega liiklusohtlikke olukordi

ja käeraudadega vigastusi. Kaebusega koos esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks.

2. Tartu Halduskohus 26. septembri 2016. a määrusega jättis kaebaja taotluse menetlusabi

saamiseks rahuldamata, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate

puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

Menetlusabi taotluse lahendamisel leidis halduskohus järgnevat. Kaebaja esitas taotluse

riigilõivust vabastamiseks 6. septembril 2016 ning kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte

kohaselt oli tema menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (6. mai 2016 -

5. september 2016) sissetulek 1310,30 eurot, millest vastavalt HKMS § 112 lg 1 p-le 1 kuulub

maha arvamisele 749,07 eurot, s.o mahaarvamised nõuete fondi 655,15 eurot, elektriseadmete

kasutamise kulu 13,92 eurot ning vältimatud kulutused 80 eurot. HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel

arvestatud kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on 280,62 eurot, s.o

(1310,30-749,07)/4x2. Halduskohus märkis, et kuigi kaebaja on viidanud käeraudadega

põhjustatud vigastusele, puudub antud juhul alus kohaldada riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1

p-i 12, kuna vastustaja tegevuse ja väidetava kehavigastuse vaheline põhjuslik seos on

olematu – Tallinna Vangla väidetavalt alusetu süüdistus ei saa tuua kaasa kaebajale

kehavigastuse tekitamist Tartu Vangla poolsel etapeerimisel. Halduskohus tegi kindlaks, et

RLS § 60 lg 2 kohaselt tuleb kaebajal kaebuses esitatud 3000 euroselt hüvitamisnõudelt

tasuda riigilõivu 90 eurot. Halduskohus leidis, et kuna riigilõiv ei ületa kaebaja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel

lubatud ning seega jättis halduskohus rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. Kaebaja esitas 10. oktoobril 2016 Tartu Halduskohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu

26. septembri 2016. a määrusele. Kaebaja palub kohtul mitte ignoreerida asjaolu, et kaebaja ei

tööta ja ei oma ametlikku tuluallikat ning et administratsioon takistab kaebaja tööhõivet.

Kaebaja selgitab, et tema arvele laekuvatel vahenditel on oma eesmärk, kuid kohus on seda

ignoreerinud. Kaebaja kasutab arvele laekunud raha poest toiduainete ostmiseks, kuna

terviseseisundist tulenevalt ei söö kaebaja poolt vangla toidust. Kui kaebaja tasub kohtule

nõutud riigilõivu, siis on ta sunnitud nälgima. Kaebaja hinnangul on kohus ignoreerinud ka

seda, et kaebajale tekitati nii füüsilist kui ka moraalset tervisekahju ning kaebaja oli seetõttu

sunnitud pöörduma psühhiaatri poole. Kaebaja palub tühistada halduskohtu

26. septembri 2016. a määruse ning vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest.

4. Tartu Halduskohus 18. oktoobri 2016. a määrusega võttis kaebaja määruskaebuse

menetlusse, jättis selle rahuldamata, täiendas halduskohtu 26. septembri 2016. a määruse

põhjendusi ning edastas määruskaebus lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus

märkis, et vanglasisesele arvele ülekandel tehtud märge ei takista selle käsutamist kaebaja

poolt vastavalt vajadusele. Väide, et kaebaja ei söö vangla pakutavat toitu terviseseisundi

tõttu, ei ole menetlusabi andmise otsustamisel asjakohane, kuna tervishoiutöötaja

ettekirjutusel kindlustatakse erivajadustega kinnipeetava dieettoitlustamine või antakse

tavalisele toidunormile lisaks igapäevast lisatoitu. Seega ei pea kohus usutavaks, et kaebaja

kulu toidule oleks põhjendatud eritoidu vajadusega. Kaebaja määruskaebuses esitatud

täiendava väite osas, et talle on põhjustatud nii füüsilist kui moraalset tervisekahju, mistõttu ta

pidi pöörduma psühhiaatri poole, jääb halduskohus kindlaks, et viide tervisekahjule ei ole

antud juhul piisav riigilõivuvabastuse rakendamiseks, kuna vastustaja tegevuse ja väidetava

kehavigastuse vaheline põhjuslik seos on olematu. Halduskohtul ei ole võimalik kaebuse

piiritlemisel minna mööda sellest, et kaebaja hinnangul on kahju põhjustajaks olnud just

Tallinna Vangla, kuigi kaebajale on korduvalt selgitatud Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi

osa võimaliku kahju tekkimisel. Halduskohtu hinnangul on väidetav füüsiline tervisekahju

ning väidetav moraalne tervisekahju seotud kaebuses just Tartu Vangla poolsel etapeerimisel

põhjustatuga, kuid see on ilmselgelt liiga kauges väidetavas seoses Tallinna Vangla poolse

alusetu süüdistusega. Isegi kui tõlgendada määruskaebuses esitatud väidet psühhiaatrilise ravi

vajaduse kohta laiendavalt ka teiste kaebuse aspektide osas, oleks see siiski liialt paljasõnaline

eelnimetatud lõivuvabastuste kohaldamiseks, kuna kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte,

et kui väidetav kehavigastus või terviserike on ilmselgelt põhjendamata, siis ei laiene sellele

automaatselt riigilõivust vabastamine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist ei ole

kehavigastuste või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebusega RLS § 22 lg 1

p 12 mõttes. Arvestades, et määruskaebuses sisaldus täiendav väide seoses tervisekahju ja

psühhiaatrilise abi vajadusega, täiendab kohus Tartu Halduskohtu 26. septembri 2016. a

määruse põhjendusi käesoleva määruse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 26. septembri 2016. a määruses esitatud

seisukohtadega ega pea neid vajalikuks korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Ükski

määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks.

7. Eelnevast tulenevalt puuduvad alused Tartu Halduskohtu 26. septembri 2016. a määruse

tühistamiseks ning esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar