1-16-4675/68 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. oktoober 2016. a, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-4675

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Victor Lukk süüdistuses KarS § 424, § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9

järgi ja Andrus Mürk süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 9, §

4231 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. oktoobri 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kabuse liik

Süüdistatav

Victor Lukk

(isikukood 38711172729),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Victor Luki apellatsioon Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2016 otsuse peale jätta läbi vaatamata ja

tagastada apellatsioon selle esitajale.

Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu

esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada

saamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus 05.10.2016 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega tunnistas Victor Luki

süüdi ja karistas teda KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta 7 kuu ja § 424 järgi 6 kuu pikkuste

vangistustega, mõistes temale edasi KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 1

aasta 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja hulka eelvangistuses viibitud

2 päeva ning moodustas V. Luki lõplikuks karistuseks 1 aasta 6 kuud 28 päeva vangistust, märkides

vangistuse alguseks 01.06.2015. Menetluskuludena mõistis maakohus V. Lukilt KrMS § 180 lg 1

alusel riigituludesse välja 1894,61 eurot, võimaldades tal tasuda see KrMS § 180 lg 3 alusel

osadena 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Samuti kohustas kohus V.

Lukki tasuma tsiviilhagisid.

1.1

Sama otsusega tunnistas maakohus süüdi ka A. Mürgi, kuid tema ei ole kohtuotsust

vaidlustanud.

2. Tartu Maakohtu 05.10.2016 otsuse peale esitas apellatsiooni V. Lukk. Süüdistatav soovib, et

ringkonnakohus muudaks menetluskulude osas tehtud otsustust selliselt, et tal oleks õigus tasuda

need 1 aasta jooksul alates vanglast vabanemisest. Millal ta vabaneb, seda ei tea, kuna 06.10.2016

tegi Tartu Maakohus tema osas ka määruse, millega vahistas ta kriminaalasjas nr 1-15-9694.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Ringkonnakohus,

tutvunud kriminaalasja materjalide, maakohtu otsuse ja

apellatsiooniga, leiab, et V. Luki edasikaebus tuleb jätta läbi vaatamata. Vastavat seisukohta

põhistab kolleegium järgmiselt.

4. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, et kuivõrd käesolev kriminaalasi on lahendatud

kokkuleppemenetluses, seab see konkreetsed piirangud kohtuotsuse apelleerimisele. KrMS § 318

lg 3 p 4 sätestab, et apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale,

välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1

rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale

apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku

järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida

seadus selle eest ette ei näe. Seejuures on Riigikohtu kriminaalkolleegium määruse nr 3-1-1-7-16 p-

s 5.3 selgitanud sedagi, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust,

ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub KrMS § 318 lg 3

p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele.

Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale esitatud apellatsioonis, sh

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust vaidlustades, olema viidatud mõnele KrMS 9.

peatüki 2. jao või siis KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse

puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata (vt

RKKKm-d 3-1-1-70-12 p 10 ja 3-1-1-7-16 p 5.3 ning RKKKo 3-1-1-38-06 p 9).

5. Praegusel juhul ei ole V. Lukk apellatsioonis ühelegi kokkuleppemenetluse normi rikkumisele

viidanud. V. Lukk soovib vaid, et ringkonnakohus võimaldaks tal tasuda menetluskulud aasta

jooksul pärast kinnipidamisasutusest vabanemist.

6. Mingeidki esimese kohtuastme poolseid menetlusnormide rikkumisi ei tuvastanud ka

ringkonnakohus ise. Selgusid järgmised asjaolud.

6.1

03.10.2016 sõlmisid V. Lukk, tema kaitsja A. Kello ja prokurör S. Rood kokkuleppe (VII kd

lk 26 jj), milles leppisid kokku V. Luki süüditunnistamises KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 424

järgi ning temale karistuse mõistmises. Kokkuleppele jõuti selleski, et V. Lukk kohustub tasuma

menetluskulud ekspertiisitasu 285 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu

kohtueelses menetluses 288 eurot, sundraha 645 eurot ja prokuratuurile kutsete saatmise kulud 9,22

eurot. Samuti märgiti ära, et eelmärgitud menetluskuludele 1227,22 eurot lisanduvad kaitsja tasud

kohtus ning V. Lukil on õigus tasuda need ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Kokkuleppe allkirjastasid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja.

6.2

Tartu Maakohus arutas eelnimetatud kokkulepet avalikult kohtuistungil 03.10.2016. Istungil

selgitas prokurör üle, et kokkuleppes nimetatud menetluskuludele lisanduvad kaitsjatasud kohtus.

Süüdistatav V. Lukk kinnitas kohtule vastates, et kokkulepe vastab tema tahtele, ta on sellega nõus

ja jääb selle juurde. Ka V. Luki kaitsja A. Kello jäi kokkuleppe juurde.

6.3

Edasi nähtub kohtuistungi protokollist, et maakohus, teatades istungi lõppedes kohtuotsuse

kuulutamise aja 05.10.2016 kl 14.00, uuendas siis kokku tulles KrMS § 307 lg 1 p 3 alusel

kohtuliku uurimise. Nimelt tuvastas kohus, et V. Lukiga sõltitud kokkuleppes on karistuse

mõistmisel jäetud arvestamata tema vahi all oldud aeg 05.-06.12.2014 ning samuti on tema

menetluskulu osas ekslikult lisatud postikulu 4.50, mis tuleks välja mõista A. Mürgilt. Prokurör

taotles V. Luki kokkuleppesse protokolliliste paranduste tegemist. Sellega nõustusid nii V. Lukk kui

tema kaitsja, öeldes seejuures, et saavad parandustest aru. Maakohus samal kuupäeval tehtud

otsusega kokkuleppe koos kohtuistungil sisse viidud parandustega ka kinnitas. Sealhulgas mõistis

kohus V. Lukilt välja menetluskulud osadena ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele

järgnevast kuust. Ehk siis mingeidki minetusi ega kõrvalekaldeid maakohtu otsuses võrreldes

kokkulepituga ei esine. Nii on V. Lukk kokkuleppe allkirjastamisega ning kohtuistungil nii sellega

kui protokolliliselt tehtud parandustega nõustumisega ilma jäänud võimalusest apelleerida

kohtulahendit tema edasikaebuses selguvatel argumentidel. V. Luki apellatsioon jääb

ringkonnakohtus seega läbi vaatamata.

7. Vaatamata apellatsiooni läbivaatamata jätmisele peab ringkonnakohus siiski vajalikuks

selgitada V. Lukile, et tema soovitud viisil menetluskulude tasumise edasilükkamise võimalust

kriminaalmenetluse seadustik ette ei näe.

8. Eeltoodut arvestades ning juhindudes KrMS § 318 lg-st 4 ja KrMS § 326 lg 2 p-st 3 jätab

ringkonnakohus süüdistatava V. Luki apellatsiooni läbi vaatamata ja tagastab selle esitajale.

/allkiri/

Aarne Sarjas

kohtunik