4-16-7056/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19. oktoobril 2016 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-16-7056 (2440,16,005855) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses

N.R

kvalifitseeritava LS § 227 lg 3 järgi

väärteo toimepanemises, milles N.R

tunnistati süüdi LS 227 lg 3 järgi ja karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas

eurot, lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Menetlusalune isik N.R , isikukood xxx, xxx RESOLUTSIOON V™S -135 kohus, kohus § 132 p 2, § 133

OTSUSTAS:

Rahuldada N.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse menetlusteenistuse vanem xxx väärteomenetleja M Kxxx 05.09.2016 otsuse peale ja nimetatud otsus väärteoasjas nr. 2440,16,005855 tühistada osaliselt, nimelt juhtimisõiguseäravõtmise kohaldamise osas.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Rahatrahv 400 (nelisada) eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul

Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas,

EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 №rdea pangas, kohustuslik viitenumber 10220165159446.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 26.10.2016 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 19.10.2016 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul alates kohtuotsuse kättesaamisest) päevase tä möödumisel ( 30- htaja ehk ) juhul kui 19.11.2016 ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

05.09.2016 koostas Politsei-

- ja ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus menetlustalituse menetlusteenistuse van xxx Kxxx netluse otsuse emväärteomenetleja M üldme väärteoasjas nr 2440,16,005855 menetlusaluse isiku N.R-i suhtes selle fakti kohta, et xxx kilomeetril juhtis moo

- 5 km/h, kus lubatud torsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/ kiirus oli 90 km/h. Seega ületas N.R lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 45 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik

. N.R-i tegu LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi, mille eest teda karistati rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas 400 eurot. Lisakaristusena kohaldati juhtimisõiguse äravõtmist 3. kuuks. Kergendava asjaoluna arvestati , raskendavaid asjao sid ei tuvastatud (tl 2). süü tunnistamist lu

28.09.2016 esitas N.R Viru Maakohtule kaebuse, milles palus 05.09.2016 tühistada

üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 2440,16,005855 osaliselt, lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmise osas (tl 1).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlustanud ,

süüdistuses toodud asjaolusid tunnistas end süüdi ja kohapeal nõustus rikkumisega. on menetlusalune isik nõus karistuseks Oma kaebuses

mõistetud rahatrahviga 100 trahviühiku vaadata üle t, s.o summas 400 eurot, kuid palub kohtul juhilubade äravõtmis küsimus, kuna töö on seotud juhilubadega ja sellest sõltub tema sissetulek e . N.R o kirjalikus menetluses (tl 5). n nõus väärteoasja lahendamisega

Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja esitas kirjaliku seisukoha 04.10.2016, milles lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. , tutvunud menetlusaluse isiku pool esitatud Kohtuvälise menetleja esindaja

kaebuse ja v , on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt äärteoasjas kogutud tõenditega toimepandud õiguserikkumine on leidnud kinnitust väärteomenetluse käigus. 15.08.2016. oli menetlusaluse isiku suhtes koostatud väärteoprotokoll väärteo kvalifikatsiooniga LS § 227 lg.3 järgi selle kohta, et menetlusalune isik, juhtides xxxx-l kiirusega 140 +- 5 km/h, lubatud kiirus 90 km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 45 km/. Väärteomenetluse ajal menetlusalu ei esitanud VTMS § 69 lg 6 järgi antud tähtaja jooksul ne isik vastulauset ega taotlust kohtuvälise menetleja tehtava lahendi kohta.

05.09.2016. võttis kohtuväline menetleja vastu otsuse antud väärteoasjas ja määras N.R-ile karistuseks LS § 227 lg 3 alusel rahatrahvi 100 trahviühikut s.o. summas 400 eurot ja LS § 227 lg 5 p 2 alusel lisakaristuseks juhtimisõiguse äravõtmise 3. kuuks.

Otsuse tegemisel kohtuväline menetleja arvestas asjaoludega, et menetlusaluse isiku poolt oli antud tegu toime pandud taht Samuti likult, kuna lubatud piirkiirust oli ületatud olulisel määral. arvestas kohtuväline menetleja väärteo toimepanemise kohta ja aega ning seda, et menetlusalune isik omab käesoleval ajal 3 kehtivat liiklusalast väärteokaristust, millest 1 väärteokaristus on samalaadse väärteo toimepanemise eest ning menetlusalust isikut on varasemate väärtegude toimepanemise eest karistatud ainult rahatrahvidega. Rahatrahvid on menetlusaluse isiku poolt kõik tasutud, eesmärk kuid need karistused pole saavutanud soovitud i, kuna menetlusalune isik jätkab uute väärtegude toimepanemist. Lähtudes eelpool kirjeldatud asjaoludest on kohtuväline , menetleja seisukohal, et menetlusalusele isikule määratud lisakaristus juhtimisõiguse äravõtmise näol on vastavuses teo tõsidusega ja määratud lisakaristus on suuteline mõjutama menetlusalust isikut hoiduma edaspidiselt uute samalaadsete ja teiste st st st õiguserikkumistest, kuna menetlusaluse isiku suhtes ei ol (tl e varem kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 10-12).

KOHT

U TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest,

,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt

LS § 227 lg 3 ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine – (m

41 60 kilomeetrit tunnis

) järgi.

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

Patrullpolitseinik Axxx Lx

xx poolt koostatud väärteoprotokollist nähtub, et xx km juhtis N.R

- 5 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/ km/h.

Menetlusalune i tunnistab rikkumist on sik on väärteoprotokollil omakäeliselt märkinud, et ja nõus koostatud väärteoprotokolliga (tl 3).

28.09.2016 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta N.R väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. Menetlusalune isik nõustub ka temale karistuseks määratud rahatrahvi ja selle määraga ohtul tühistada lisakaristuse. , kuid palub k

Nimetatu alusel järeldab kohus, et kaebuse esitaja tunnistab teo toimepanemist ning kaebus on esitatud ainult lisakaristuse kohaldamise osas.

Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik.

N.R-ile he

idetakse ette, et tema rikkus LS § 15 lg 1 p 1 sätteid ning seega pani toime LS § 227 lg 3 ettenähtud väärteo.

LS § 15 uurim lubatud sõi asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis lg 1 p 1 kohaselt on s dukiirus .

LS § 227 lg 3 ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise – kohaselt m

eest 41

60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni.

N.R-i poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid:

- (tl 16);

menetlusaluse isiku enda ütlused, kus ta tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist

- tunnistaja Rxxx Sxxx xxx km koos patrullpolitseinik MxxxN.R

ütlused, kust nähtub,

kombineeritud xxx liiklusjärelevalvet teostades märkas suunas lähenevat tumedat

sõiduautot, mis möödus vasakust reast mitmest sõidukist. Sõiduki lähenedes märkas tunnistaja, et tegemist oli tumedat värvi ja selle sõidukiiruseks oli 141 km/h. Sõiduki xxx peatas patrullekipaaž 4282 ja kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis

N.R;

- kombineeritud liiklusjärelvalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki xxxkilomeetril oli 141 km/h (tl 15);

- N.R-ile

väärteoprotokoll, millest nähtuvad väärteoasjaolud ja mõistetud

karistus ning menetlusaluse isiku omakäeline kinnitus rikkumisega nõustumise kohta (tl 14);

- videosalvestis, tub, et 15.08.2016. kell 16.01

kust näh mõõdeti mõõteseadmega nr LE0054 liiklusjärelevalve teostamise käigus sõiduauto sõidukiiruseks 141 xxx km/h (tl 27).

Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust, et N.R rikkus liiklusnõudeid, mis on ettenähtud LS § lg 1 p 1 järgi. Isik juhtis km mootorsõidukit xxx

asulavälisel teel kiirusega 140 +/- 5 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Seega on N.R oma lg 3

teoga täitnud väärteo LS § 227 järgi objektiivse koosseisu.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et N.R gi tahtlikult. täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 3 jär KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. N.R teadis, et ta juhib sõidukit lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega. Jätkates autoga liikumist kuni politsei ilmumiseni, mööniski ehk soostus mootorsõiduki N.R

juhtimisega . Karistusregistri lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega väljatrükist nähtuvalt on N.R ka varem karistatud samalaadse rikkumise eest nimetatud (käesolevaks ajaks on karistus aegunud, kuid teo toimepanemise ajal oli kehtiv) ja seega saab väita, et ta oli kahtlemata teadlik sellise tegevuse keelatusest N.R . Seega tuleb järeldada, et väärteo toimepanemine oli igati tahtlik ja teadlik valik, mille puhul ta sai aru ka oma teo karistatavusest, kuid otsustas siiski rikkumise toime panna. Seega pani N.R käesoleva väärteo toime otsese tahtlusega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg järgi.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

N.R-i süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

N.R

on toime pannud süüteo, mis vastab väärteokoosseisule (LS § 227 lg 3 ).

LS § 227 lg 3 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 200 trahviühikut, aresti või sõi duki juhtimisõiguse äravõtmise kaheteistkümne kuuni. kuni

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul

KarS § 57 tulenevaks karistust kergendava käesolevas väärteoasjas ks asjaoluks on teo tunnistamine menetlusaluse isiku poolt.

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

N.R

- 5 km/h, kus lubatu juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 140 +/ d kiirus oli 90 km/h. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Tegemist oli käesolevat vastutust ette nägevas sättes toodud kiirusevahemiku alammäära lähedale jääva kiirusega ( 41-60 km/h).

Eeltoodut arvestades hindab kohus N.R

süüd teos keskmisest väiksemal määral.

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19).

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusreg isikul istri väljavõttest nähtuvalt on kehtivat väärteokaristust, mõlemal juhul on tegemist liiklusalaste rikkumistega ühel korral LS § -

242 lg 1 - , karistatud (mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine) järgi rahatrahviga hikut ja teisel korral LS 207 (t

10 trahviü ehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimine järgi ) , karistatud rahatrahviga . Samalaadse

10 trahviühikut

väärteo (mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamin LS § 227 lg 2) on e -

menetlusalune isik toime pannud 18.08.2015, mille eest teda karistati rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o . Tänaseks küll , kuid käesoleva summas 100 eurot on see karistus aegunud väärteo toimepanemise ajal oli see kehtiv ähem kui aasta . Seega, v hiljem pani N.R

toime uue samalaadse väärteo LS § 227 lg 3 järgi. Kohtuvälise menetleja poolt oli see asjaolu ilmselt arvesse võetud. Käesoleval ajal on 18.08.2015 määratud karistus stunud, seega ei ole ku arvestatav.

Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades.

Järelikult tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et isiku süü on keskmisest väiksem, ta tunnistas tegu ja väljendas kahetsus, mis on kergendav asjaolu, ning varasemalt on isik kahel korral karistatud kergemate liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega kogusummale

80 eurot.

V oodut, on kohus seisukohal, et N.R-ile õttes arvesse eelt kohtuvälise menetleja poolt

määratud karistus rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses ehk sanktsiooni keskmises määras

, s.o

summas 400 eurot, . on õiglane ja põhjendatud Kuigi isiku süü on keskmisest väiksem ja ta tunnistab tegu, on isik kahel korral just liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud rahatrahvidega. Sellest lähtudes on põhjendatud, et karistuse määr jääb sanktsiooni keskmisse määrasse.

Kohtu hinnangul ei ole isikule lisakaristusena kohaldatud

3 kuuks juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud.

Isikule on kohaldatud põhika ja seda keskmises määras summas 400 eurot. Võrreldes ristus isikule varasemalt määratud kahe karistusega kogusummale 40 eurot, on 400-eurose rahalist laadi karistuse mõju suurem ja kujutab ennast olulist väljaminekut isiku rahalistest tunduvalt ressurssidest.

Isik ei ole varasemalt karistatud kiiruse režiimi ega muu raske liiklusalase rikkumise eest.

Seega ei näe kohus põhjust, miks isiku suhtes tuleks kohaldada lisaka juhtimisõiguse ristust - äravõtmist. Lisakaristuse mõistmine on aktuaalne juhul, kui kohtul tekib veendumus, et isikule mõistetava põhikaristusena ei ole karistuse eesmärgid saavutatavad. Põhiliselt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud näiteks varasemalt samalaadseid või raskemaid väärtegusid toime pannud isiku puhul. Samuti võib lisakaristuse kohaldamine aktualiseeruda väärteo toimepanemise erilisi asjaolusid arvestades, näiteks on toime pandud ühe teoga mitu väärtegu, väärteo tulemina on saabunud

tagajärg).

Menetlusaluse isiku puhul ei esine asjaolusid, mille tõttu võiks kohtul tekkida veendumus, et põhikaristust ei piisa.

Kohtupraktikas on lisakaristuse kohaldamise küsimuses väljakujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-59-15), mille kohaselt sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke: see peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna. Lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

Kohus on arvamusel, et lisakaristuse kohaldamine tuleb kõne alla siis, kui kohus näeb, et ainult põhikaristusest siin enam ei piisa karistuse eesmärkide saavutamiseks. Eelkõige ei saa karistuse mõistmise eesmärkidest sanktsioonid ajaliselt minna leebemaks samalaadsete, samasuuruse süüga tegude puhul. Tulenevalt karistusregistri andmetest, on N.R kahel korral karistatud erinevate väärtegude eest rahatrahvidega. Käesoleval ajal ei ole isik samalaadsete väärtegude toimepanemise eest karistatud. Lisakaristuse kohaldamine antud juhul oleks üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega.

KOHTU MEE™ED

N.R-i kaebus Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetusxxx Kxxx05.09.2016 ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja M otsuse peale väärteoasjas nr. 2440,16,005855 tunnistati süüdi LS § 227 , millega N.R

lg 3 viga 1

järgi ja karistati rahatrah

00 trahviühikut, s.o 400 eurot ning LS § 227 lg 5 p 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 3. kuuks, tuleb rahuldada ja nimetatud otsus tühistada osaliselt, juhtimisõiguse äravõtmise

kohaldamise osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik