2-16-111857/9 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-111857

Tsiviilasi

PlusPlus Baltic OÜ hagi Larissa Gayazdinova vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind ringkonnakohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. augusti 2016.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

PlusPlus Baltic OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja) PlusPlus Baltic OÜ (reg kood 12273105),

lepinguline esindaja Triin Linholm

Vastustaja

(kostja):

Larissa

Gayazdinova

(IK

XXXXXXXXXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda PlusPlus Baltic OÜ poolt tsiviilasjas nr 2-16-

111857 Viru Maakohtu 30. augusti 2016.a otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja lugeda

apellatsioonkaebus tagastatuks PlusPlus Baltic OÜ-le.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud

teisiti.

ASJAOLUD

1. PlusPlus Baltic OÜ esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu

30. augusti 2016.a tagaseljaotsuse peale osas, millega kohus jättis hagi osalise rahuldamise

põhjendusel menetluskulud poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2. Ringkonnakohus leiab, et PlusPlus Baltic OÜ poolt Viru Maakohtu 30. augusti 2016.a

tagaseljaotsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi

TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Käesolevas tsiviilasjas oli hagiavalduse kohaselt

hageja nõude suuruseks 1030 eurot.

Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses

piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud

asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

3. Edasikaebamise korra ja tähtaja märkimine maakohtu otsuse resolutsioonis ei ole

võrdsustatav TsMS § 442 lg-s 10 nimetatud maakohtu loaga otsuse edasikaebamiseks.

Nimetatud luba tuleb TsMS § 637 lg 21 kontekstis mõista maakohtu eraldi otsustusena, millest

tuleneb, et ringkonnakohus ei või jätta apellatsioonkaebust menetlemata ainuüksi põhjusel, et

tegemist on lihtmenetluse asjaga. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba

andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud

apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule

ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud

menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnimetatud põhjus võis

kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita,

et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või

selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud.

Apellant on soovinud maakohtu otsuse vaidlustada üksnes menetluskulude jaotust puudutavas

osas. Asja materjalidest nähtuvalt rahuldas maakohus hagi osaliselt ning jättis TsMS § 163

lõikele 1 tuginedes menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Asjaolu, et hagi osalise rahuldamise korral tuleneb seadusest ka alternatiivseid võimalusi

menetluskulude jaotamiseks, ei anna iseenesest alust asuda seisukohale, et maakohus on

rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme.

TsMS § 163 lõikes 1 sätestatud alternatiivide vahel valiku tegemine on kohtu kaalutlusotsus.

Maakohtu otsustust menetluskulude jaotamisel ei muuda ebaõiglaseks ainuüksi asjaolu, et kostja

sisuliselt menetluses ei osalenud ning tal seega menetluskulusid ei tekkinud.

Lähtudes eeltoodust keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust

menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638

lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

5. Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult

apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/