3-16-1980/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Agu Timmi, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

26.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1980

Haldusasi

Vjatšeslav Koguti taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vjatšeslav Koguti määruskaebus Tartu Halduskohtu

10.10.2016. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Vjatšeslav Koguti menetlusabi taotlus ja vabastada ta riigilõivu

tasumisest määruskaebuse esitamisel.

2. Võtta määruskaebus menetlusse.

3. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.10.2016. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasikaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla 28.09.2016. a käskkirjaga nr 6-4/662 (tl 22-23) kohaldati alates 28.09.2016

kinnipeetav Vjatšeslav Koguti suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja kohaselt oli

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks 28.09.2016 V. Koguti ja valvurite

vahel toimunud intsident, mille alusel on põhjust arvata, et V. Kogut võib oma käitumisega

ohustada vanglateenistuse ametnikke, millega seab ohtu vangla üldise julgeoleku. V. Koguti

suhtes kohaldatud täiendavateks julgeolekuabinõudeks on:

- eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, et teostada tõhusamat järelevalvet kinnipeetava

üle ja vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega;

- kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, sh täpsemate asjaolude

väljaselgitamiseni piiratakse kinnipeetava käimist taasühiskonnastavates programmides,

koolis ja tööl;

- kehakultuuriga tegelemise keelamist, mis seisneb spordisaali ja spordiväljakute kasutamise

keelamises, kuna sinna saatmisel ei ole tagatud kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja

suhtlemisvabaduse piiramine ning selle vajaduse tingib ka lukustatud kambri eripära;

- iga kord enne kambrisse sisenemist panna kinnipeetavatel ohjeldusmeetmetena peale

käerauad (pannakse peale ette asetatud kätele), olenemata asjaolust, kas toimub kinnipeetava

saatmine või mitte.

Käskkirja kohaselt tuleb üksuse juhil teha ettepanek V. Koguti suhtes täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise jätkamise otstarbekuse kohta hiljemalt kolme kuu möödudes

käskkirja tutvustamisest alates.

2. V. Kogut koostas 29.09.2016 Viru Vanglale 28.09.2016. a käskkirja peale vaide (tl 24),

mille andis üle vangla inspektor-kontaktisikule 05.10.2016 ning mis registreeriti Viru Vanglas

06.10.2016.

3. V. Kogut esitas 02.10.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse (tl 1-13,

tõlge lk 15-16). V. Koguti taotluse kohaselt kasutatakse tema suhtes igapäevaselt käeraudu,

kuigi Viru Vangla 28.09.2016. a käskkirjas seda kirjas ei ole. V. Kogut leiab, et Viru Vangla

28.09.2016. a käskkiri on vastuolus õigusnormide ning kohtupraktikaga, samuti ka

ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega. V. Kogut selgitab, et konflikt vanglaametnikega

tekkis sellest, et tal läksid kuivatusruumist riided kaduma ning ta palus vanglaametnikel

sellest raporteerida. Seepeale hakkasid vanglaametnikud karjuma ning nähes, et ta ei reageeri,

hakkasid teda tõukama. V. Kogut oli vanglaametniku käe oma õlalt eemale lükanud, mida

tõlgendati kallaletungina vanglaametnikule ning olukord päädis häiregrupi

kohalesaabumisega ning talle käeraudade paigaldamisega. V. Kogut leiab, et Viru Vangla

28.09.2016. a käskkiri rikub tema õigusi ja vabadusi. V. Kogut palub kaitsta kohtul tema

õigusi vabadusi vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 249.

4. Tartu Halduskohus jättis 10.10.2016. a määrusega V. Koguti esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata. Halduskohus märkis, et esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, sest

HKMS § 249 lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal

ning halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et V. Kogut on vanglale vaide esitanud.

Halduskohus leidis, et esialgse õiguskaitse taotluses ei ole välja toodud midagi, millest

selguks, millised pöördumatud tagajärjed kaasneksid esialgse õiguskaitse kohaldamata

jätmisega. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatakse küll tagajärg, mida ei

saa hiljem olematuks muuta, kuid vaide või tulevase kaebuse rahuldamise korral on võimalik

nõuda tekkinud kahju hüvitamist. Halduskohus märkis ka seda, et vanglaametnike ja teiste

isikute tervise ja elu kaitsmises seisnev avalik huvi kaalub üles kaebaja õiguste piiramises

seisneva erahuvi. Samuti osundas halduskohus sellele, et ta ei saa esialgse õiguskaitse

menetluses asuda lahendama põhivaidlust ning soovitud esialgse õiguskaitse abinõu

rakendamisega lahendaks kohus sisuliselt ära nii vaide kui ka võimaliku tulevase kaebuse, mis

ei oleks kooskõlas haldusmenetluse ning halduskohtumenetluse põhimõtetega.

5. V. Kogut esitas 17.10.2016 Tartu Halduskohtu 10.10.2016. a määruse peale

määruskaebuse, millega palub tühistada halduskohtu määruse ja rahuldada tema esialgse

õiguskaitse taotlus. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohtu määrus on vastuolus

HKMS § 249 sisuga. Samuti on määruskaebuse kohaselt omavahel vastuolus vaidlustatud

määruse punktid 5 ja 6. Määruskaebuse esitaja arvates piisab esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks asjaolust, et käskkiri ja ametnike tegevus tema suhtes on õigusvastased ning

seoses sellega on vaja käskkirja kehtivus peatada enne kohtu poolt sisulise otsuse tegemist.

Halduskohus nõustus, et julgeolekumeetmete kohaldamine kutsub esile tagajärjed, mida

pärast ei ole võimalik muuta. Millegagi ei ole tõendatud, et kedagi miski ähvardab, aga

halduskohus on seda arvesse võtnud. Määruskaebuse esitaja kordab oma varasemat

seisukohta, et ohjeldusmeetmed ja käeraudade kasutamine rikuvad tema õigusi ja vabadusi.

Määruskaebuse esitaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamisega rahuldaks kohus ka vaide, mida vaatab läbi vangla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. V. Kogut on määruskaebuses palunud vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.

Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 tuleb määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 15 eurot.

HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus menetlusabina vabastada menetlusabi saaja

täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele

isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu

keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse

maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti

mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

V. Koguti vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on tema sissetulek viimasel neljal kuul

enne menetlusabi taotluse esitamist, s. o 17.06.2016-16.10.2016, olnud 247,79 eurot. Sellest

tuleb maha arvata nõuete fondi suunatud summa 123,89 eurot, vabanemisfondi suunatud

summa 49,56 eurot ja elektrienergia eest tasutud summa 2,37 eurot (Riigikohtu

halduskolleegiumi 12.03.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-82-13, p 12). Riigikohtu üldkogu

12.04.2016. a otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 kohaselt tuleb HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaldamisel

eeldada menetlusabi taotleja igakuiste vältimatute kulutustena täiendavalt kulutusi

umbes summas 21,50 eurot. V. Kogut on teinud perioodil 17.06.2016-16.10.2016 kaupluses

oste kokku summa eest 83,88 eurot, mida saab täies ulatuses pidada Riigikohtu praktikast

tulenevalt vältimatuteks kulutusteks. Seega on menetlusabi taotleja HKMS § 112 lg 1 p 1

alusel arvutatud nelja kuu keskmine sissetulek (247,79-175,82-83,88)/4x2) ebapiisav 15 euro

suuruse riigilõivu tasumiseks ning menetlusabi andmine ei ole välistatud. HKMS § 111 lg 1

kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma

majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes

osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on

edukas. Ringkonnakohtu arvates ei ole alust pidada V. Koguti määruskaebust perspektiivituks

ning seetõttu tuleb määruskaebuse esitaja vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

7. HKMS § 252 lg 7 esimese lause kohaselt esitatakse määruskaebus esialgse õiguskaitse

määruse või esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise määruse peale otse

kõrgemalseisvale kohtule. HKMS § 204 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg

15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kätte toimetamisest arvates. Ringkonnakohtu

hinnangul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitaja poolt Tartu Halduskohtu 10.10.2016. a

määruse peale esitatud määruskaebus võtta menetlusse, sest määruskaebuse esitamine on

seaduse kohaselt lubatud ning määruskaebus on esitatud tähtajast kinni pidades.

8. Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 10.10.2016. a määruse tühistamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et määruskaebuse esitaja on esialgse

õiguskaitse taotluses esitanud üksnes väiteid selle kohta, miks ta leiab, et käskkiri ja selle

alusel toimuv on õigusvastane. HKMS § 250 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb esialgse

õiguskaitse taotlust põhistada. HKMS § 63 esimese lause kohaselt on põhistamine faktilise

väite selgitamine kohtule selliselt, et kohtu hinnangul on väide usutav. HKMS § 249 lg 1 järgi

võib kohus esialgset õiguskaitset kohalda vaid siis, kui kaebaja õiguste kaitse võib vastasel

juhul osutuda kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse

taotluse esitaja ei ole taotluses põhjendanud, milles seisnevad tema jaoks rasked tagajärjed,

kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Üksnes väited selle kohta, et vaide korras vaidlustatud

käskkiri on õigusvastane, ei anna alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Hinnangu selle

kohta, kas vaidlustatud käskkiri on õigusvastane või mitte, annab haldusorgan vaide

lahendamise käigus. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab taotluse esitajal esinema

eelkõige esialgse õiguskaitse vajadus, st raskete või pöördumatute tagajärgede esinemise oht

vaide- või kohtumenetluse ajal. Käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotlusest ohtu selliste

tagajärgede esinemiseks ei nähtu. Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et

vaidlustatud halduskohtu määrus on vastuolus HKMS §-ga 249 või mõne muu

määruskaebuses märgitud õigusnormiga.

9. Isegi juhul, kui esialgse õiguskaitse taotluse esitajal esineks esialgse õiguskaitse vajadus,

tuleb kohtul HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestada esialgse õiguskaitse kohaldamisel ka

avalikku huvi, milleks käesoleval juhul on vangla julgeolek. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et vanglaametnike ja teiste isikute tervise ja elu kaitsmise eesmärk kaalub

praeguses asjas üles esialgse õiguskaitse taotluse esitajale täiendavate julgeolekuabinõude

kohaldamisest tuleneda võivad võimalikud ebameeldivused, sest muid tagajärgi ei ole taotluse

esitaja välja toonud.

10. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et vaidlustatud halduskohtu määruse

punktid 5 ja 6 on omavahel vastuolus. Halduskohus on määruse punktis 5 selgitanud, et kuna

kaebust ei ole veel esitatud, siis ei saa halduskohus HKMS § 249 lg 1 grammatilisest

tõlgendusest lähtuvalt esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel võtta arvesse hilisema

võimaliku kohtuotsuse täitmisega seonduvaid asjaolusid. Kuna aga HKMS § 249 lg 2 lubab

esialgse õiguskaitse taotluse esitada ka vaidemenetluse ajal ning V. Kogut on vanglale ka

vaide esitanud, siis on V. Koguti esialgse õiguskaitse taotlus iseenesest lubatav. Kuna aga

käesolevas asjas puudub taotluse esitajal esialgse õiguskaitse vajadus, st raskete või

pöördumatute tagajärgede oht, siis taotluse rahuldamiseks alust ei ole. Kuna esialgse

õiguskaitse taotluses on üksnes väidetud, et käskkiri on õigusvastane, siis sellele väitele

hinnangut andma asudes asuks halduskohus tõepoolest lahendama põhivaidlust, nagu

halduskohus on ka väitnud, ning see ei ole esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel lubatud.

HKMS § 249 lg 3 kohaselt peab kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel hindama

küll ka kaebuse perspektiive ning esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus, kui kaebus

on ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.11.2004. a määrus asjas nr 3-3-

1-76-04, p 8). Samas tuleb esialgse õiguskaitse menetluses vältida põhivaidluse äraotsustamist

(Riigikohtu halduskolleegiumi 22.09.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14, p 19). Nagu

eespool sai märgitud, siis käesolevas asjas esitatud esialgse õiguskaitse taotluses ei ole

esitatud asjaolusid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist ning kõik väited, mis on

esitatud, puudutavad vaidemenetluses vaidlustatud käskkirja õigusvastasust, millele saab

hinnangu anda üksnes asja sisulise lahendamise käigus. Määruskaebuses esitatud viited

Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ei anna samuti alust jõuda muule

järeldusele. Riigikohtu 25.04.2012. a määruses asjas 3-3-1-10-12 ning Euroopa Inimõiguste

Kohtu 29.05.2012. a otsuses Julin vs. Eesti on käsitletud ohjeldusmeetmena käeraudade

kasutamise õiguspärasust, mitte esialgse õiguskaitse kohaldamist. Viited nendele

kohtuasjadele võivad olla asjakohased käesoleva asja sisulise läbivaatamise käigus, mitte aga

täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja kehtivuse või täitmise peatamisel

esialgse õiguskaitse korras.

11. Eeltoodust tulenevalt jääb V. Koguti määruskaebus rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

Madis Ernits

Maili Lokk