3-16-2064/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2604

A. N. kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks

Haldusasi

tagada

võimalus

kasutada

teisi

telefoniteenuse

operaatoreid ja vastaja arvel helistamise teenus

Menetlusosalised

Kaebaja – A.N.

Kaebuse tagastamine

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.N.i kaebus.

2. Jätta menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. A.N. esitas 15.08.2016 Tallinna Vanglale taotluse tagada vanglas võimalus kasutada teisi

telefoniteenuse operaatoreid ja vastaja arvelt helistamise teenus.

2. Tallinna Vangla finants- ja majandusosakonna juhtaja teatas A.N.ile 12.09.2016 vastusega

nr 5-8/16/19357-2, et Elisa Eesti AS valiti Justiitsministeeriumi hanke korras kõnesideteenuse

pakkujaks kõikides vanglates, mistõttu ei saa vangla tagada teist kõnesideteenuse pakkujat.

Hankeleping kehtib kuni 30.11.2017 ning pärast seda korraldatakse kõnesideteenuse pakkuja

leidmiseks uus hange. Uute teenuste lisamine ei ole võimalik, sest hankelepingus ei ole vastaja

arvelt helistamise teenust nõutud.

3. Tallinna Vanglas registreeriti 14.09.2016 A.N.i vaie Tallinna Vangla finants- ja

majandusosakonna juhtaja 12.09.2016 vastuse nr 5-8/16/19357-2 peale. Vaides taotles A.N.

vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ning vangla kohustamist tagada võimalus kasutada

teisi operaatoreid ja vastaja arvelt helistamise teenus.

4. Tallinna Vangla jättis 09.10.2016 vaideotsusega nr 5-15/16/299-2 vaide kohustamisnõude

osas rahuldamata ning tagastas selle vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas.

Vaideotsuse kohaselt on kaebajale korduvalt nii vangla kui kohtu poolt selgitatud, et

Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuste osas on riigihanke tulemusel

kõnesideteenust

pakkuvaks ettevõtteks Elisa Eesti AS. Hankeleping kehtib kuni 30.11.2017 ning vanglal ei ole

võimalik muuta telefoniteenuse osutamise tingimusi, mistõttu on A.N. esitanud taotluse valele

asutusele. Kuigi riigihanke tingimused ei näe ette vastaja arvelt helistamise nõuet, saab

kinnipeetava kõnekaardile raha kanda ka väljastpoolt vanglat nii, et väljaspool vanglat olev isik,

kellele on kinnipeetava kõnekaardi number teada, saab internetipanga vahendusel kanda

kinnipeetava kõnekaardile raha. Kuna Justiitsministeerium on telefoniteenuse osutaja

riigihanke tulemusel edukaima pakkumuse pinnalt välja valinud ja vastavalt kõnesideteenuse

hankelepingu sõlminud, ei ole vanglal võimalik telefoniteenuse osutamise tingimusi muuta ega

lisada täiendavaid tingimusi, mida hanketingimustena ette nähtud ei ole.

Tallinna Vangla leiab, et õigusvastasuse tuvastamise nõude osas puudub vanglal tulenevalt

haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 85 vaide läbivaatamise pädevus.

5. Tallinna Halduskohtule saabus 17.10.2016 A.N.i kaebus Tallinna Vangla 09.10.2016

vaideotsuse nr 5-15/16/299-2 peale. Kaebaja märgib kaebuses, et jääb varasemalt Tallinna

Vanglale esitatud taotluste juurde. Kaebaja palub ka vabastada end kaebuse esitamisel riigilõivu

tasumisest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

6. Lähtudes halduskohtumenetluse (HKMS) § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus kaebust kaebaja tahet

silmas pidades ja leiab, et kaebaja soovib esitatud kaebusega Tallinna Vangla kohustamist

tagada võimalus kasutada teisi telefoniteenuse operaatoreid ja vastaja arvel helistamise teenus.

7. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või

toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu

sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Halduskohtusse saab pöörduda üksnes oma

subjektiivsete õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Subjektiivse õiguskaitse põhimõttest

tulenevalt on halduskohtusse pöördumine õigustatud isiku õiguste rikkumise korral. Seega on

kohustamiskaebus lubatav üksnes juhul, kui haldusorganil on seadusest või muust õigusaktist

tulenev kohustus nõutavat toimingut sooritada või haldusakti anda ning kohustuse täitmata

jätmine rikub kaebuse esitanud isiku õigusi.

Kohus võib esitatud kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus,

eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud (HKMS § 121 lg 2 p 1).

8. Kaebuse eesmärk on kaebajale Tallinna Vanglas teiste telefoniteenuse operaatorite ja

vastaja arvelt helistamise teenuse võimaldamine. Esmalt märgib kohus, et kaebaja taotluse õige

adressaat olnuks Justiitsministeerium ning isegi kui vangla on kaebaja taotluse

Justiitsministeeriumile ekslikult edastamata jätnud ja selle ise lahendanud, ei välista see

kaebajal asjakohase taotlusega edaspidi Justiitsministeeriumi poole pöördumist.

9. Tallinna Vangla on vaideotsuse kohaselt kaebajale korduvalt selgitanud Tallinna Vanglas

pakutava telefoniteenuse olemust ja asjaolu, et teenuse pakkumine toimub riigihanke käigus

välja selgitatud parima pakkujaga sõlmitud hankelepingu alusel ning et Tallinna Vanglal

puudub võimalus selle lepingu muutmiseks ning täiendavate teenuste lisamiseks. Elisa Eesti

AS valiti Justiitsministeeriumi poolt hanke korras kõnesideteenuse pakkujaks kõikides

vanglates ja seetõttu ei saa vangla pakkuda teist kõnesideteenuse pakkujat. Hankeleping nr

1/13-92 kehtib kuni 30.11.2017 ning peale seda korraldatakse uus hange kõnesideteenuse

pakkuja leidmiseks. Riigihanke eesmärk oli leida parima hinna ja kvaliteedi suhtega

pakkumine, mistõttu ei ole hanke tulemusel võimalik sõlmida lepingut kõigi pakkumise teinud

isikutega.

Seda küsimust on käsitlenud ka Tallinna Halduskohus ning Tallinna Ringkonnakohus (nt

jõustunud kohtumäärused haldusasjas nr 3-16-1834).

10. Vangistusseaduse (VangS) § 28 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja

telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused.

Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras.

Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub kinnipeetava kulul (VangS § 28 lg 2). VangS § 23

lõikega 2 pannakse vanglale kohustus soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, mis

tähendab, et vangla peab hoolitsema kinnipeetava vanglaväliste kontaktide kui sotsiaalsete

sidemete säilimise ja arendamise eest. Kaebusest ei nähtu, et vangla oleks jätnud VangS § 28

lg-s 1 ja § 23 lg-s 2 sätestatud kohustused täitmata. Kohus leiab, et kuigi tehniliste tingimuste

olemasolul on kinnipeetaval õigus telefoni kasutamisele, puudub tal subjektiivne õigus valida

vanglas telefoniteenuse operaatorit. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda teiste

telefoniteenuse operaatorite kasutamise võimaldamist ka kohtu kaudu.

11. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja õigusi rikub asjaolu, et kinnipeetavatele võimaldatakse

telefoniteenust Elisa Eesti AS vahendusel.

12. Vangla on vaideotsuses ka selgitanud, et Justiitsministeeriumi läbi viidud riigihanke

tingimused ei näe ette vastaja arvel helistamise nõuet. Eeltoodud sätetest tulenevalt on tehniliste

tingimuste olemasolul vanglal kohustus tagada kinnipeetavatele telefoni kasutamise võimalus

kinnipeetava enda kulul. VangS § 23 lg 1 sätestab kinnipeetava vanglavälise suhtlemise

eesmärgina soodustada kinnipeetava kontakte perekonna, sugulaste ja teiste lähedaste

inimestega, et vältida kinnipeetava sotsiaalsete sidemete katkemist. Kinnipeetava sotsiaalsete

sidemete säilitamine aitab kindlustada vangistuse täideviimise eesmärgi (VangS § 6 lg 1)

saavutamist. Kaebajale on selgitatud, et kinnipeetava kõnekaardile saab internetipanga

vahendusel raha kanda ka väljastpoolt vanglat isik, kellele on kinnipeetava kõnekaardi number

teada. Seega on kinnipeetavatele kõneteenus tagatud ning seda ka juhul, kui tal endal raha pole,

kuid on olemas isikud väljaspool vanglat, kes soovivad tema telefonikõnede eest maksta.

Kehtivast õigusest tulenevalt puudub kinnipeetaval subjektiivne õigus nõuda vastaja arvel

helistamist ning seega puudub ka kohustus vastavat teenust kinnipeetavale võimaldada.

Asjas esitatu põhjal ei ilmne, et Tallinna Vangla oleks teinud kaebajale takistusi telefoni

kasutamisel.

13. Kuna Tallinna Vangla ei ole VangS § 28 lg-s 1 ja § 23 lg-s 2 sätestatud kohustusi rikkunud

ning kaebajal puudub subjektiivne õigus valida telefoniteenuse operaatoreid ja nõuda vastaja

arvel helistamise võimaldamist, on kohus seisukohal, et kaebus tuleb kaebeõiguse puudumise

tõttu kaebajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

14. Kuna kohus tagastab kaebuse läbivaatamatult, puudub kaebajal ka vajadus menetlusabi

järele, mistõttu tuleb kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe