2-16-113564/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr: 2-16-113564

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-16-113564

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ande Tänav, Iko Nõmm

Kohtuasi

TCM Estonia OÜ hagi I.H vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.09.2016 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

TCM Estonia OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): TCM Estonia OÜ

(regitrikood: 12003417, asukoht XXX, Kristiine

linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10617), lepinguline

esindaja Anne-Liis Veski (e-post:XXX )

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1. TCM Estonia OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.

2. Harju Maakohtu 06.09.2016 määrus jätta muutmata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TCM Estonia OÜ

kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

määruse ärakirja kättesaamisest alates.

Asjaolud

1. TCM Estonia OÜ esitas 28.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1277,92 euro saamiseks.

2. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna 21.07.2016 määrusega anti nõue üle Harju

Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

3. 18.08.2016 esitas hageja oma nõude hagiavalduse vormis Harju Maakohtule.

4. 24.08.2016 määrusega jättis Harju Maakohus hagi käiguta ning määras hagejale

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 7 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.

Kohus palus hagejal täiendada asja lahendamise seisukohalt olulisi faktilisi asjaolusid:

tuua välja, kellega kostja laenulepingu sõlmis; kellelt, millal ja millisel õiguslikul

alusel hageja nõuded kostja vastu omandas; kas laenuleping on jätkuvalt kehtiv;

1(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-113564

millised on lepingutingimused; kui tegemist on tarbijakrediidilepinguga, milline on

krediidikulukuse määr. Samuti palus kohus hagejal esitada intressinõude arvestus.

Kohus hoiatas hagejat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta hagi

menetlusse võtmata.

5. Hageja sai 24.08.2016 kohtumääruse kätte 24.08.2016 ja esitas 31.08.2016 avalduse

puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja märkis, et tema nõuete aluseks olev laenuleping ei

ole tarbijakrediidileping ning et kostjaga on kokkulepitud igakuised osamaksed

summas 70,87 eurot. Ülejäänud osas hageja kohtu nõutud selgitusi ei esitanud.

Maakohtu määrus

6. Harju Maakohtu jättis 06.09.2016 määrusega hagi menetlusse võtmata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 340¹ lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise

esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud

muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või

kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi

seniks käiguta. Sama sätte 2. lõike kohaselt, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi

ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

8. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui

hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki

võimalik saavutada.

9. Kohus leiab, et kui hageja soovib esitada laenulepingust tulenevaid nõudeid, kuid ei

suuda kohtule selgitada, kes olid laenulepingu osapooled ning kellelt on ta oma

laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu millisel õiguslikul alusel omandanud,

puudub hagil rahuldamise perspektiiv. Vastavalt VÕS (võlaõigusseadus) § 8 lg 2 on

leping täitmiseks kohustuslik lepingupooltele. Kui hageja soovib esitada lepingust

tulenevaid nõudeid, on oluline, kes olid vastava lepingu pooled ning mil viisil on

hageja ühe lepingupoole õigusjärglaseks saanud. Kui hageja ei ole lepingupool ega

lepingupoole õigusjärglane, ei saa hagejal olla ka lepingust tulenevaid õiguseid.

Kuivõrd hageja on jätnud täitmata kohtu korralduse selgitada, kelle vahel leping

sõlmiti ja kuidas omandas hageja laenuandja õigused, leiab kohus, et hageja ei soovi

asja lahendamiseks olulisi asjaolusid välja tuua. Kui hagejal nimetatud soov puudub,

ei ole kohtul asjaolusid võimalik välja selgitada ka eelmenetluses. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 340¹ lg 2 ja § 371 lg

2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Määruskaebus

10. Hageja esitas Harju Maakohtu määrusele määruskaebuse, paludes kohtumääruse

tühistada ning saata asi Harju Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

11. Kohus on vaidlustatavas määruses asunud seisukohale, et kuivõrd hagiavaldus on

puudustega, neid kohtu hinnangul ei kõrvaldatud esineb alus tuginedes TsMS § 3401

lg-le 2 hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Hageja eeltooduga ei nõustu põhjusel,

et hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud TsMS § 371.

12. Hageja leidis, et 06.09.2016 koostatud määruses aluseid, mis on sätestatud TsMS §

371 ning mis annaksid aluse hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks esile toodud ei

ole. Samuti on arusaamatu kohtu seisukoht, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või eesmärgil.

13. Hageja on antud menetluses esitanud hagiavalduse lisadega, milles on esile toonud

alused, millele nõue tugineb, samuti tõendanud oma nõuet vastava lepinguga ning

2(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-113564

lepingus selgelt esile toodud nõuetega. Antud lepingust tulenevad nõuded on üle antud

uuele võlausaldajale TCM Estonia OÜ ning nimetatud väite osas puudub vaidlus.

14. Hageja hinnangul on hagi esitamisega eeldused hagi menetlusse võtmiseks olemas.

Mis puudutab kohtu poolt esile toodut, siis kõnealune tuleb välja selgitada asja

sisulisel läbivaatamisel, hinnates asjakohaseid tõendeid, antud staadiumis nimetatule

tuginemine ning hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei ole põhjendatud ning on

ilmselgelt ennatlik. Hageja hinnangul on antud juhul kohus ennatlikult ning alusetult

keeldunud hagi menetlusse võtmisest.

Menetluse edasine käik

15. Harju Maakohus tegi 12.09.2016 määrusega määruskaebuse esitajale ettepaneku

määruskaebuse täiendamiseks. Kohus selgitas, et ei ole keeldunud hagi menetlemisest

põhjusel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks või

eesmärgil. Kohus on jätkuvalt seisukohal, et kui hageja soovib esitada lepingust

tulenevaid nõudeid, on oluline välja tuua, kes olid vastava lepingu pooled ning mil

viisil on hageja ühe lepingupoole õigusjärglaseks saanud. Hageja on kohtule ette

heitnud hagi menetlusse võtmisest ennatlikku keeldumist, kuid hageja ei ole ka

määruskaebuses esitanud kohtu nõutud asjaolusid. Vastavalt TsMS § 662 lg 3

määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Kohus leiab,

et määruskaebuse rahuldamine võib kõne alla tulla juhul, kui hageja toob välja asja

lahendamise seisukohalt olulised asjaolud, milliste osas on kohus selgitusi nõudnud.

Kohus teeb hagejale ettepaneku oma määruskaebust vastavalt täiendada, tuues välja,

kes olid hageja nõuete aluseks oleva laenulepingu osapooled ning kellelt on hageja

oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu millisel õiguslikul alusel

omandanud. Hagejal on võimalik oma määruskaebust nimetatud asjaoludega täiendada

7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kui hageja täiendusi

ei esita, jääb kohus seisukohale, et asja lahendamiseks olulisi hageja faktiväiteid ei ole

võimalik välja selgitada ka eelmenetluses, kuivõrd hagejal väidete esitamise soov

puudub. Ka juhul, kui kostja hagile ei vasta, saab kohus rahuldada hagi üksnes

õiguslikult põhjendatud ulatuses. Asjaoludest, mis hageja on hetkel kohtu ette toonud,

ei nähtu, et hagejal võiks olla kostja vastu nõue. Seetõttu on kohus ka hagi menetlusse

võtmisest keeldunud seoses perspektiivitusega. Käesolevaga annab kohus hagejale

võimaluse oma faktiväidete täiendamiseks.

16. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.09.2016 võlgnikule edastatud venekeelse teate,

mille alusel on nõue üleantud TCM Estonia OÜ-le ning palus selle asja juurde võtta.

17. Harju Maakohus võttis määruskaebuse 27.09.2016 määrusega menetlusse, jättis selle

rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule. Kohtumääruse kohaselt andis kohus hagejale pärast

määruskaebuse esitamist 12.09.2016 määrusega täiendavalt võimaluse avaldada

kohtule, kes olid hageja nõuete aluseks oleva laenulepingu osapooled ning kellelt on

hageja oma laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu millisel õiguslikul alusel

omandanud. Hageja esitas vastuseks 12.09.2016 kohtumäärusele 14.09.2016 ühe

tõendi. Ühtegi faktiväidet hageja kohtule ei esitanud. Seetõttu ei ole kohtul võimalik

asuda muule järeldusele, kui et hagejal puudub soov tuua kohtu ette asja

lahendamiseks olulisi faktiväiteid. Kohus on hagejalt faktiväiteid nõudnud korduvalt,

kuid hageja eirab kohtu nõudmisi. Seoses sellega jääb kohus seisukohale, et asja

lahendamiseks olulisi hageja faktiväiteid ei ole võimalik välja selgitada ka

eelmenetluses. Asjaoludest, mis hageja on hetkel kohtu ette toonud, ei nähtu, et

hagejal võiks olla kostja vastu nõue.

3(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-113564

Ringkonnakohtu põhjendused

18. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud

Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses

esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus käesoleval juhul hagi menetlusse

võtmisest ennatlikult keeldunud.

20. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud hagi käiguta ning andnud

hagejale tähtaja hagis esinenud puuduste kõrvaldamiseks (tlk 50). Kohtu määratud

tähtajaks hageja esitatud puudusi suuremas osas ei kõrvaldanud. Maakohus on

hagejale sisuliselt andnud täiendava tähtaja hagiavalduses esinenud puuduste

kõrvaldamiseks veel määruskaebusmenetluses (tlk 65), kuid ka selle aja jooksul on

hageja jätnud hagiavalduses esinenud puudused kõrvaldamata.

21. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu TsMS § 363 lg 1 p 2-3 regulatsioonile, mille

kohaselt märgitakse hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele

hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad hagi

aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga

tõendada soovitakse.

22. Praegusel juhul nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagejal ei ole õnnestunud ka

vaatamata korduvatele tähelepanu juhtimistele ning puuduste kõrvaldamiseks

tähtaegade määramisele kohtule esitada seadusele vastavat hagiavalduse teksti. Nii ei

ole endiselt võimalik hagiavaldusest endast aru saada, kuidas ja millistel asjaoludel on

hagejast saanud hagis väidetud nõude õigusjärglane. Hagiavalduses ja selle

täpsustuses puuduvad selged ja konkreetsed faktilised asjaolud, millest oleks kohtul

võimalik üheselt aru saada, et hagejal on väidetav nõue kostja vastu. Seega on

maakohus õigesti asunud seisukohale, et kui hageja ei soovi hagiavalduses esitatud

ebatäpseid faktilisi asjaolusid kohtule selgitada, puudub esitatud hagil perspektiiv ning

sellega taotletud eesmärki ei ole võimalik saavutada ka eelmenetluses. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-53-13 selgitanud, et „Hagi veenvus hõlmab mh seda, et hagist

nähtuks selgelt, millised on hageja nõuded, sh nõuete suurus ning nõude aluseks

olevad asjaolud“ (p 16).

23. Ringkonnakohus selgitab, et seadusandja on TsMS § 363 lg 1 p 1-3 nõuded

kehtestanud eesmärgipäraselt. Nendega tagatakse tsiviilkohtumenetluse keskse

põhimõtte rakendamine, mille kohaselt ei saa kohus teist korda menetleda vaidlust

samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel (TsMS § 371 lg 1 p 4, 5, 7 ja §

423 lg 1 p 4 ja 5). Lisaks võimaldab hagi eseme ja hagi aluste selge esitamine kohtul

lahendada tagaseljaotsuse tegemise nõuet, kuivõrd TsMS § 407 lg 1 2. lause kohaselt

loetakse hageja (hagiavalduse tekstis) esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

24. Viimasele põhimõttele on hageja tähelepanu juhtinud ka maakohus

määruskaebusmenetluses, selgitades, et isegi kui kostja hagile ei vasta, saab kohus

rahuldada hagi üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses (tlk 66).

25. Määruskaebuses on hageja asunud seisukohale, et hagiavalduses esinenud puuduste

kõrvaldamine oleks maakohtul tulnud lahendada asja sisulisel läbivaatamisel pärast

hagi menetlusse võtmist. Ringkonnakohtule jääb esitatud seisukohta arvestades

arusaamatuks, mis takistas hagejat kõrvaldamast hagiavalduse puudusi ning esitamast

hagiavalduse korrektset tervikteksti selleks ettenähtud tähtaja jooksul enne hagi

menetlusse võtmist.

4(5)

Tsiviilasi nr: 2-16-113564

26. Eeltoodust tulenevalt jääb maakohtu määrus muutmata ning esitatud määruskaebus

rahuldamata.

27. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse

võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei

ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

28. Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg

1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.

29. Käesolev määrus on TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ande Tänav

Iko Nõmm

5(5)