3-16-2074/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

24. oktoober 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-2074

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus anda luba täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet,

volitatud esindaja Hannele Hummel

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – A.V. (ik

xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 17.10.2016 taotlus

ning anda Maksu- ja Tolliametile luba:

1.1. käsutamise keelumärke seadmiseks A.V.i osalusele

väärtusega 1278 eurot äriühingus BalMet Trade OÜ

(registrikood 11925698);

1.2. aresti seadmiseks A.V.i panga- ja hoiukonto(de)le

Eesti krediidiasutustes kogusummas 37 722,71 eurot.

2. Edastada määrus Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut

viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute

sooritamisest. Seejärel saata määrus A.V.ile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad maksuhaldur ja isik, kelle õigusi

määrus

puudutab,

esitada

määruskaebuse

Tallinna

Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva

jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE PÕHJENDUSED

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 17.10.2016 maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks. MTA

palus kohtult luba seada käsutamise keelumärge A.V.i osalusele äriühingus BalMet Trade OÜ

(11925698) väärtusega 1278 eurot ja seada arest A.V.i panga- ja hoiukonto(de)le kogusummas

39 000,71 eurot.

2. Taotluse kohaselt on MTA menetluses Logistic Service OÜ (LS OÜ, likvideerimisel)

maksuvõlgade sissenõudmine. Äriühingu maksuvõlg on 17.10.2016 seisuga 69 945,72 eurot

(põhivõlg 45 728,52 eurot ja intress 24 217,20 eurot). Põhivõla osas koosneb maksuvõlg 15.08.2014

maksuotsusega nr 12.2-3/020643-26 määratud, kuid tasumata tulumaksusummast 15 349,73 eurot,

11.08.2015 maksuotsusega nr 12.2-3/026504-8 määratud, kuid tasumata käibemaksusummast 14 820

eurot ning maksustamisperioodidel 2014. a jaanuari- kuni maikuu (k.a) ja juuli- kuni novembrikuu

2(7)

(k.a) deklareeritud, kuid tasumata maksusummadest 15 558,79 eurot. LS OÜ juhatuse liikmeks oli

04.03.2008-28.01.2013 J. B., 04.03.2008-10.09.2015 A.V. ning 04.03.2008- 30.10.2015 J. K. MTA

nõuab vastutusmenetluse võimaliku tulemusena LS OÜ endiselt juhatuse liikmelt A.V.ilt välja 30

169,73 eurot, s.o 15.08.2014 ja 11.08.2015 maksuotsustega määratud, kuid tasumata maksusummad,

ning lisaks maksuotsustega määratud, kuid tasumata summadelt arvestatud intressi 8830,98 eurot,

mis kujunes ajal, mil A.V. oli äriühingu juhatuse liige.

MTA 15.08.2014 maksuotsus tehti 2013. a novembrikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja

tasumise kontrolli tulemusena. Kontrolliperioodil deklareeris äriühing oma sisendkäibemaksu hulgas

mh V.A.G. OÜ arvetel (segistid ja valgustid) märgitud käibemaksu 33 477,99 eurot. MTA leidis, et

LS OÜ ei soetanud valgusteid ja segisteid V.A.G. OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt isikult.

Maksuotsusega vähendati alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu summas 33 477,99 eurot ning

nõuti samas summas alusetult tagastatud käibemaks tagasi (enammakse oli kantud ettemaksukontole

ning ettemaksukonto arestitud). Deklareeritud enammaksest summas 33 741,42 eurot kuulus seega

tagastamisele vaid 263,43 eurot (33 741,42-33 477,99), mis läks maksuotsusega määratud tulumaksu

15 949,37 eurot osaliseks katteks. Tulumaks määrati põhjusel, et äriühing oli nõuetele mittevastavate

arvete alusel tasunud sularahas 60 000 eurot ning tegemist oli ettevõtlusega mitteseotud

väljamaksega. MTA 11.08.2015 maksuotsus, millega määrati äriühingule tasumiseks 14 820 eurot

käibemaksu, tehti 2014. a juulikuu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kontrolli

tulemusena. Esiteks leidis MTA, et LS OÜ ei müünud kontrolliperioodil Lex Business Solutions OÜ-

le nelja kunstiteost ning seega ei kuulunud deklareerimisele ka käibemaks 15 180 eurot. MTA

vähendas 2014. a juuli käibemaksu 15 180 euro võrra. Teiseks deklareeris LS OÜ kontrolliperioodil

sisendkäibemaksu hulgas Zeus & Rey arvetel näidatud käibemaksu kokku 270 000 eurot. LS OÜ

esitas 17.11.2014 käibedeklaratsiooni paranduse, millega vähendas Zeus & Rey OÜ-lt soetatud

kaubalt arvestatud sisendkäibemaksu kokku 240 000 eurot ning sisendkäibemaksu kajastati summas

30 000 eurot. MTA leidis, et LS OÜ ei soetanud kaupa Zeus & Rey OÜ-lt, vaid tundmatult kolmandalt

isikult. Maksuotsusega vähendati sisendkäibemaksu summas 30 000 eurot ning kokku tuli seega

tasuda 14 820 eurot käibemaksu (30 000-15 180).

LS OÜ ei tasunud 15.08.2014 maksuotsusega määratud tulumaksukohustust summas 15 685,94 eurot

ja 11.08.2015 maksuotsusega määratud käibemaksukohustust 14 820 eurot, mistõttu algatas MTA

sundtäitmise, tehes vastavalt 20.10.2014 ja 29.09.2015 AS-ile SEB Pank korraldused LS OÜ konto

arestimiseks. Teistes pankades äriühingul arveldusarvet ei ole. Selle tegevuse tulemusena laekus

ainult 336,21 eurot 15.08.2014 maksuotsuse katteks. Registrite andmetel ei kuulu LS OÜ-le

kinnistuid, ehitisi, sõidukeid ega muud registervara. Seetõttu ei esitanud MTA ka kohtutäiturile

avaldust täitemenetluse algatamiseks. Seega on MTA poolt maksuvõlgade sissenõudmise eesmärgil

tehtud toimingud osutunud edutuks. LS OÜ ei ole tegutsev äriühing, mida kinnitab ka osanike poolt

28.10.2015 vastu võetud lõpetamisotsus, millega otsustati likvideerimismenetluse alustamine. Seega

puudub MTA-l võimalus maksuvõla sissenõudmiseks LS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva

tulu arvelt. Eelnevat arvestades on täidetud MKS § 96 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse koostamise

tingimus, et maksuvõla sundtäitmine pole enam kui kolmekuulise perioodi jooksul andnud positiivset

tulemit.

MTA alustas A.V.i suhtes 07.09.2016 korraldusega nr 13-7/00669-6 vastutusmenetluse, mille

tulemuseks võib olla A.V.i solidaarne vastutus koos LS OÜ-ga 15.08.2014 ja 11.08.2015

maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud, ent tasumata jäetud maksukohustuste ning

arvestatud intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Eespool nimetatud

maksuotsustega määratud maksukohustused tekkisid A.V.i juhatuse liikmeks oleku ajal LS OÜ

valeandmetega käibedeklaratsioonide (KMD) ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (TSD)

esitamise tulemusel. A.V. oli vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste

ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Hinnates kontrollimenetluste käigus

kogutud tõendeid ja selgunud asjaolusid, on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.V. on

rikkunud juhatuse liikme kohustusi ning nende kohustuste rikkumise tulemusena sai võimalikuks LS

OÜ 2013. a novembri ja 2014. a juuli maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine ning

3(7)

maksuotsused. A.V. tegi juhatuse liikmena tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu

mahaarvamise õiguse saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel,

mille eesmärgiks oli vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat.

MTA-l on põhjendatud kahtlus, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks. Maksukohustuslaste registri andmete kohaselt sai A.V. 2015. a maist kuni 2016. a

veebruarini (k.a) ning aprillikuus tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid keskmiselt summas 500

eurot Range Invest OÜ-st, kus A.V. oli kuni 29.01.2016 juhatuse liige. A.V. sai 2016. a juulis

tulumaksuga maksustatava väljamakse summas 218 eurot ja 2016. a septembris tulumaksuga

maksustatava väljamakse summas 157 eurot BalMet Trade OÜ-st, kus isik on alates 15.04.2010

juhatuse liige. Käesoleval ajal isik tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid ei saa ning muud tulud

tal MTA-le teadaolevalt puuduvad. Seega ei ole A.V.il kindlat sissetulekut vastutusotsusega

kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse

sundtäitmiseks. A.V.i käitumine, mis seisnes LS OÜ majandustegevuse korraldamisel

maksudeklaratsioonides valeandmete esitamises, äriühingu nimel tehingute tegemises, mida

tegelikkuses ei toimunud, sisendkäibemaksu alusetult tagasiküsimises, tasumisele kuuluvate

maksusummade vähendamises, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete tegemises ning juhatuse

liikmena äriühingu poolt seadusest tulenevate maksete tasumata jätmises, näitab A.V.i suhtumist

avalik-õiguslikesse kohustustesse. Seega on tõenäoline, et sarnaselt võib isik suhtuda ka

vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98 lg 1) ei ole möödunud. Käesolevas asjas algab

maksusumma määramise aegumistähtaeg TSD esitamise kuupäevast, s.o 2013. a novembrikuu TSD

esitamise ja tasumise tähtpäevast 11.12.2013. Võttes aluseks viieaastast aegumistähtaega, algab

vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise aegumine 2018. a detsembrikuus. Võttes

aluseks kolmeaastast aegumistähtaega, algab vastutusmenetluse raames maksuvõla sissenõudmise

aegumine 2016. a detsembrikuust. Seega LS OÜ-l on maksuvõlg ning selle sissenõudmine pole

aegunud. Samuti pole maksuvõlg kustutatud ning äriühingul on säilinud õigusvõime.

A.V.ile ei kuulu kinnisasju, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontot. Isik omab aga osalust

BalMet Trade OÜ-s (registrikood 11925698) väärtusega 1278 eurot. Võttes arvesse isiku kindlate

igakuiste sissetulekute puudumist, on mõistlik seada keelumärge A.V.i osalusele BalMet Trade OÜ-

s. Kuna BalMet Trade OÜ osalusele seatav keelumärge ei taga võimaliku vastutusotsusega

sissenõutavat summat, so 39 000,71 eurot, on põhjendatud A.V.i pangakonto(de) arestimine. Üksnes

pangakonto(de) arestimine ei ole aga piisav, et tagada isikule võimaliku vastutusotsusega tasumisele

kuuluvat vastutuskohustust. Sellest tulenevalt on igati põhjendatud seada arest ka võimalikele

hoiustele kogusummas 39 000,71 eurot. Kuna hoiukonto omanikul on õigus krediidiasutuselt taotleda

rahaliste vahendite väljastamist kolmandate isikute kasuks, siis ei ole välistatud, et hoiukonto

olemasolu korral ei kanta sealt vahendeid automaatselt A.V.i pangakontole. MTA-le ei ole teada,

millistes krediidiasutustes on A.V.il panga- ja/või hoiukontod. Täitetoimingu sooritamisel MTA poolt

taotletud kujul väljastatakse korraldus panga- ja hoiukonto arestimiseks kõikidesse Eesti

krediidiasutustesse.

Väljastatavates

korraldustes

kohustatakse

krediidiasutust

teatama

pangakonto(de) olemasolust või selle puudumisest ning nende jääk arestimise hetkel. Nii on võimalik

saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja hoiukonto arestitava summa

vähendus), et vältida maksuhalduri nõude tagamine. Kui A.V.il on mitu panga- ja hoiukontot, millel

aresti hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on

tal võimalus anda MTA-le sellest teada, misläbi on MTA-l võimalik jooksvalt kontod vabastada.

MKS § 131 lg 3 kohaselt ei kuulu füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel või tema pangakonto

arestimisel igakuisele arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema

ülalpeetava perekonnaliikme kohta. MTA-le teadaolevalt A.V.il ülalpeetavaid ei ole.

Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri

4(7)

nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS § 122). Maksuhaldur

hindab käesoleval juhul piisavaks asendustagatise väärtuseks 42 429,248 eurot kooskõlas kohtutäituri

seaduse §-ga 34 ja § 35 lg 2 p-ga 9. Kui A.V. soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava

deposiidi väärtuseks 39 000,71 eurot.

3. MTA muutis 21.10.2016 e-kirjas oma 17.10.2016 taotlust selliselt, et palus luba käsutamise

keelumärke seadmiseks A.V.i osalusele väärtusega 1278 eurot äriühingus BalMet Trade OÜ

(registrikood 11925698) ning aresti seadmiseks A.V.i panga- ja hoiukonto(de)le summas 37 722,71

eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud

juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab

taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses

ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate

tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse

esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul ei

näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist

otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik

loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muu hulgas õigus pöörata sissenõue

rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud

korras (MKS § 130 lg 1 p 3) ja arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata

MKS § 130 lg 1 p 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist

õiguste kohta peetavasse registrisse.

6. MKS § 1361 lg 1 alusel loa andmisel ei kontrolli kohus seda, kas käimasoleva maksumenetluse

tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku

vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse

alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust juhul, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks

kavandatava vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. MKS § § 1361 lg-s 1 nimetatud loa

andmine eeldab, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku

maksukohustuse kindlaksmääramine ning et esineb põhjendatud kahtlus määratava maksukohustuse

sundtäitmise raskendatuse või võimatuse kohta maksukohustuslase tegevuse tõttu. Loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Halduskohus otsustab

maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda

ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist

prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

7. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2)

võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või täitemenetluse

seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu

tegemist vajalikuks.

5(7)

8. Kontrollinud taotluse lubatavust ja nõuetelevastavust leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-

s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks

vajalikud tõendid ja selgitused.

8.1. Vastutusmenetlus algatati 07.09.2016 A.V.ile väljastatud korraldusega teabe andmiseks (tl 39-

40). Taotluse kohaselt võib vastutusmenetluse tulemuseks olla A.V.i suhtes vastutusotsuse

koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel summas 39 000,17 eurot, mis hõlmab LS OÜ-le

15.08.2014 ja 11.08.2015 maksuotsustega täiendavalt tasumisele määratud, ent tasumata jäetud

maksukohustust 30 169,73 eurot ning intressi 8830,98 eurot (vt intressi kujunemist tl 22, milles on

arvestatud, et juhatuse liige kutsuti tagasi 11.08.2015). Eespool nimetatud maksuotsustega määratud

maksukohustused tekkisid A.V.i juhatuse liikmeks oleku ajal LS OÜ valeandmetega KMD-de ning

TSD esitamise tulemusel. MTA-l on tekkinud põhjendatud kahtlus, et A.V. on rikkunud juhatuse

liikme kohustusi (MKS § 8 lg 1) ning selle tulemusena sai võimalikuks LS OÜ 2013. a novembri ja

2014. a juuli maksudeklaratsioonides ebaõigete andmete esitamine ning maksuotsused. A.V. tegi

juhatuse liikmena tehinguid, mille eesmärgiks oli alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse

saamine tegelikkuses mittetoimunud tehingute eest väljastatud arvete alusel, mille eesmärgiks oli

vähendada tasumisele kuuluvat maksusummat. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus

väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. A.V. oli LS OÜ juhatuse

liige 04.03.2008-10.09.2015 ning seega on iseenesest võimalik tema solidaarne vastutus LS OÜ

maksuvõla eest. Isiku süü vorm tuvastatakse vastutusmenetluses (vrd Riigikohtu 14.05.2013 määruse

nr 3-3-1-7-13 p 9).

8.2. Kohus nõustub MTA-ga, et vastutusotsuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Esiteks põhjendas MTA, et A.V.il ei ole kindlat

sissetulekut vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus

tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. A.V. sai 2015. a maist kuni 2016. a veebruarini

(k.a) ning aprillikuus tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid keskmiselt summas 500 eurot Range

Invest OÜ-st, kus ta oli kuni 29.01.2016 juhatuse liige, ning samuti sai ta 2016. a juulis tulumaksuga

maksustatava väljamakse 218 eurot ja septembris 157 eurot BalMet Trade OÜ-st, kus isik on alates

15.04.2010 juhatuse liige. Praegusel ajal A.V. aga tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid ei saa

ning muud tulud tal MTA-le teadaolevalt puuduvad. Teiseks põhjendas MTA, et A.V.i käitumine,

mis seisnes LS OÜ majandustegevuse korraldamisel maksudeklaratsioonides valeandmete

esitamises, äriühingu nimel tegelikult mittetoimunud tehingute vormistamises, sisendkäibemaksu

alusetult tagasiküsimises, tasumisele kuuluvate maksusummade vähendamises, ettevõtlusega

mitteseotud väljamaksete tegemises ning juhatuse liikmena äriühingu poolt seadusest tulenevate

maksete tasumata jätmises, näitab A.V.i suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. On tõenäoline,

et sarnaselt võib isik suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse. Kohus nõustub

MTA-ga, et A.V.i kui juhatuse liikme käitumise ning asjaolu põhjal, et tal ei ole püsivat sissetulekut,

on prognoositav, et vastutusotsuse sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.

8.3. Taotluses ja selle lisades on näidatud, et LS OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud enam kui kolme

kuu jooksul sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna LS OÜ-l ei ole

piisavalt raha ega registervara, mille arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada.

Maksuhaldur on 15.08.2014 maksuotsust püüdnud sundtäita alates 20.10.2014 ning 11.08.2015

maksuotsust alates 30.09.2015, tehes pangale korraldused äriühingu konto arestimiseks (tl 29, 35).

Tulemuseks oli vaid 336,21 euro saamine 15.08.2014 maksuotsuse katteks. Kuna LS OÜ ei ole

tegutsev äriühing, mida kinnitab osanike poolt 28.10.2015 vastu võetud lõpetamisotsus, puudub

võimalus maksuvõla sissenõudmiseks LS OÜ majandustegevuse tulemusel tekkiva tulu arvelt.

8.4. Käesoleval juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse

tegemise. Maksuvõlg on tekkinud, seda pole kustutatud ning selle sissenõudmine pole aegunud.

Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Aegumistähtaeg algab selle

maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel

maksusumma valesti arvutati (MKS § 98 lg 1). Praegusel juhul on selleks tähtpäevaks 2013. a

6(7)

novembrikuu TSD esitamise tähtpäev 10.12.2013. Ka äriregistri andmetel on LS OÜ-l maksuvõlg

alates 10.12.2013. Seega ei ole möödunud ei maksu määramise kolme- ega viieaastane

aegumistähtaeg. LS OÜ õigusvõime on säilinud, kuigi käimas on likvideerimismenetlus.

9. Taotluses on märgitud, et tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud,

kui A.V. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt

MKS § 122 loetelule. Asendustagatise esitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab

lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist.

Maksuhaldur hindab kooskõlas kohtutäituri seaduse §-ga 34 ja § 35 lg 2 p-ga 9 piisavaks

asendustagatise väärtuseks 42 429,24 eurot. Kui A.V. soovib tagatissumma kanda deposiiti, on

deposiidi väärtuseks 39 000,71 eurot.

10. MTA taotleb muudetud taotluse kohaselt loa andmist keelumärke seadmiseks A.V.i osalusele

BalMet Trade OÜ-s (osa väärtus 1278 eurot) ning A.V.i panga- ja hoiukontode arestimiseks summas

37 722,71 eurot. Kuna isikule ei kuulu registervara, on MTA taotletud variandid täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks ainuvõimalikud.

11. Kohus leiab, et äriühingu osalusele ennetava meetmena keelumärke seadmiseks loa andmine on

põhjendatud ja proportsionaalne. Osalusele väärtusega 1278 eurot käsutamise keelumärke seadmine

ei ole kuigivõrd intensiivne meede. Seega annab kohus loa käsutamise keelumärke seadmiseks A.V.i

osalusele väärtusega 1278 eurot äriühingus BalMet Trade OÜ (11925689).

12. Isiku arveldus- ja hoiukontodele aresti seadmine on aga intensiivne meede, kuna piirab isikul raha

kasutamist. Tallinna Ringkonnakohus on füüsilise isiku arvelduskonto arestimist ennetava meetmena

pidanud proportsionaalseks olukorras, kus isiku jooksev sissetulek ei ole piisav maksukohustuse

koheseks täitmiseks, tal puudub kinnisvara ning tema nimele kantud registervara väärtus on

eeldatavalt määratavast maksusummast oluliselt väiksem. Isiku arvelduskontot arestimata ei ole

võimalik tagada tulevikus tekkiva maksunõude rahuldamist. Kui isik soovib pärast vastutusotsuse

tegemist tasuda võla muude vahendite arvelt, vabastatakse konto arestist. Seda võib teha ka varem,

kui isik esitab MTA-le tagatise, nagu MTA taotluses ja halduskohtu määruses õigesti sedastati (vt

07.09.2015 määruse nr 3-15-1731 p 10).

MTA põhistas, et A.V.ile ei kuulu kinnisasju, sõidukeid, väikelaevu ega väärtpaberikontot ning et

ainuüksi osaühingu osale väärtusega 1278 eurot keelumärke seadmine ei taga võimalikku tulevast

maksukohustust. Samuti põhistas MTA, et isikul puuduvad kindlad sissetulekud (vt määruse p 8.2).

Olukorras, kus isikul ei ole kindlaid sissetulekuid ega registervara ning tõenäoliselt võidakse talle

vastutusmenetluse tulemusena maksukohustus määrata, on kohtu hinnangul põhjendatud

arvelduskontodele aresti seadmine juba ennetava meetmena. Lisaks asjaolule, et A.V. oli

maksuvõlgade tekkimise ajal LS OÜ juhatuse liige, nähtub MTA taotlusele lisatud 15.08.2014

maksuotsusest ja 11.08.2015 maksuotsuse aluseks olevast kontrollaktist, et tehingute tegemisel on

aktiivselt osalenud ja nende sisendkäibemaksu arvestuses kajastamisel pahauskselt käitunud just A.V.

(s.o pole viidatud teise juhatuse liikme J. K. tegevusele). Niisiis on üsna tõenäoline, et A.V. on kas

raskest hooletusest või tahtlikult oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Võimalik maksukohustus

39 000,71 eurot on võrdlemisi suur summa, mida võib olla isikult keeruline või võimatu saada, kui

täitmist tagavaid toiminguid ei rakendata. Seega praegustel asjaoludel on pangakonto(de) ennetav

arestimine avaliku huvi kaitseks proportsionaalne meede. Pangakonto aresti intensiivsust leevendab

asjaolu, et füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele arestimisele

ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta

(MKS § 131 lg 3). MTA põhistas veel, et juhul, kui isikul on olemas hoiukonto(d), on sealt võimalik

rahalisi vahendeid kanda ka kolmandate isikute kasuks, mistõttu ei pruugi hoiukontolt väljavõetavad

summad A.V.i arveldusarvel kajastuda. Seetõttu on põhjendatud ka aresti seadmine A.V.i võimalikele

hoiukontodele.

MTA selgitas, et talle ei ole teada, millistes krediidiasutustes on A.V.il panga- ja/või hoiukontod.

Täitetoimingu sooritamisel MTA poolt taotletud kujul väljastatakse korraldus panga- ja hoiukonto

7(7)

arestimiseks kõikidesse Eesti krediidiasutustesse. Väljastatavates korraldustes kohustatakse

krediidiasutust teatama pangakonto(de) olemasolust või selle puudumisest ning nende jääk arestimise

hetkel. Nii on võimalik saada informatsiooni, mille alusel teha vastavad toimingud (nt panga- ja

hoiukonto arestitava summa vähendus). Kui A.V.il on mitu panga- ja hoiukontot, millel aresti

hoidmise ajal koguneb ühele või mitmele neist võimaliku vastutusotsusega nõutav summa, on tal

võimalus anda MTA-le sellest teada, misläbi on MTA-l võimalik jooksvalt kontod vabastada.

13. Eelnevat kokku võttes leiab kohus, et täitmist tagavate toimingute sooritamine MTA taotletud

kujul on põhjendatud ja proportsionaalne. Seega rahuldab kohus taotluse täies ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Monika Laatsit