2-16-13896/12 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-16-13896

Tsiviilasi

Kohtutäitur Jane Rumjantseva taotlus võlgniku nõusolekuta

võlgnikule

kuuluvale

kinnistule

ja

selles

asuvatesse

ruumidesse sisenemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. septembri 2016 määrus

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Helve Annoki määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Helve

Annok

(isikukood:

XXXXXXXXX); volitatud esindaja Aivo Annok

Vastustaja (avaldaja): kohtutäitur Jane Rumjantseva

RESOLUTSIOON

Jätta Helve Annoki määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Maakohtu 15. septembri 2016 määrus muutmata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Kohtutäitur Jane Rumjantseva (avaldaja) esitas 15. septembril 2016 avalduse Helve Annokile

(võlgnik) kuuluvale territooriumile ja võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse sisenemiseks ja seal

viibimiseks.

Avalduse kohaselt on kohtutäituri juures täitmisel võlgniku suhtes sissenõudja Ülo Annoki

avalduse ja Tartu Maakohtu 7. mai 2007 otsuse tsiviilasjas nr 2-01-150 alusel algatatud

täitemenetlus rahalise hüvitise sissenõudmiseks täiteasjas nr 189/2008/395. Koos kohtutäituri

tasu ja täitekuludega on võlgnikul rahuldamata nõudeid ligi 30 000 euro ulatuses. Kuivõrd

täituri poolt eelnevalt teostatud toimingud ei andnud tulemusi, on tekkinud vajadus pöörata

nõude täitmine võlgnikule kuuluvale kinnisasjale asukohaga XXXXXX. Selle arestimiseks, s.o

üleskirjutamiseks, hindamiseks ning piltide tegemiseks, on vaja pääseda kinnisasjale ja sellel

asuvasse elamusse. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ela võlgnik nimetatud aadressil ning

kinnisasja valdab kolmas isik. Kohtutäituril on kahtlus, et kolmas isik võib keelduda täiturit

kinnisasjale ja ruumidesse lubamast.

2. Maakohus on telefoni teel ära kuulanud võlgniku, kellel ei ole vastuväiteid sellele, et täitur

kinnistule läheb ja selle üle vaatab. Võlgnik elab mujal. Müüki mineval kinnistul elab võlgniku

poja pere, kellega võlgnik ei suhtle. Võlgnik ei tea poja pere suhtumist täituri viibimisse

kinnistul.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas 15. septembri 2016 määrusega avalduse ja andis avaldajale täiteasja

nr 189/2008/395 raames loa siseneda koos täitetoimingus osalevate isikutega (sh manukad)

võlgikule kuuluvale kinnisasjale aadressil XXXXXXX ning viibida kinnistul ja selles asuvates

ruumides. Maakohus andis nimetatud loa kuni 15. jaanuarini 2017.

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 1 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku

nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil

ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus

avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. TMS § 28 lg 2 näeb ette, et

võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses

oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 järgi

peavad TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki läbiotsimist

taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Kohtutäituri avaldusest

nähtuvalt ja TMS § 85 ja § 137 arvestades on kohtutäituril vaja siseneda võlgniku kinnistule

selle hindamiseks ja arestimistoimingu läbiviimiseks, samuti kinnistul asuvas hoones olevate

ruumide ülevaatamiseks. Koos kohtutäituriga tuleb lubada siseneda ka täitetoimingus

osalevatel isikutel (sh manukad).

Arvestades, et avaldaja oli riigilõivu tasumisest riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 7 alusel vabastatud

ning avalduse esitas avaldaja ise, ei saa avaldajal olla olulisi menetluskulusid. Maakohus jättis

menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi

kanda.

TsMS § 478 lg 4 järgi hakkab määrus kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest

viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle

sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Võlgnik esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu määrus ja

teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt lühendada loa kehtivust

15 päevale alates kohtumääruse jõustumisest. Ühtlasi palus määruskaebuse esitaja tagada

määruskaebus ja peatada vaidlustatud määruse täitmine määruskaebuse läbivaatamise ajaks.

Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, kui ei toimetanud võlgnikule kätte

kohtutäituri poolt esitatud avaldust. Seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik aru saada, mida

tegelikult kohtutäitur saada soovib. Maakohus küll helistas võlgnikule, kuid ei selgitanud

avalduse sisu, võlgniku õigusi ega kohustusi.

TsMS § 479 lg 2 järgi hagita menetluses tehtava määruse, mille peale saab esitada

määruskaebuse, toimetab kohus kätte menetlusosalisele, kelle õigusi määrusega kitsendatakse.

Kohus toimetas määruse kätte võlgnikule, ehkki tema õigusi millegagi ei kitsendatud.

Vaidlustatud määrusega kitsendas maakohus puudutatud isikute õigusi ehkki need isikud olid

puudutatud isikutena menetlusse kaasamata. Maakohus ei edastanud puudutatud isikutele

vaidlusalust määrust.

Kohaldatud TMS § 28 lg-te 1–3 alusel saanuks maakohus vaidlustatud kohtumääruse teha

üksnes siis, kui kohtutäitur taotlenuks puudutatud isikute otseses valduses oleva kinnistu ja

elamu läbiotsimist. Kuna kohtutäitur ei ole soovinud läbiotsimist teha, pidanuks maakohus

jätma avalduse rahuldamata.

TMS § 28 lg 2 tuleb jätta kohaldamata ja kohtul tuleb algatada põhiseaduslikkuse järelevalve

menetlus. TMS § 28 lg 2 on maakohtu tõlgendatud kujul vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 26.

Maakohus andis loa sisenemiseks puudutatud isikute elu- ja tegevuskohta väga pika aja, s.o 4

kuu jooksul, võimalike ostjate, manukate või ükskõik kellega. Maakohus ei ole põhjendanud,

miks ta on andnud loa nii pikaks ajaks, s.o kuni 15. jaanuarini 2017. Maakohtu poolt valitud

abinõu ei ole vajalik, sobiv ega mõõdukas puudutatud isikute eraelu puutumatuse riiveks.

Vaidlusalusel kinnistul elab ka alaealine laps. TMS § 28 lg 2 alusel ei või kohus anda loa

kolmandate isikute otseses valduses (elukoht) ruumidesse sisenemiseks ka juhul, kui see on

vajalik võlgnikule kuuluva kinnisasja hinna kindlaksmääramiseks. Samuti ei või loa anda ka

võlgniku ruumide hindamise või müümise eesmärgil ruumidest fotode tegemiseks.

TMS § 28 lg 2 ei näe ette, et võlgniku ruume, mis on kolmandate isikute otseses valduses ja

elukohaks, tohiks täitemenetluse huvides fotografeerida nende tahte vastaselt ning tehtud

fotosid avaldada. Eraelu puutumatuse põhiõiguse riivet ei saa põhjendada ka TMS § 84 lg 21

kolmanda lausega, mille järgi avaldab kohtutäitur interneti-kuulutuses fotod kinnisasjast.

Kinnistut on võimalik fotografeerida ka nii, et kinnistule ei siseneta. Vaidlustatud

kohtumääruses ei ole antud kohtutäiturile luba võlgniku kinnisasjal ega ka seal olevas elamus

ja selle eluruumides, filmida ega ka fotografeerida. Luba anti vaid sisenemiseks ja kinnistu

ülevaatamiseks.

21. septembril 2016 sisenesid puudutatud isikute eluruumi kohtutäitur koos manuka ja kahe

politseinikuga, kuigi puudutatud isikute suhtes ei ole algatatud täitemenetlust. Kohtutäituri ja

politseinike omavoli oli lubamatu.

MENETLUS MAAKOHTUS

5. Maakohus jättis 22. septembri 2016 määrusega võlgniku avalduse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks, s.o vaidlustatud määruse täitmise peatamiseks määruskaebuse läbivaatamise

ajaks, rahuldamata.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Kohtutäitur vaidleb võlgniku määruskaebusele 15. septembri 2016 määruse peale vastu.

Vastuse kohaselt viis kohtutäitur 21. septembril 2016 koostöös politseiametnikega Tartu

Maakohtu 15. septembri 2016 määruse alusel täitetoiminguna läbi kinnisasja arestimise

võlgnikule kuuluval kinnisasjal aadressil XXXXXX.

Maakohus on määruse tegemisel lähtunud kehtivast seadusest. Seadusandja on ette näinud

põhiseadusega tagatud põhiõiguse riive ja selle vastavalt seadustanud. Järelikult on selline riive

põhiseadusega kooskõlas ja kolmandatele isikutele langeb sellise iseloomuga toimingu

läbiviimise talumiskohustus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et võlgniku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning maakohtu

määrus muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatud väited alust

maakohtu määruse tühistamiseks.

8. Kohtutäituri avaldusest selgub üheselt, et täitur taotles luba võlgnikule kuuluvae kinnistule

sisenemiseks, et viia läbi enampakkumiseks vajalikke toiminguid. Enampakkumise läbiviimine

eeldab kinnisasja arestimist (TMS § 142), enampakkumise kohta kuulutuse avaldamist (TMS §

153) ning enampakkumise läbiviimist (TMS § 150 jj koosmõjus TMS § 78 jj). TMS

§-st 8 tulenevalt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud

abinõud täitedokumendi täitmiseks.

TMS § 142 lg 1 kohaselt kirjutab kohtutäitur kinnisasja arestimiseks üles kinnisasja ja selle

päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb

kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Arestitud kinnisasja müük

täitemenetluses toimub üldreeglina enampakkumise teel. TMS § 153 lg 2 viimase lause kohaselt

tuleb enampakkumise interneti-kuulutuses avaldada ka fotod kinnisasjast.

TMS § 28 lg 2 alusel võib kohus anda loa võlgniku ruumidesse siseneda ka juhul, kui see on

vajalik selleks, et määrata kindlaks võlgnikule kuuluva kinnisasja hind (Riigikohtu

29. detsembri 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10, p 11; 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-35-15, p 12). Samuti võib kohus TMS § 28 lg 2 alusel anda loa ka võlgniku ruumidest

hindamise või müümise eesmärgil fotode tegemiseks (Riigikohtu 3. oktoobri 2012 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12, p 11; 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).

Loa võib kohtutäiturile anda ka selleks, et siseneda koos ostuhuvilistega TMS § 85 mõttes

võlgniku ruumidesse, kui sisenetakse võlgniku ruumide ostuhuvilistele tutvustamise eesmärgil.

Selline tõlgendus on Riigikohtu hinnangul võlgniku huvides, sest võib kaasa tuua

enampakkumisel osalejate arvu suurenemise ning seeläbi ka müügihinna tõusu (ja sellega võla,

sh ka viivise vähenemise) (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 12).

TMS § 28 eesmärgiks ei saa lugeda võlgniku ruumidesse sisenemise reguleerimist üksnes

ruumide või isiku füüsiliseks läbiotsimiseks. Olulisemaks tuleb pidada täitemenetluse

eesmärki: sissenõudja nõude rahuldamine kõige tõhusamal viisil, arvestades seejuures võlgniku

õigustatud huvidega (Riigikohtu 13. mai 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-15, p 13). TMS

§ 28 lg 3 kohaselt peavad TMS § 28 lg-tes 1 ja 2 sätestatud nõuetele vastavat ruumide ja maatüki

läbiotsimist taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

Maakohtu poolt antud luba kinnisasjale sisenemiseks ning sellel viibimiseks hõlmas mh ka

enampakkumise läbiviimiseks kõikide toimingute tegemist.

9. Asjakohatu on võlgniku viide TsMS § 477 lg 4 rikkumisele.

Maakohus ei ole isiku ärakuulamise kohustust rikkunud. TsMS § 477 lg 4 kolmanda lause

kohaselt võib isiku ära kuulata mh telefonitsi. Võlgnik ei eita, et maakohtu ametnik on

võlgnikule helistanud ning kohtutäituri avalduse osas seisukoha küsinud. Sellest tulenevalt ei

vasta tegelikkusele ka võlgniku väited, et talle ei ole tutvustatud kohtutäituri avalduse sisu.

Puudub vaidlus, et avalduse sisu on võlgnikule suuliselt tutvustatud. Võlgnik ei ole

määruskaebuses sellele vastuväiteid esitanud, et kohtutäitur kinnistule siseneb. Sellest

tulenevalt on võlgniku määruskaebuse väide, et maakohus ei ole talle avalduse sisu selgitanud,

otsitud ning tõendamata.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt määratud aeg neli kuud ebamõistlikult

pikk. Ringkonnakohus märgib, et asja arestimise järel on kohtutäituril kohustus saata

kinnistusosakonnale täitedokumendi ärakirja ja ühepoolse avalduse kinnisasja käsutamise

keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse (TMS § 145 lg 1). Seejärel avaldab kohtutäitur

enampakkumise kuulutuse ja enampakkumise teate ning kuulutuse avaldamise ja

enampakkumise teate ning enampakkumise vaheline aeg peab olema vähemalt 20 päeva. Sellest

tulenevalt ei ole võimalik teostada enampakkumise läbiviimiseks vajalikud toimingud võlgniku

poolt taotletud aja, s.o 15 päeva jooksul.

11. Määruskaebuses palus võlgnik jätta TMS § 28 lg 2 kohaldamata ja algatada

põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus.

PSJKS § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud

kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle

põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja

lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks,

edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule.

Kuivõrd põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise põhjenduseks on määruskaebuse

kohaselt võlgnikule kuuluval kinnistul osavõtvate isikute, s.o kolmandate isikute eraelu

puutumatuse õiguse riive, ei hinda ringkonnakohus võimalikku vastuolu PS §-ga 26. Võlgniku

kinnitusel ta ei ela vaidlusalusel kinnisasjal, ning kinnisasjale kohtutäituri poolt sisenemisel ei

toimu võlgniku eraelu õiguste riivet. TMS § 28 lg ei ole 2 antud juhul asjassepuutuv õigusnorm,

mistõttu puudub ringkonnakohtul pädevus kontrollida nimetatud õigusnormi vastavust

põhiseadusele.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud

poolte endi kanda. Võlgnikku on esindanud määruskaebuse menetluses võlgniku poeg ning

kohtutäitur on esitanud vastuse määruskaebusele ise. Kohus jätab võlgniku määruskaebuse

rahuldamata. Eelduslikult ei ole menetlusosalistel kulusid tekkinud, v.a määruskaebuselt

tasutud riigilõiv ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Viivi Tomson

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke