1-16-748/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-748 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo (kohtuistungil ei osalenud) Kriminaalasi R.V süüdistuses KarS § 25 lg 1, 2 - §

199 lg 2 p 9 järgi

Menetlustoiming süüdimõistetu R.V tingimisi enne

tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu R.V isikukood XXX; elukoht vabanemisel XXXX Kaitsja riigi õigusabi korras advokaat Artur Maljukov RESOLUTSIOON

Jätta R.V emale Tartu Maakohtu 29.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-748 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista R.V-lt

riigi tuludesse riigi õigusabi kulud

24 (kakskümmend neli) eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või arveldusarvele nr EE502200221014193355 Swedbank AS-is või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või arveldusarvele nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Menetluskulude tasumisel tuleb viitenumbriks märkida , selgituseks 99916700007806 tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number ning makseliigi nimetus. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 kuu alates kohtulahendi jõustumisest, so hiljemalt 11.12.2016. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 29.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-748 tunnistati R.V süüdi KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja temale mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust R.V-le Tartu Maakohtu 30.09.2015 kohtuotsusega nr 1-15-8047 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud 28 päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati R.V karistuse kandmise aja algust tema kinnipidamisest 28.01.2016. Kohtuotsus jõustus 16.01.2016. R.V karistusaeg algas 28.01.2016 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 25.06.2017.

13.09.2016 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid süüdimõistetu R.V tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks KarS § 76 lg 1 p 2 järgi. Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta R.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetav võib vabaduses jätkuvalt toime panna õigusrikkumisi. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles jagab vangla seisukohta. Süüdimõistetu R.V avaldas kohtus, et soovib vabaneda. Ta kinnitas, et on nõus Tartu Vangla poolt temale antud iseloomustuses nimetatud temale pandavate erikohustustega.

Kaitsja oli seisukohal, et R.V poolt toimepandud süüteod on olnud vähese ohtlikkusega, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Kriminaalhooldus on temale vajalik. KOHTU SEISUKOHT R.V kannab liitkaristust KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi, mis on tahtlik teise astme kuritegu. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kuna R.V on nimetatud aja ära kandnud, siis on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et R.V varem juba korduvalt kuritegude, sh isikuja varavastaste süütegude toimepanemise eest karistatud. Teda on karistatud kergemaliigiliste karistustega (tingimuslik vangitus KarS § 74 alusel; vangistus, mis asendati üldkasuliku tööga jne), aga ka reaalsete vangistustega.

Need karistused talle loodetud mõju ei avaldanud ning ta jätkas õigusrikkumiste toimepanekut. R.V pani uusi kuritegusid toime isegi ajal, mil ta oli kohtuotsusega määratud katseajale. R.V eelkirjeldatud käitumine viitab sellele, et karistamine ei ole tema puhul eripreventiivset eesmärki täitnud. R.V ei suuda või ei soovi karistamistest vajalikke järeldusi teha ega õppida. Ehkki ta ei väljenda otsesõnu kuritegelikke hoiakuid, on ta kohati uhke selle üle, et on kedagi löönud ja näeb, et saab ka asju nii lahendada. Samuti ei ole tõsiseltvõetav tema soov muutuda, kuna R.V iseloomustusest nähtub, et tal puudub realistlik tegevuskava, mis aitaks tal muuta oma eluviisi ja vältida uute kuritegude toimepanekut.

Siiani ei paista ta ka reaalselt teadvustavat endapoolse tegevuse ja panustamise vajadust. See viitab suurele tõenäosusele, et isik paneb vabaduses toime uued analoogsed õigusrikkumised.

Kõike eelnevat kogumis hinnanud asub kohus seisukohale, et 12-l korral kuritegude eest karistatud R.V katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna kohtul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes samasuguste kuritegude toimepanemist. Kuna R.V varasemad kriminaalhooldused on ebaõnnestunud, siis ei ole kohus veendunud ka selles, et R.V suudab alluda ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile.

Lisaks puudub R.V vabaduses toetav õiguskuulekas lähivõrgustik. R.V suhtlusringkonna moodustavad peamiselt kriminaalse taustaga tuttavad.

Tal puudub vabaduses ka töökoht. Samuti ei ole R.V vabanedes kindlat püsivat elukohta, sest XXXX on tal võimalik elama asuda vaid ajutiselt kuni uue elukoha leidmiseni (kohtuistungil kinnitas L.R., et ta lubab ajutiselt asuda elama). Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks R.V-le riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 24 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada R.V.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik