2-16-7302/35 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

19. oktoober 2016.a kell 14.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-7302

Tsiviilasi

Nordea Bank Finland PLC avaldus XXXX OÜ pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: Nordea Bank Finland PLC (registrikood

1680235-8, asukoht Satamaradankatu 5, FI-00020 NORDEA,

Soome Vabriik)

Võlausaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kristiina

Schotter (e-post menetlus@cobalt.legal)

Võlgnik: XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX)

Võlgniku lepingulised esindajad: vandeadvokaat Urmas

Volens (e-post urmas.volens@nove.ee) ja vandeadvokaat

Veikko Puolakainen (e-post veikko.puolakainen@nove.ee)

Ajutine

pankrotihaldur:

Maire

Arm

(asukoht

OÜ

Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid, Tatari 25 Tallinn, telefon

50 18840, e-post maire@kraaviab.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

3. oktoober 2016

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Nordea

Bank

Finland

PLC

avaldus

XXXX

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX) pankrot 19.

oktoobril 2016.a kell 14.00.

3. Nimetada XXXX OÜ pankrotihalduriks Maire Arm (asukoht OÜ Advokaadibüroo

Kraavi

&

Partnerid,

Tatari

Tallinn,

telefon

18840,

e-post

maire@kraaviab.ee).

4. Määrata XXXX OÜ võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 7.november 2016.a

algusega kell 13.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 418.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik

isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.

Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate

üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt

pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Peatada XXXX OÜ vara suhtes toimuv sundtäitmine.

7. Keelata XXXX OÜ-l ilma pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

8. Saata määruse ärakiri Tartu Maakohtu registriosakonnale, XXXX OÜ-le, Nordea

Bank Finland PLC-le ja pankrotihaldurile.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Jätta rahuldamata võlgniku taotlus ekspertiisi määramiseks XXXX aktsiaseltsi

aktsiate väärtuse määramiseks.

11. Jätta menetlemata võlgniku 12.10.2016 taotlus ekspertiisi määramiseks XXXX

aktsiaseltsi hariliku väärtuse tuvastamiseks seisuga 30.09.2016.

12. Keelduda vastuvõtmast tõendina XXXX 12.10.2016 eksperthinnangut.

13. Jätta rahuldamata võlausaldaja taotlus 03.10.2016 kohtuistungi protokolli

parandamiseks.

14. Jätta pankrotimenetluse kulud XXXX OÜ kanda.

15. Määrata XXXX OÜ ajutise pankrotihalduri Maire Armi töötasuks 2622 eurot (sh

käibemaks) eurot ja vajalike kulutuste hüvitiseks 8400 eurot (sh käibemaks), kõik

kokku 11 022 eurot.

16. Välja mõista ajutise pankrotihalduri töötasu ja vajalike kulutuste hüvitis kokku

summas 11 022 eurot XXXX OÜ-lt ja kanda see OÜ Advokaadibüroo Kraavi &

Partnerid arvelduskontole nr EE732200221050996778.

17. Rahuldada

Nordea

Bank

Finland

PLC

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

18. Määrata kindlaks Nordea Bank Finland PLC menetluskulude rahaline suurus

summas 18 887,05 eurot.

19. Jätta

rahuldamata

Nordea

Bank

Finland

PLC

taotlus

XXXX

OÜ-lt

menetluskulude väljamõistmiseks.

20. Avaldada

teade

pankroti

väljakuulutamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded (PankrS § 33 lg 1).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni

kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Võlausaldaja Nordea Bank Finland PLC esitas 09.05.2016 kohtule avalduse XXXX OÜ

pankroti väljakuulutamiseks. Kohus algatas XXXX OÜ pankrotimenetluse 30.08.2016

määrusega. Avalduse kohaselt võlgneb võlgnik 15.02.2012 kokkuleppest tulenevalt, millega

võlgnik ühines 10.10.2008 AS XXXX ja OÜ XXXX ning Nordea Bank Finland PLC Eesti

filiaal ja Bank DnB NORD AS Eesti filiaal vahel 10.10.2008 sõlmitud sündikaatlaenulepinguga

garantiikohustuse alusel võlausaldajale põhivõlgnevusena 24 541 509,52 eurot, millele

lisanduvad viivised. Võlgnevus on võlgniku poolt käesoleva ajani tasumata.

13.06.2016 toimunud korraldaval kohtuistungil vaidles võlgniku esindaja pankrotiavaldusele

vastu, esitades kirjalikud vastuväited avaldusele ja leides eelkõige, et võlgnik ei ole sõlminud

võlausaldajaga garantiikokkulepet vaid tegemist on käendusega. Võlgnik leidis, et võlausaldajal

ei ole õigust võlgnikult täitmist nõuda, vaid ta peab esitama nõude põhivõlgniku vastu. Samuti

oli võlgnik seisukohal, et võlausaldaja on käitunud pahauskselt ning nõue tuleks vaadata läbi

hagimenetluses.

30.08.2016 kohtumääruses sedastas kohus, et võlausaldaja nõue on selge ja puudub alus selle

läbivaatamiseks hagimenetluses ning määras võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Maire Armi.

Ajutise pankrotihalduri aruanne

Maire Arm esitas 28.09.2016 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt

tuvastas ajutine haldur, et XXXX OÜ kohustuste suuruseks on 25 974 016,50 eurot ning vara

väärtuseks kokku 730 869,55 eurot. XXXX OÜ varaks on arvelduskontol olev summa 269,55

eurot ja XXXX aktsiaseltsi (registrikood XXXX) aktsiad väärtusega 730 600 eurot. Ajutine

haldur on seisukohal, et võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud. Ajutine haldur on

seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see pole ajutine.

Ajutine haldur on seisukohal, et raamatupidamislikult on võlgniku netovara negatiivne, kuivõrd

võlgniku varad moodustavad kokku summas 730 869,55 eurot ning kohustused kokku 25 974

016,5 eurot, millest vaidlusalune nõue moodustab kokku summas 24 541 509,52 eurot. Ajutine

haldur märgib, et võlgnik on küll ajutisele haldurile esitanud õiguslikke vastuväited, miks on

nimetatud nõue alusetu ning tuleks jätta võlgniku kohustuste hulgast välja, kuid haldur ei pea

esialgsel hinnangul vaidlusalust nõuet sedavõrd ebaselgeks, mis lubaks nimetatud nõude

võlgniku kohustuste hulgast välja arvata. Ajutise halduri hinnangul sõltub võlgniku

majandusliku seisundi paranemine otseselt võlgniku investeeringu väärtusest ehk XXXX

aktsiaseltsi kontserni majandusliku olukorra paranemisest. Kuivõrd XXXX aktsiaseltsi

saneerimiskava kinnitamist vähemalt lähiajal ei ole võimalik ette prognoosida, ei ole ka

käesoleval hetkel alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi

realiseerumist piisavalt tõenäoliseks. Ajutise halduri hinnangul viitavad võlgniku püsivale

maksejõuetusele alljärgnevad asjaolud: 1) piisavalt likviidse vara puudumine, sh võttes arvesse

XXXX aktsiaseltsi makseraskusi ning käimasolevat saneerimismenetlust; 2) netovara

negatiivsus, sh ka vaidlusalust nõuet mitte arvestades; 3) võlausaldaja ulatusliku

garantiikohustuse sissenõutavaks muutumine, mille täitmiseks võlgnikul piisav vara puudub.

Ajutine haldur leiab, et võlausaldaja garantii alusel tekkinud nõudele ei ole esitatud

arvestatavaid vastuväiteid ning vastav nõue saaks rahuldatud väga tõenäoliselt ka

hagimenetluses. Võlgniku maksejõuetus kujunes ajutise halduri hinnangul välja hiljemalt 2016

a. alguseks, mil muutus sissenõutavaks võlausaldaja garantiinõue. Ajutise pankrotihalduri

hinnangul on maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks ulatusliku garantiikohustuse

sissenõutavaks muutumine ning võlgnikule kuuluva vara väärtuse oluline langus, mis on

käsitletav „muude asjaoluna“ PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Käesoleval ajal ei ole ajutisel

halduril kindlaid andmeid selle kohta, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võiks olla kuriteo

tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Ajutine haldur ei välista ettevõtlusega mitteseotud

tehingute ega võlausaldajate huve kahjustavate tehingute tegemist võlgniku poolt. Samas ei ole

halduri hinnangul käesolevas menetlusstaadiumis võimalik seda ka täieliku veendumusega

kinnitada. Ajutine haldur leiab, et kindlasti vajaks võimalike tagasivõitmiste eelduste, juhatuse

liikme võimaliku süülise tegutsemise kindlakstegemine ning kuriteo tunnustega tegude

olemasolu jaatamine põhjalikumat analüüsi ning dokumentaalrevisjoni, mida ei ole võimalik

teostada ajutise pankrotimenetluse raames. Asjaolude kindlakstegemiseks oleks halduri

hinnangul vältimatult vajalik kuulutada välja võlgniku pankrot. Aruande järeldustes leiab

haldur, et arvestades võlgnikul lasuvate sissenõutavaks muutunud kohustuste ulatust, on ilmne,

et võlgniku suutmatus täita oma kohustusi, ei ole tema majanduslikust olukorrast tingituna

ajutine. Ajutine haldur teeb ettepanku kuulutada välja XXXX OÜ pankrot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruande ja

tasu ning kulude arvestusega. Ajutine haldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde.

Võlgnik jäi esitatud vastuväidete juurde leides jätkuvalt, et võlausaldaja nõue on ebaselge ja

pole sissenõutavaks muutunud, samuti leidis võlgnik, et püsivat maksejõuetust ei esine ning

pankroti väljakuulutamiseks puudub alus. Võlgnik ei esitanud vastuväiteid ajutise halduri tasu

ja kulude arvestusele. Võlgnik taotles kohtuistungi kinniseks kuulutamist. Kohus kuulutas

istungi osaliselt kinniseks selles osas, mis puudutab XXXX aktsiaseltsi aktsiate hinna

määramist ja ostupakkumisi.

Võlausaldaja esitas 07.10.2016 taotluse 03.10.2016 kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Võlgnik palus jätta 11.10.2016 esitatud seisukohas rahuldamata. TsMS § 477 lg 8 sätestab, et

menetlusosalistel ei ole õigust taotleda protokolli parandamist vastavalt käesoleva seadustiku §-

s 53 sätestatule. Vastuväiteid protokollile võib esitada asjas tehtud lahendi peale edasi kaevates.

Kohus jätab TsMS § 477 lg 8 alusel võlausaldaja taotluse protokolli parandamiseks

rahuldamata.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et nõude selguse osas on kohus seisukoha võtnud 30.08.2016

määruses. Kohus on vastavas määruses leidnud, et võlausaldaja nõue on selge ja puudub

vajadus lahendada võlgniku vastuväiteid nõudele väljaspool pankrotimenetlust. 30.08.2016

määrusega määras kohus ajutiseks halduriks Maire Armi. Seega on kohus tuvastanud

käesolevaks hetkeks, et puuduvad pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 sätestatud alused ajutise

halduri nimetamata jätmiseks. Kooskõlas pankrotiseadusega ei analüüsi kohus käesolevas

menetlusstaadiumis enam nõude selgust puudutavaid asjaolusid. Kohus peab antud

menetlusstaadiumis tuvastama, kas võlgnik on maksejõuetu ja kas see on püsiv. Sellest

tulenevalt ei käsitle kohus käesolevas määruses enam võlgniku vastuväiteid nõude selgusele ja

sissenõutavusele. Kohus on seda selgitanud menetlusosalistele ka 03.10.2016 kohtuistungil.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama

sätte lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata

tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-188-12 (p 14) selgitanud, et PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 välja

toodud maksejõuetuse liigid ei pea esinema samal ajal, st püsivaks maksejõuetuseks ei pea

esinema olukord, kus võlgniku vara ei kata püsivalt tema kohustusi ning ta ei suuda ka püsivalt

rahuldada võlausaldajate nõudeid. Selleks, et lugeda juriidilisest isikust võlgnikku

maksejõuetuks, piisab sellest, kui esineb vaid üks eelnimetatud eeldustest.

Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-49-11 märkinud, et selleks, et teha kindlaks, kas äriühingust

võlgnik on teatud hetkel muutunud objektiivselt püsivalt maksejõuetuks, tuleb anda terviklik

hinnang tema varalisele seisundile ja majandustegevuse tõenäolisele tulevikuperspektiivile (p

17). Positiivsetele tulevikuootustele tuginedes on võimalik võlgniku püsivat maksejõuetust

eitada siiski vaid juhul, kui esinevad konkreetsed asjaolud, mis annavad objektiivsele

kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi

realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures peab olema üldjoontes tuvastatav, et sellise stsenaariumi

tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale olnuks maksevõime taastamiseks piisav (p

19).

Antud juhul on kohus tuvastanud, et võlausaldaja nõue, mis tuleneb 15.02.2012 kokkuleppest,

on 24 541 509,52 eurot ning sellele lisanduvad viivised. Seega on vaja analüüsida võlgniku

varalist seisu tuvastamaks, kas esineb püsiv maksejõuetuse olukord.

Kohus on tuvastanud, et võlgniku sisuliselt ainuke vara on XXXX aktsiaseltsi aktsiad.

Võlgnikule kuulub 100% XXXX aktsiaseltsi aktsiatest. Nimetatud aktsiate väärtuse kohta on

kohtule esitatud muu hulgas 3 erinevat hinnangut. Võlgnik on esitanud Andres Juhkami poolt

31.07.2016 koostatud hinnangu, võlausaldaja on esitanud Aktsiaselts XXXX poolt 04.07.2016

koostatud hinnangu ning ajutine haldur on ise täiendavalt aruande koostamise käigus tellinud

OÜ-lt XXXX hinnangu (hinnang on koostatud 27.09.2016). Samuti on kohus tuvastanud, et

tsiviilasjas nr 2-16-2060 on kaalumisel XXXX aktsiaseltsi saneerimismenetluse läbiviimise

otsustamine. Käesoleval hetkel ei ole saneerimiskava kinnitatud ning 12.05.2016 kohtumääruse

alusel on koostatud eksperthinnang saneerimiskava hindamiseks.

Kohus ei pidanud vajalikuks käesolevas tsiviilasjas täiendava ekspertiisi määramist XXXX

aktsiaseltsi aktsiate väärtuse tuvastamiseks, sest on seisukohal, et kohtule esitatud tõendid ja

kohtule kättesaadavad andmed on piisavad aktsiate väärtuse tuvastamiseks. Seega jätab kohus

rahuldamata võlgniku poolt 03.10.2016 kohtuistungil esitatud taotluse vastava ekspertiisi

määramiseks. Kohtu hinnangul on võlgniku 12.10.2016 täiendav taotlus määrata ekspertiis

XXXX aktsiaseltsi kui ettevõtte hariliku väärtuse määramiseks seisuga 30.09.2016 ja sellele

lisatud XXXX ekspertarvamus esitatud TsMS § 237 lg 1 ja § 330-331 sätestatut rikkudes.

03.10.2016 kohtuistungil arutas kohus asja sisuliselt ja lõpetas asja sisulise läbivaatamise ning

teatas kohtumääruse avalikult teatavaks tegemise aja. Seadus ei näe ette võimalust esitada

taotlusi ja tõendeid pärast asja sisulise arutamise lõpetamist. Kohus saab TsMS § 436 lg 2 ja §

463 lg 2 alusel rajada kohtulahendi ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Eeltoodu tõttu

kohus võlgniku 12.10.2016 taotlust ei menetle ja keeldub vastu võtmast tõendina sellele lisatud

XXXX 12.10.2016 eksperthinnangut. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus

selle tagastamiseks võlgnikule.

Kohus märgib, et kõik kolm (31.07.2016, 04.07.2016, 27.09.2016) eespool nimetatud hinnangut

jõuavad erinevatele järeldusetele võlgniku varaks olevate XXXX aktsiaseltsi aktsiate väärtuse

osas. Kohus on seisukohal, et antud juhul peab võlgniku ja võlausaldaja poolt esitatud

hinnangute puhul arvesse võtma muu hulgas asjaolu, et tegemist on huvitatud isikute poolt

tellitud dokumentidega.

Kohus leiab, et ajutine haldur on põhjendatult aruandes märkinud, et halduril ei ole põhjust

olulises osas kahelda halduri enda poolt tellitud 27.09.2016 ekspertarvamuses toodud hinnangu

objektiivsuses. Ühtlasi ei ole halduril põhjust pidada nimetatud ekspertarvamuses leitud

järeldusi kallutatuks, kuivõrd tegemist on halduri enda (mitte huvitatud isiku – kas võlausaldaja

või võlgniku) poolt tellitud ekspertarvamusega. Halduri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et

halduri poolt kasutatav ekspert on teadlikult kasutanud võlgniku vara väärtust vähendavat

metoodikat.

Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, mille kohaselt on kaheldav võlgniku poolt esitatud

31.07.2016 hinnangu objektiivsus aktsiate väärtuse osas. Vastava hinnangu kohaselt on XXXX

aktsiaseltsi aktsiate väärtuseks 15 miljonit eurot. Kohus leiab, et ajutine haldur on õigesti

aruandes esile toonud, et 31.07.2016 (XXXX) hinnangus eeldatakse, et XXXX aktsiaseltsi

saneerimiskava

kinnitatakse

jõustunud

kohtulahendiga

ning

XXXX

aktsiaseltsi

saneerimismenetlus jätkub viisil, mis ei takista majandustegevust ja saneerimiskava elluviimist.

Samuti on oluline kohtu hinnangul ajutise halduri poolt esile toodud asjaolu, mille kohaselt

vastavas hinnangus on prognoositud rahavood suuremad kui saneerimiskavas ning eeldatakse,

et tulevikus kaasatakse investor, mis peaks parandama ettevõtte rahastamist.

Kohus leiab, et ajutine haldur on põhjendatult asunud seisukohale, et niivõrd positiivse

stsenaariumi realiseerumine on väga küsitav ja ei tugine reaalsetele andmetele. Kohtu hinnangul

on 31.07.2016 (XXXX) hinnangu reaalsele olukorrale vastavus ebausutav ka XXXX kordaja

13,4 kasutamises. Ajutise halduri poolt tellitud hinnangus on see kordaja 7,7. Ajutine haldur on

muu hulgas aruandes selgitanud, et taolise kordaja kasutamine XXXX aktsiaseltsi väärtuse

hindamisel ei ole põhjendatud, kuivõrd 31.07.2016 hinnangus aluseks võetud väärtuskordaja

ületab oluliselt sarnase sektori Euroopa keskmist kordajat. Seejuures peaksid ettevõtted, kellel

on suurem riskitase, olema madalama XXXX kordajaga ning ettevõtted, kellel on suurem

kasvupotentsiaal kõrgema XXXX kordajaga. Ajutine haldur on 30.09.2016 esitatud aruande

täiendustes esitanud selgituse, mille kohaselt 27.09.2016 hinnangus kasutatud kordaja vastab

praktilisest kogemusest tulenevalt ka tegelikkuses Eestis tehtavate tehingute näitajale.

Kõrgemad näitajad kehtivad Eestis üldjuhul vaid monopoolsete või infrastruktuuriettevõtete

kohta ning Euroopa suurematel ja likviidsematel turgudel tegutsevate suurettevõtete kohta.

Kohus leiab, et eelmainitu põhjal ei ole alust kahelda 27.09.2016 hinnangus kasutatud kordaja

ebakohasuses.

31.07.2016 hinnangus on kasutatud muu hulgas suuresti diskonteeritud rahavoogude meetodit,

mis olukorras, kus esinevad makseraskused (on algatatud saneerimismenetlus), on pigem

mittekohane. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-114-05 (p 13) leidnud, et pankrotiohu korral

oleks diskonteeritud rahavoogude meetodi kasutamine ilmselt põhjendamatu.

Muu hulgas on kohtu hinnangul ajutine haldur aruandes õigesti välja toonud, et 31.07.2016

hinnangu kohaselt oli 2013. a kõnealuste aktsiate väärtuseks 1 425 010 eurot ning 2014. a

kohaldusid XXXX impordikeelud ja piimandussektori turusituatsioon on samuti halvenenud

pärast 2014.a. Selles valguses ei ole kohtu hinnangul käesoleval hetkel usutav aktsiate väärtus

15 miljonit arvestades piimandussektoris valitsenud ja valitsevat üldist olukorda ja seda, et pole

võimalik tuvastada veenvaid asjaolusid, mille toel selline märkimisväärne aktsiate tõus oleks

aset leidnud. Seda vaatamata asjaolule, et 2014. a määratleti aktsiate raamatupidamislikuks

väärtuseks 27 784 030 eurot, sest sellise olulise väärtuse kasv (võrreldes 2013. a) arvestades

üldist majanduskeskkonda on kohtu hinnangul pigem ebareaalne. Lisaks on kõnealuses

hinnangus rahavoogude prognoos suurem kui XXXX aktsiaseltsi saneerimiskavas ning

arvestamata on jäetud investeeringute tegemise vajadus vähemalt kulumi määras.

Siinkohal peab kohus oluliseks esile tuua tsiviilasjas nr 2-16-2060 12.05.2016 kohtumääruse

alusel koostatud ekspertiishinnangut XXXX aktsiaseltsi saneerimiskava kohta. Nimetatud

eksperthinnangust selgub, et XXXX aktsiaseltsi saneerimiskavas on ette nähtud investeeringud

põhivarasse 2-3 korda väiksemad amortisatsioonikulust. Kohtu hinnangul viitab see soovile

näidata ettevõtte majandustulemusi tegelikust parematena.

Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et 31.07.2016 hinnang tugineb suuresti oletustele ja

eeldustele, mille realiseerumine ei tugine veenvatele argumentidele ega prognoosidele

(31.07.2016 hinnangu lk 4, 13). Kohtu hinnangul pole teisejärgulise tähendusega hinnangu lk

16 sedastatu, mille kohaselt piimatootjad ja ühistujuhid ei soovi teha koostööd XXXX

aktsiaseltsiga. Ka tsiviilasjas nr 2-16-2060 koostatud eksperthinnangus saneerimiskava kohta

tuuakse esile seniste koostööpartnerite usaldamatus XXXX aktsiaseltsi suhtes. Vastav asjaolu

tekitab täiendavalt küsimusi äärmiselt optimistlike tulevikuprognooside realistlikkuse kohta.

Samuti on selle pinnalt tuvastatud aktsiate väärtus vältimatult seotud kõigi positiivsete

prognooside realiseerumisega. Seega, kui prognoosid ei realiseeru, ei vasta ka aktsiate väärtus

hinnangus toodule. Kohus leiab, et ajutine haldur on sealjuures põhjendatult leidnud, et

saneerimiskava kinnitamist ei ole vähemasti lähiajal põhjust loota. Teisejärguline pole kohtu

hinnangul ka see, et saneerimiskava kohta on andnud eksperdid negatiivse hinnangu tsiviilasjas

nr 2-16-2060.

Tsiviilasjas nr 2-16-2060 12.05.2016 kohtumääruse alusel koostatud eksperthinnangus (lk 18)

tuuakse muu hulgas välja, et saneerimiskava täitmine eeldab järgneva 10 aasta jooksul XXXX

aktsiaseltsi käibe kasvu ca 52%. Kava ei sisalda selgitusi selle kohta, millele tuginedes XXXX

aktsiaseltsi saneerimiskava koostajad leiavad, et selline käibe kasv on saavutatav, arvestades

eeskätt asjaolu, et XXXX aktsiaseltsi müügikäive on tänaseks oluliselt langenud ning

konkurents piimatoodete turul on aasta-aastalt kasvanud. Eksperdid ei leia saneerimiskavast

selgitusi selle kohta, kuidas on võimalik XXXX aktsiaseltsi turuosa sedavõrd järjepidevalt

kasvatada. Oluline on kohtu hinnangul ekspertiisist (lk 18) esile tuua seisukoht, mille kohaselt

saneerimiskavas puuduvad erinevad stsenaariumid olukorra jaoks, kui XXXX aktsiaseltsi

müügikäive peaks võrreldes kavaga kasvama väiksemas mahus, jääma samaks või hoopis

langema. Eksperdid juhivad tähelepanu sellele, et kava kohaselt on XXXX aktsiaselts vaba

rahajääk saneerimisperioodi lõpuks 204 001 eurot. Ekspertiisis selgitatakse, et piisab kasvõi

prognoositud müügikäibe 1% langusest 1. aastal (2017. aastal) ning XXXX aktsiaseltsi ei suuda

saneerimiskavas prognoositud vaba rahajääki genereerida, mis omakorda tähendab täiendava

finantseerimise vajadust, mida kavaga planeeritud ei ole.

Lisaks eeltoodule tuuakse eksperthinnangus (lk 21-22) esile asjaolu, et raamatupidamislikult

kajastatakse kohtule tsiviilasjas nr 2-16-2060 kinnitamiseks esitatud võlausaldajate poolt vastu

võtmata jäänud saneerimiskava juba kinnitatud saneerimiskavana ning alates aprillist 2016 on

enamus lühiajalisi kohustusi kajastatud pikaajalistena bilansikirjel „Saneerimiskava“.

Ekspertiisis selgitatakse, et peale lühiajaliste kohustuste kajastamist pikaajaliste kohustustena,

on lühiajaliste kohustuste saldo langenud 3,76 miljoni euroni ning pikaajaliste kohustuste saldo

kasvanud 47,7 miljoni euroni (30. aprilli 2016 seisuga). Eeltoodu annab XXXX aktsiaseltsi

finantsseisundist ekspertide hinnangul moonutatud kuvandi, kuivõrd muudab ühe enamlevinud

likviidsuse suhtarvu lühiajaliste kohustuste kattekordaja märkimisväärselt paremaks. Nimetatud

suhtarv seevastu on ekspertiisi kohaselt üheks enamlevinud suhtarvuks, mille põhjal

otsustatakse näiteks selle üle, kas ettevõtte makseraskused on ajutise või püsiva iseloomuga.

Kohtul pole alust kahelda tsiviilasjas nr 2-16-2060 koostatud eksperthinnangu asjakohasuses ja

objektiivsuses ning vastav ekspertiis kinnitab pigem ajutise halduri poolt käesolevas menetluses

tellitud hinnangu järeldusi kui võlgniku poolt esitatud hinnangu järeldusi.

Aktsiaselts XXXX poolt 04.07.2016 koostatud hinnangu osas leiab kohus, et kuivõrd tegemist

on siiski huvitatud osapoole poolt tellitud hinnanguga, siis pole põhjendatud selle lõppjäreldusi

eelistada sõltumatu ajutise halduri poolt tellitud hinnangu järeldustele.

Arvestades asjaolu, et XXXX aktsiaseltsi poolt on esitatud saneerimisvaldus, on kohtu

hinnangul vajalik aktsiate väärtuse tuvastamisel arvesse võtta, et kõik positiivsed prognoosid ei

pruugi täituda ning antud olukorras on tõenäoline see, et vähemasti lähiajal saneerimiskava

kinnitamist ei toimu ja saneerimiskavas esitatud on ekspertide poolt saanud negatiivse

hinnangu. Kohus leiab, et seetõttu kajastab reaalset aktsiate väärtust kõige objektiivsemalt ja

reaalsemalt ajutise halduri poolt tellitud hinnang, milles on arvesse võetud kolme erineva

meetodi kaalutud keskmine tulemus.

Täiendavalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et ajutise halduri poolt tellitud hinnangu kohaselt

on XXXX aktsiaseltsi maksevõime kordaja olnud juba üle kolme aasta madal ning ettevõtte

omakapitali tase on madal ning ettevõte on seetõttu likviidsusriskidele väga haavatav. Ajutine

haldur märgib aruandes, et võlgniku majandusliku seisundi paranemine sõltub otseselt võlgniku

investeeringu väärtusest ehk XXXX aktsiaseltsi kontserni majandusliku olukorra võimalikust

paranemisest lähiajal. Samas ei viita 27.09.2016 hinnang, et taoline XXXX aktsiaseltsi piisaval

määral positiivne majanduslik tulevikuprognoos oleks sedavõrd realistlik, mis võimaldaks täita

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud kohustuse XXXX aktsiaseltsi poolt ning tooks kaasa

garantiikohustuse äralangemise. Samuti ei ole põhjust pidada XXXX aktsiaseltsi aktsiate

väärtuse kasvu lähiajal sedavõrd ulatuslikuks, mille arvelt oleks võimalik võlausaldaja

garantiinõue täita. Muu hulgas on viidatud vajadusele ettevõtte väärtus alla hinnata (27.09.2016

hinnangu lk 7). Firma väärtuse alla hindamise vajadust tõstetakse esile ka tsiviilasjas nr 2-16-

2060 esitatud eksperthinnangus saneerimiskavale (lk 25).

Seega on kohus seisukohal, et võlgniku varaks olevate XXXX aktsiaseltsi aktsiate hinnanguline

väärtus on 730 600 eurot ning kohustuste suuruseks on vähemalt 25 974 016,5 eurot, millest

garantiist tulenev nõue on 24 541 509,52 eurot ja millele lisanduvad viivised.

Võlgnik on leidnud, et ta pole püsivalt maksejõuetu, sest tulenevalt 31.07.2016 hinnangust on

aktsiate võlavaba väärtus 15 miljonit. Lisaks leiab võlgnik, et kui XXXX aktsiaselts tasub ise

võla ära või see rahuldatakse pantide arvelt, siis saab võlgnik esitada vastuväite garantiist

tuleneva nõude vastu. Võlgnik lisab täiendavalt, et kui nõude rahuldab garandina võlgnik ise,

siis tekib tal vastavas summas nõue XXXX aktsiaseltsi vastu ning vastav nõue on käsitletav

võlgniku varana. Võlgnik on seisukohal, et ka ajutise halduri poolt tellitud hinnangu kohaselt

oleks aktsiate puhasväärtus (st võlavaba) 730 600 eurot. Võlgnik on seisukohal, et aktsiate

väärtus on võrdne XXXX aktsiaseltsi kui ettevõtte väärtusega ehk ca 61,5 miljoni euroga ning

kõigi kohustuste täitmisel jääks vara üle 0,7-15 miljonit eurot ehk erinevate hinnangute alusel

tuvastatud aktsiate puhasväärtus. Võlgnik on lisaks esitanud väiteid selle kohta, et ajutise

halduri poolt tellitud hinnang tugineb puudulikele andmetele ja on ebausaldusväärne.

Esmalt märgib kohus, et garandil ei teki automaatselt regressinõude esitamise õigust, kui ta

täidab garantiist tuleneva kohustuse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 lg 5 kohaselt kui garantii

andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes

juhul, kui see tuleneb nendevahelisest suhtest. Käesoleval juhul tagasinõudeõiguses kokku

lepitud pole. Seega seisukoht, et kui võlgnik tasub garantiist tuleneva nõude, siis on see

käsitletav võlgniku varana nõude kujul, ei ole õige.

Kohus nõustub võlausaldaja ja ajutise halduri seisukohaga, mille kohaselt tuleb eristada antud

juhul ettevõtte ja ettevõtte aktsiate väärtust. Võlgnikule kuuluvad aktsiad, mille hinnanguliseks

väärtuseks on kohus eespool lugenud 730 600 eurot ning võlgniku vastu on garantiist tulenev

nõue vähemalt summas 24 541 509,52 eurot. XXXX aktsiaseltsi enda poolt esitatud

saneerimisavalduse kohaselt on aktsiaseltsil kohustusi vähemalt 55,4 miljonit eurot

(saneerimise algatamise määrus 18.02.2016, tsiviilasi nr 2-16-2060) ning saneerimisavalduses

on mööndud, et pankroti korral ei suudetaks tõenäoliselt katta kõiki kohustusi (tsiviilasjas nr 2-

16-2060 esitatud saneerimisavalduse lk 5). Seega on võlgniku poolt esitatud andmed

vastuolulised ning antud menetluses tuginevad need hinnangule, mille osas kohus leidis

eespool, et see ei kajasta andmeid reaalset olukorda arvestades ning viitab soovile näidata vara

väärtust oluliselt kõrgemana, kui see tegelikult on. Kohus on seisukohal, et võlgniku seisukohad

XXXX aktsiaseltsi kui ettevõtte väärtuse ja sealt kaudu aktsiate väärtuse kohta pole veenvalt

tõendatud. Kohus peab siinkohal oluliseks märkida, et kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot,

siis läheb võlgniku vara ehk aktsiad realiseerimisele ning saadud rahalistest vahenditest

tasutakse võlausaldajate nõuded. Antud juhul on aktsiate väärtuseks hinnanguliselt 730 600

eurot ja võlausaldaja nõude suuruseks rohkem kui 24 miljonit eurot. Eeltoodust nähtub, et

võlgniku vara ei kata olemasolevaid kohustusi kordades. Seoses võlgniku väidetega ajutise

halduri poolt tellitud hinnangu alusandmete puudulikkusele ja järelduste ebakohasusele, on

vastava hinnangu koostanud eksperdid andnud selgitusi 30.09.2016 esitatud ajutise halduri

aruande täienduses ja 03.10.2016 kohtuistungil. Nimetatud isikud on selgitanud, et on

alusandmetena kasutanud neile kättesaadavaid andmeid ning sealjuures tsiviilasjas nr 2-16-

2060 saneerimismenetlusega seoses esitatud andmeid. Muu hulgas on ajutine haldur selgitanud

03.10.2016 kohtuistungil, et võlgnik ei esitanud kõiki halduri poolt nõutud andmeid. Olukorras,

kus võlgnik heidab ette andmete mittekasutamist, mida ta ise pole esitanud ajutisele haldurile

vaatamata nende andmete pärimisele, ei ole põhjendatud võlgnikul tugineda asjaolule, et

kasutatud on puudulikke andmeid järelduste tegemisel. Kohus on seisukohal, et antud juhul on

kohtule esitatud ja kohus ise tuvastanud piisavad ja vajalikud andmed jõudmaks järeldusele

võlgniku püsiva maksejõuetuse esinemise kohta.

Kohus on seisukohal, et XXXX ja XXXX selgitused 30.09.2016 esitatud ajutise halduri

aruande täienduses ja 03.10.2016 kohtuistungil 27.09.2016 hinnangu koostamise kohta olid

põhjalikud ning loogilised ja kohtul puudub alus asuda seisukohale, et vastavas hinnangus

sisalduvad järeldused oleksid asjakohatud või ebaobjektiivsed. Kohus leiab, et kõnealuses

hinnangus kasutatud meetodite valik, aluseks olnud andmed ja andmete põhjal tehtud järeldused

on piisavad, et anda reaalne hinnang vaidlusaluste aktsiate väärtuse kohta.

Ajutine haldur on asunud aruandes seisukohale, et antud juhul on võlgnikul olemas piisav vara

pankrotimenetluse kulude katmiseks.

Eeltoodust tulenevalt esineb alus pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXXX OÜ pankrot tuleb välja

kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6

Maire Armi, kes on andnud selleks nõusoleku.

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on

maksejõuetu ja see on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi 25 974 016,50 euro ulatuses

ning vara suuruseks hinnanguliselt 730 869,55 eurot. Seega puudub võlgnikul piisav vara

rahaliste kohustuste täitmiseks.

Lisaks asub kohus eeltoodu alusel seisukohale, et võlgniku varaks olevate XXXX aktsiaseltsi

aktsiate väärtuse oluline tõus on XXXX aktsiaseltsi enda majandusliku seisundi tõttu

ebatõenäoline, sest XXXX aktsiaseltsi suhtes on esitatud saneerimisavaldus, mille põhjuseks on

ilmselged makseraskused. Sealjuures on maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-16-2060 määratud

ekspertiisi kohaselt saneerimismenetluse edukus väga ebatõenäoline, kuivõrd saneerimiskava

koostamisel aluseks võetud eeldused ja prognoosid ei ole kooskõlas reaalse olukorraga ega

arvesta äritegevuse oluliste riskide realiseerumise võimalusega.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine selliseid konkreetseid asjaolusid, mis

objektiivsele kõrvaltvaatajale annaks alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva

tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks. Seejuures ei ole tuvastatav, et sellise

stsenaariumi tõenäoline mõju võlgniku majanduslikule olukorrale oleks maksevõime

taastamiseks piisav. Antud situatsioonis ületab kohustuste suurus mitmetes kordades

olemasolevat vara ning puuduvad asjaolud, sh soodne majanduskeskkond, mis võimaldaks

võlgniku vara väärtuse olulist kasvu ka pikemas perspektiivis.

Pankrotimenetluse käigus tuleb halduril anda täpsem hinnang maksejõuetuse põhjuste kohta

ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta. Samuti selgitada välja, kas

maksejõuetuse põhjuseks võis olla kuriteo tunnustega tegu ja/või raske juhtimisviga.

PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet,

mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning

majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga.

Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 p 1 võib kohus teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel

võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.

PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse ärakirja Tartu Maakohtu

registriosakonnale.

PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise

halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt

on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus,

samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri

kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise

aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse

andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud

aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse

või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus

lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1

p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara.

Ajutine haldur on 29.09.2016 esitatud avalduse kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 23 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks suuruseks 2185 eurot, millele lisandub

käibemaks 437 eurot, kokku 2622 eurot. Ajutine haldur palub lisaks määrata ajutise halduri

vajaliku kulu suuruseks 8400 eurot (sh käibemaks). Vastav kulu tuleneb ajutise halduri poolt

tellitud ekspertiishinnangust võlgniku vara väärtuse väljaselgitamiseks. Ajutine haldur palub

tasu ja vajalikud kulud välja mõista võlgniku varast. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses

märgitud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö

mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ega võlausaldajad ei ole ajutise halduri

aruandele ning tasu ja kulude arvestusele vastu vaielnud.

Ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused kokku summas 11022 eurot (sh käibemaks) mõistab

kohus välja XXXX OÜ-lt OÜ Advokaadibüroo Kraavi & Partnerid kasuks, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Kuivõrd avaldaja esitas pankrotiavalduse, mille kohus rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud

XXXX OÜ kanda.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Avaldaja palub 06.10.2016 menetluskulude nimekirjas määrata kindlaks menetluskulud

summas 26 441,05 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja menetluskulud koosnevad lepingulise

esindaja kuludest ning lepinguline esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga vahemikus

160-200 eurot. Kokku on avalduse kohaselt lepinguline esindaja osutanud õigusteenust 146,6 h.

Avaldaja palub määrata lepingulise esindaja kulu suuruseks 24 546 eurot. Lisaks palub avaldaja

menetluskuludena kindlaks määrata riigilõivu 350 eurot, tõlkekulud 1538,25 eurot ja registritest

teostatud päringud 6,80 eurot.

Võlgnik on esitanud vastuväited ja leiab, et menetluskulud on põhjendamatult suured.

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu määr vahemikus 160-200 eurot on liiga

suur. Kohus leiab, et põhjendatud tunnitasu määr on 120 eurot ilma käibemaksuta. Sellist

tunnitasu määra on ka Riigikohus lahendites 3-2-1-93-13 ja 3-2-1-115-13 pidanud mõistlikuks

ja põhjendatuks.

Kohus ei arvesta avaldaja menetluskulude hulka 16.06.2016 ja 20.06.2016 toiminguid seoses

protokolli parandamisega 0,5 h, kuivõrd hagita menetluses TsMS § 477 lg 8 kohaselt ei saa

taotleda protokolli parandamist.

Kohus ei arvesta avaldaja menetluskulude hulka 31.08.2016 ja 01.09.2016 toiminguid seoses

seisukohtade kokkuvõtte koostamisega 3,5 h. Vastavate kokkuvõtete koostamine on avaldaja

enda töö korraldamise viis ning kuivõrd kohus pole kokkuvõtete koostamist nõudnud avaldajalt,

siis pole nende toimingute kulu arvestamine menetluskulude hulka põhjendatud.

Kohus ei arvesta avaldaja menetluskulude hulka menetluskulude nimekirja koostamise

toimingut 1 h. Riigikohus on selles osas selgelt väljendanud lahendis nr 3-2-1-77-14 (p 12), et

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise

eest kantud menetluskulud ei kuulu hüvitamisele. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulude

kindlaksmääramisel arvesse võtmata.

Seega arvestab kohus maha menetluskulude kindlaksmääramisel 5 h ulatuses toiminguid ja loeb

lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 141,6 h ning määrab lepingulise esindaja

põhjendatud kuludeks 16 992 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus märgib selgitavalt, et antud

tsiviilasja materjalid on tavapärasest mahukamad ning sisaldavad detailsed finantsandmeid,

milles orienteerumine ja analüüsi teostamine on ajamahukas tegevus. Lisaks on oluline

märkida, et võlgnik esitas ise arvukalt ja suuremahulisi menetlusdokumente ja seisukohti, mille

analüüsimine ja vastamine nõudis avaldajalt põhjendatult väga arvestatava ajalise ressursi.

Muud avalduses näidatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud ning avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb ülejäänud osas rahuldada vastavalt avalduses

esitatule.

Seega määrab kohus avaldaja menetluskulud kindlaks summas 18 887,05 eurot.

Kohus jätab rahuldamata Nordea Bank Finland PLC taotluse mõista menetluskulud välja

XXXX OÜ-lt. Kohus märgib, et võlausaldajale seoses pankrotiavalduse esitamisega või pärast

pankroti väljakuulutamist tekkinud menetluskulude hüvituse väljamõistmiseks võlgniku varast

seadus alust ei anna. PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tuleb enne jaotise alusel raha väljamaksmist

teha pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja pankrotivara ebapiisavuse

korral tuleb sama paragrahvi lõike 2 kohaselt teha väljamaksed võrdeliselt vastavalt iga kulu

liigi suurusele. Pankrotimenetluse kulud saab välja maksta alles pärast vara tagasivõitmise

tagajärgedest tulenevaid nõudeid, elatist ja massikohustusi. Kohtul puudub õigus panna

pankrotihaldurile kohustust maksta ühele võlausaldajale tekkinud kulud välja sõltumatult

kõigist muudest väljamaksetest. Vastavale seisukohale on asunud ka Riigikohus lahendis nr 3-

2-1-23-13.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik