Legislator Case Law & Legislation
2-16-112579/15 AI generated

2-16-112579/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Case Number 2-16-112579/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada osaliselt hageja CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Raul Janson'i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning kahju hüvitamise nõudes.

Legislator headnote

AI generated

2-16-112579/15 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus: Rahuldada osaliselt hageja CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Raul Janson'i vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning kahju hüvitamise nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2016. a Haapsalu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-16-112579

Tsiviilasi

CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Raul Janson'i vastu

laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning kahju

hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

257,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ, registrikood

10887820, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja Triin Reinmaa, isikukood

49105190325, RT Capital Estonia OÜ, registrikood

12567924, asukoht Pirita tee 20, 10127 Tallinn, e-post *

Kostja Raul Janson, isikukood *, elukoht *, e-post *

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt hageja CREDITREFORM EESTI OÜ hagi Raul Janson'i vastu

laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise ning kahju hüvitamise nõudes.

2. Välja mõista kostjalt Raul Janson hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks Raul

Janson'i ja Ferratum Estonia OÜ vahel 11.07.2014. a sõlmitud tarbijakrediidilepingust tulenev

(nõue on loovutatud 01.01.2016. a CREDITREFORM EESTI OÜ-le):

2.1. põhivõlgnevus summas 31,48 (kolmkümmend üks eurot 48 senti) eurot,

2.2. sissenõutavaks muutunud viivis tasumata põhivõlgnevuselt perioodil 08.01.2015-

29.07.2016 (k.a) summas 5,61 (viis eurot 61 senti) eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (kohtuotsuse tegemise seisuga 31,48 eurot)

lepingujärgses määras, s.o 8% aastas alates 30.07.2016. a kuni põhinõude

täitmiseni.

3. Jätta rahuldamata hageja CREDITREFORM EESTI OÜ hagi kostja Raul Janson'i

vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 145 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

summas 14,44 eurot ja kahju hüvitamise nõudes summas 46,44 eurot.

4. Saata otsus menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta 15,27% ulatuses kostja Raul Janson'i kanda ja 84,73% ulatuses

hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kanda.

2. Välja mõista kostjalt Raul Janson hageja CREDITREFORM EESTI OÜ kasuks

hageja põhjendatud menetluskulud summas 45,05 (nelikümmend viis eurot 5 senti) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

1. Hageja nõue ja põhjendused

1.1.

Hageja CREDITREFORM EESTI OÜ esitas esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu

Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja Raul Janson'i vastu laenulepingust tuleneva

põhivõlgnevuse nõudes summas 176,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes

summas 20,05 eurot ja viivise väljamõistmise nõudes 8% aastas alates 30.07.2016. a kuni

põhinõude täitmiseni ning kahjuhüvitise nõudes summas 46,44 eurot. Nõude aluseks on

Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel 11.07.2016. a sõlmitud laenuleping. Ferratum Estonia OÜ

loovutas nõude hagejale 01.01.2016. a.

2. Hageja vastuväited kostja esitatud tõenditele ja nõude suuruse muutmine

2.1.

Hageja leiab, et ainuüksi pangakonto väljavõte ei tõenda raha laekumist laenuandja

kontole ja kostja esitatud tõendist ei saa tõsikindlalt järeldada, et makse tegelikkuses ka

sooritati. Laenuandja sõnul on kostja kokku tasunud 319,96 eurot. Tasutud summad arvestati

laenu ja käsitluskulu katteks. Hageja on teinud laenuandjale päringu detailsema laekumiste info

saamiseks. Hageja ei ole käesoleva dokumendi esitamise seisuga laenuandjalt mingit tagasisidet

saanud, mistõttu ei saa hageja detailsemat laekumiste arvestust esitada. Laenuandjalt saadud

andmete kohaselt on kostjal laenu ja käsitluskulu eest tasumata 176,48 eurot, millele lisandub

viivis ja sissenõudmiskulu. Hageja tuvastas kontrolli käigus, et hagiavalduse esitamisel ei ole

arvestatud kostjalt 05.05.2015. a laekunud summat. Kostja tasutud 50 eurot on arvestatud

maksegraafiku sõlmimise tasu (20 EUR) ja sissenõudmiskulu (46,44 EUR) katteks. Kostjal on

tasumata sissenõudmiskulu summas 16,44 eurot. Tulenevalt sissenõudmiskulu vähendamisest,

esitab hageja uue hagiavalduse resolutsiooni:

Hageja palub kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhivõlg summas 176,48 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,05 eurot; kahjuhüvitis summas 16,44 eurot; viivis

põhivõlalt alates 30.07.2016. a kuni põhinõude täitmiseni määras 8% tasumata summalt aastas.

3. Kostja vastuväited

Kostja esitas kohtule maksekorraldused, millest nähtuvalt on kostja saanud Ferratum Estonia

OÜ-lt laenu summas 350 eurot /tlk 60/; pangakonto väljavõtte, millest nähtuvalt on kostja

Ferratum Estonia OÜ-le tagastanud osamaksetena 414,96 eurot /tlk 61-62/ ning

maksekorralduse, millest nähtuvalt on kostja hagejale tasunud 50 eurot /tlk 63/. Kostja leiab, et

nõue on aegunud /tlk 59/.

4. Kohtuotsuse põhjendused

Hageja on esitanud kohtule sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva

põhivõlgnevuse ja viivise nõude ning kahju hüvitamise nõude kostja vastu. Hageja on nõuet

esitades tuginenud järgmistele asjaoludele:

11.07.2016. a võttis kostja Raul Janson vastava laenutaotlusega Ferratum Estonia OÜ-lt laenu

summas 350 eurot, 180 päevaks. Kostja oli vastavalt üldtingimuste p-dele 6.1 ja 6.3 kohustatud

tasuma laenuandjale lisaks väljastatud laenusummale ka laenu väljastamise ja käsitlemise kulu

fikseeritud suuruses, s.o summas 146,44 eurot. Eelnimetatud summad (350 + 146,44 = 496,44

eurot) tuli kostjal seega tasuda hiljemalt 07.01.2015. a. Intressis ei ole pooled kokku leppinud.

Kostjal on laenu ja käsitluskulu eest tasumata 176,48 eurot. Nimetatud lepingust tulenev nõue

on 01.01.2016. a loovutatud uuele võlausaldajale Creditreform Eesti OÜ-le (hagejale).

Laenuandja on edastanud kostjale kaks meeldetuletuskirja, mistõttu on vastavalt üldtingimuste

p-le 8.3 õigus nõuda kahju hüvitamist summas 10 * 2 = 20 eurot. Inkassomenetluse algatamise

päeval saadeti kostjale esimene inkassonõue, milles märgitud võla sissenõudmise kulud

summas 46,44 eurot koosnesid meeldetuletuskirjade saatmisest ja sissenõudmisteenuse

tellimise tasust. Kuna 20 eurot on meeldetuletuskirjade kahjuhüvitis, siis 26,44 eurot on

inkassomenetluse alustamise tasu.

Seega kohus hindab esmalt, kas poolte vahel on sõlmitud leping ning millise lepinguga on

tegemist.

4.1.

Hagiavalduse kohaselt taotles kostja Raul Janson laenu Ferratum Estonia OÜ

(registrikood 11240701) portaali kaudu www.ferratum.ee ning tema laenutaotlus rahuldati

11.07.2014. a ja kostjale väljastati 11.07.2014. a laen summas 350 eurot /tlk 46/. Antud

internetiportaali kaudu on füüsilistel isikutel võimalik võtta laenu. Laenu võtmise

üldtingimused ja kord on kajastatud portaali www.ferratum.ee leheküljel. Üldtingimuste p 2.2.

järgi loetakse leping sõlmituks kui laenuandja teeb laenutaotluse põhjal laenuotsuse ja esitab

laenutaotlejale omapoolse pakkumuse ning laenutaotleja saadab seejärel laenuandjale

konkreetses vormis nõustumuse, et soovib vastavalt üldtingimustele laenu saada /tlk 23, 92/.

4.1.1. Kostja sisulisi vastuväiteid laenulepingu sõlmimise ja laenu saamise osas esitanud ei

ole. Kostja on esitanud kohtule väljavõtte, mille kohaselt Ferratum Estonia OÜ ärinimi

käesoleval ajal on Baltic Skyways OÜ /tlk 58/. Hageja on eeltoodu kohta esitanud oma

seisukoha 19.09.2016. a, milles märgib, et laenu võtmise hetkel oli laenuandja nimeks Ferratum

Estonia OÜ, mistõttu ei kasutanud hagiavalduse koostamisel laenuandja uut ärinime /tlk 83-

84/. Kohus leiab, et esialgse võlausaldaja ärinime muutumine ei oma õiguslikku tähendust

laenulepingu sõlmimise osas. Kostja on kohtule esitanud enda SEB Panga arvelduskontolt

väljavõtte, millest nähtuvalt on Ferratum Estonia OÜ teinud kostjale R. Janson 11.07.2014. a

kell 08.48 ülekande summas 350 eurot, selgitusega „loan transfer“, mis eesti keelde tõlgituna

tähendab „laenu ülekandmine“. Hageja poolt on kohtle esitatud väljavõtte 11.07.2014. a kostja

laenutaotlusest, millest nähtuvalt on taotletud ja väljamakstud laenusumma 350 eurot /tlk 30-

31/ ning maksekorralduse väljavõte, millest nähtuvalt on Ferratum Estonia OÜ teinud kostjale

11.07.2014. a kell 08.48 ülekande summas 350 eurot, selgitusega laenusumma ülekanne /tlk

46/.

4.1.2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kohtule nii hageja kui kostja poolt esitatud tõenditega on

tõendatud, et kostja ja Ferratum Estonia OÜ vahel on 11.07.2014. a sõlmitud leping, millega

kostja sai Ferratum Estonia OÜ-lt laenu summas 350 eurot. Kohus leiab, et sõlmitud lepingu

näol on tegemist sidevahendi abil sõlmitud tarbijakrediidilepinguga lepingu sõlmimise ajal

kehtinud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 401, § 402 lg 1 ja § 52 lg 1 tähenduses, mis

sätestavad, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise

isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi

kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401);

tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402 lg 1) ning

sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse ettevõtja ja tarbija vahelist lepingut, kui leping

sõlmitakse selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis,

ettevõtja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel ühel ajal koos samas kohas ja lepingupoolte

tahteavaldused lepingu sõlmimiseks, sealhulgas tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised

kohustused (edaspidi tellimus), edastatakse eranditult üksnes sidevahendi abil. Kohtule esitatud

asjaoludest nähtuvalt Ferratum Estonia OÜ oli majandus- ja kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja, kes võimaldas kostjale kui tarbijale selleks välja töötatud portaali abil taotleda ja

saada laenu Ferratum Estonia OÜ poolt välja töötatud üldtingimuste alusel. Kostja on teinud

tehingu kui tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses, s.o kui füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kohtule esitatud tõenditest

nähtuvalt on Ferratum Estonia OÜ VÕS § 401 ja § 402 lõikest 1 tulenevat kohustustust täitnud

ja väljastanud kostjale laenu summas 350 eurot /tlk 30-31, 46, 60/.

Järgnevalt hindab kohus, millistel tingimustel on tarbijakrediidileping esialgse võlausaldaja ja

kostja vahel sõlmitud.

4.2.

Hagiavalduse kohaselt võttis kostja laenu 180 päevaks ja kostja oli kohustatud laenu

summas 350 eurot laenuandjale tagastama 180 päeva möödumisel koos laenu väljastamise ja

käsitlemise kuluga fikseeritud suuruses, s.o summas 146,44 eurot /tlk 24/. Eeltoodu

tõendamiseks on kohtule esitatud laenutaotlus ning laenulepingu üldtingimused /tlk 30-31, 92-

98/. Kohus märgib, et hageja esitas ekslikult koos hagiavaldusega kohtule Ferratum Bank

laenulepingu tingimused /tlk 32-45, 90/, mistõttu kohus jätab nimetatud tõendi arvestamata.

Ferratum Estonia OÜ laenutingimused esitas hageja kohtule 13.10.2016. a /tlk 90-98/. Lisaks

märgib kohus, et kohtule esitatud laenutaotlus on inglisekeelne, kuid arvestades

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 33 lg 1 teises lauses sätestatut, ei nõudnud

kohus tõendi tõlkimist, arvestades tõendi sisu ja asjaolu ning et kostja ei ole vaielnud muukeelse

tõendi vastuvõtmisele vastu. Kostja on küll märkinud, et laenutaotlus ei ole loetav ja ei ole

arusaadav, millises keeles see on /tlk 73/, mis ilmselt oli tingitud tehnilistest probleemidest, sest

järgnevalt on kostja kinnitanud, et sai dokumendid kätte /tlk 75/.

4.2.1. Laenutaotlusest nähtuv kinnitab hagiavalduses esitatut: laenu tähtajaks (loan term) on

määratud 180 päeva ning laenu kulud (loan expenses) on 146,44 eurot. Laenutaotlus on esitatud

11.07.2014. a kell 05.27 ning laen on välja makstud 11.07.2014. a kell 08.49. Laenukohustus

tuli kostjal täita 6 osamakse kaupa, iga osamakse summas 82,74 eurot (6 * 82,74 = 496,44).

Viimane osamakse tuli tasuda 07.01.2015. a, s.o 180 päeva möödumisel laenu saamisest /tlk

30/. Kostja eeltoodud asjaoludele vastuväiteid esitanud ei ole, samuti ei ole esitanud tõendeid,

mis hageja esitatud väited ümber lükkaks.

4.2.2. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et laenuleping on sõlmitud

tähtajaga 180 päeva ning kostja oli kohustatud lisaks saadud laenule tasuma laenu eest tasu

(lepingu sõlmimise tasu ja laenu käsitlemise kulud) summas 146,44 eurot vastavalt VÕS §-s

401 sätestatule (krediidisaaja kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu). Kokku oli kostja

kohustatud 7. jaanuariks 2015. a tagastama laenuandjale seega 496,44 eurot (350 + 146,44

eurot).

Järgnevalt hindab kohus, kas laenulepingust tulenev nõue on loovutatud hagejale.

4.3.

VÕS § 412 lg 1 sätestab, et kui krediidiandja loovutab tarbijakrediidilepingust tuleneva

nõude, tuleb tarbijat nõude loovutamisest teavitada, välja arvatud juhul, kui krediidiandja jääb

kokkuleppel uue võlausaldajaga tarbija suhtes edasi võlausaldajaks.

Hagiavalduse kohaselt algatas Creditreform Eesti OÜ Ferratum Estonia OÜ soovil kostja suhtes

inkassomenetluse 18.03.2015. a ning nõudis võla tasumist kohtuväliselt /tlk 24, 50/. Nõude

loovutamine toimus hagejale 01.01.2016. a ja kostjat teavitati nõude loovutamisest e-posti teel

/tlk 24/, mille tõendamiseks on kohtule esitatud 29.07.2016. a e-kiri kostjale /tlk 51/. E-kirjast

nähtuvalt on kostjat e-posti teel teavitatud, et võlgnevus on alates 01.01.2016. a loovutanud

uuele võlausaldajale Creditreform Eesti OÜ. Kostja ei ole eeltoodud faktilisele asjaolule

vastuväiteid esitanud.

Kohus leiab, et käesolevas asjas on tõendanud, et kostjat on teavitatud nõude loovutamisest

hagejale /tlk 51/. Kohus selgitab kostjale, et VÕS § 169 lg 1 järgi kui võlgnik täitis kohustuse

nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude

loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule.

Järgnevalt hindab kohus kostja esitatud vastuväiteid hagiavalduses esitatud nõudele.

4.4.

Kostja leiab, et hageja esitatud nõue on aegunud /tlk 59/.

4.4.1. Hageja ei ole eeltoodud kostja väitele oma seisukohta esitanud /tlk 83-84/.

4.4.2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 142 lõikes 1 järgi õigus nõuda teiselt

isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse

täitmisest. TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

TsÜS § 147 lg 1 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Käesolevas tsiviilasjas on tõendamist leidnud, et leping sõlmiti 11.07.2014. a tähtajaga 180

päeva ning viimane lepingust tulenev osamakse tuli tasuda kostjal 07.01.2015. a. Seega on nõue

kostja vastu sissenõutav alates 08.01.2015. a ning TsÜS § 146 lõikest 1 tulenev 3-aastane nõude

aegumistähtaeg ei ole käesolevaks ajaks möödunud, mistõttu kohus ei asu hindama aegumise

peatumise aluseid.

4.5.

Kostja leiab, et puudub info, millise konkreetse võlanõude hageja esitas

kohtumenetluses /tlk 76/ ja kostjale pole jäetud võimalust tutvuda hagi algdokumentidega, s.t

et hagis ei ole dokumenteeritud, millise konkreetse laenulepingu suhtes ja millise konkreetse

punkti suhtes on kostja kohustatud vastust andma, mistõttu palub kõik rahalised kohustused

hageja eest tunnistada õigustühiseks.

4.5.1. Kohus leiab, et hageja on hagis selgelt välja toonud, millisest lepingust hagiavalduses

esitatud võlanõue tuleneb ning kostja on ka ise kohtule esitanud maksekorralduse nimetatud

lepingu alusel kostjale tehtud laenusumma väljamaksmise kohta /tlk 60/. Samuti on kostjale

edastatud kõik hagimaterjalid koos selle lisadega kostja e-posti aadressile /tlk 72/ ning kostja

on samalt e-posti aadressilt kinnitanud dokumentide kättesaamist. Kohus on kostjale hagi

menetlusse võtmise määruses selgitatud, mida kostja vastus hagiavaldusele peab sisaldama /tlk

69/. Kohus selgitab, et kohus hindab kõiki esitatud tõendeid ja faktilisi asjaolusid igakülgselt.

Kostja ei ole esitanud kohtule asjaolusid, mis annaks aluse jõuda kohtul järeldusele, et poolte

vahel sõlmitud leping on tühine.

4.6.

Kostja on esitanud kohtule SEB Panga internetipangast enda arvelduskonto väljavõtte

Ferratum Estonia OÜ-le tehtud maksete kohta /tk 61-62/, millest nähtuvalt on kostja teostanud

Ferratum Estonia OÜ-le makseid järgnevalt: 07.09.2014. a summas 82,74 eurot; 03.10.2014. a

summas 102,74 eurot; 05.11.2014. a summas 92,74 eurot; 12.01.2015. a summas 82,74 eurot;

06.02.2015. a summas 54 eurot. Kokku on kostja teinud ajavahemikus 07.09.2014. a kuni

06.02.2015. a esialgsele võlausaldajale makseid summas 414,96 eurot. Kõigi nimetatud

maksekorralduste selgitustest on kostja märkinud ka numbri: *, mis kattub laenutaotluses oleva

viitenumbriga /tlk 30/. Lisaks on kostja esitanud 05.05.2015. a maksekorralduse, millest

nähtuvalt on kostja teinud Creditreform Eesti OÜ-le makse summas 50 eurot, selgitusega, 1.

osa / graafik /tlk 63/.

4.6.1. Kohus kohustas hagejat esitama oma arvamuse kostja vastuse ja tõendite kohta ning

esitama kohtule üheselt arusaadav võlgnevuse kalkulatsioon, millest nähtuks, milliste nõuete

katteks on hageja arvestanud kostja poolt tasutud maksed /tlk 78/. Hageja esitas kirjaliku

arvamuse 19.09.2016. a /tlk 83-84/, milles leidis, et kostja soovib ilmselt eelpool välja toodud

(p-s 4.6) tõenditega tõendada tasumisi, kuid hageja hinnangul ainuüksi pangakonto väljavõte ei

tõenda raha laekumist laenuandja kontole ja kostja esitatud tõenditest ei saa tõsikindlalt

järeldada, et makse tegelikkuses sooritati. Hageja väidab, et laenuandja sõnul on kostja kokku

tasunud 319,96 eurot ja tasutud summa arvestati laenu ja käsitluskulu katteks. Hageja on teinud

laenuandjale päringu detailsema laekumiste info saamiseks, kuid hageja ei ole laenuandjalt

mingit tagasisidet saanud, mistõttu hageja ei saa detailsemat laekumiste infot kohtule esitada.

Laenuandja andmete kohaselt on kostjal laenu ja käsitluskulu eest tasumata 176,48 eurot,

millele lisandub viivis ja sissenõudmiskulu. Hageja on kontrolli käigus siiski tuvastanud, et

hagiavalduse esitamisel ei ole arvestatud kostjalt 05.05.2015. a laekunud summat. Kostja on

tasunud 50 eurot, mis on arvestatud maksegraafiku sõlmimise tasuks (20 eurot) ja

sissenõudmiskulu (46,44 eurot) katteks. Seega vähendab hageja hagiavalduses esitatud

sissenõudmiskulu nõuet kostja vastu summani 16,44 eurot.

4.6.2. Kohus leiab, et kostja on enda pangakonto väljavõtte esitamisega kohtule tõendanud, et

kostja on sooritanud esialgsele võlausaldajale makseid kogusummas 414,96 eurot /tlk 61/ ja

hagejale sooritanud makse summas 50 eurot /tlk 63/. Kohus ei nõustu hageja väitega, et ainuüksi

pangakonto väljavõte ei tõenda raha laekumist laenuandja kontole ja kostja esitatud tõenditest

ei saa tõsikindlalt järeldada, et makse tegelikkuses sooritati. Kohtul puudub igasugune alus

kahelda kostja poolt kohtule esitatud tõendite usaldusväärsuses ning asjaolus, et tõenditelt

nähtuvad maksed pole tegelikkuses sooritatud ega esialgse võlausaldajani jõudnud seni, kuni

hageja pole tõendanud vastupidist.

Hageja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud kohtule andmeid, milliste summade katteks

on hageja arvestanud kostja poolt tasutud summad /tlk 78, 83-84/ ning põhjendanud arvestuse

esitamata jätmist asjaoluga, et esialgne võlausaldaja ei esitanud talle laekumiste arvestust ning

leiab jätkuvalt, et kostja on kokku tasunud 319,96 eurot ja tasumata on põhinõue 176,48 eurot,

millele lisandub viivis ja sissenõudmiskulu. Seega ei ole hageja esitanud kohtule andmeid

kostja poolt Ferratum Eestonia OÜ-le tasutud 414,96 euro kasutamise kohta. Hageja ei ole

esitanud ka muid vastuväiteid kostja tehtud maksete osas.

Kohus on seisukohal, et hagejal on kohustus selgitada kohtule oma nõude koosseisu ja

arvestust, sh esitama andmed, milliste nõuete katteks on hageja kostja tasutud summad

arvestanud. Kuna hageja seda käesoleval juhul teinud ei ole, siis leiab kohus, et tõendamist on

leidnud, et kostja on tasunud hagejale ja esialgsele võlausaldajale oma rahalise kohustuse

täitmiseks kokku 464,96 eurot (414,96 + 50).

Järgnevalt hindab kohus, kas hageja esitatud nõue on õiguslikult põhjendatud esitatud ulatuses.

4.7.

Hageja on 29.07.2016. a esitatud hagis palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus

summas 176,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,05 eurot ja viivis 8% aastas

alates 30.07.2016. a kuni põhinõude täitmiseni ning kahjuhüvitis summas 46,44 eurot /tlk 27/.

Hageja on 19.09.2016. a muutnud haginõuet tulenevalt asjaolust, et kostja esitas kohtule

maksekorralduse 05.05.2015. a hagejale tehtud makse kohta summas 50 eurot ning hageja

leidis, et hagiavalduse esitamisel ei ole hageja nimetatud laekumist arvestanud. Seega luges

hageja kostja tasutud 50 eurot maksegraafiku sõlmimise tasuks (20 eurot) ja ülejäänud osas

sissenõudmiskulu (46,44 eurot) katteks. Seega palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus

summas 176,48 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 20,05 eurot, kahjuhüvitis

summas 16,44 eurot ja viivis 8% aastas alates 30.07.2016. a kuni põhinõude täitmiseni /tlk 84/.

4.7.1. VÕS § 401 järgi krediidisaaja kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja oli kohustatud saadud krediidi summas 350 eurot ja

krediidi kasutamise tasu summas 146,44 eurot, kokku 496,44 eurot (350 + 146,44), tasuma

esialgsele võlausaldaja hiljemalt 07.01.2015. a. Samuti on tõendamist leidnud, et 06.02.2015. a

seisuga, s.o enne laenu sissenõudmismenetluse alustamist Creditreform Eesti OÜ poolt

(inkassomenetlust alustati 18.03.2015. a, tlk 24, 50) oli kostja esialgsele võlausaldajale tasunud

kokku 414,96 eurot /tlk 61/, mitte 319,96 eurot, nagu hageja on väitnud /tlk 83/. Seega

06.02.2015. a seisuga on kostja täitnud lepingu üldtingimuste p-st 6.3 /tlk 24, 95/ ja VÕS §-st

401 tulenevat kohustust summas 414,96 eurot ja kostja täitmata kohustuste jääk esialgse

võlausaldaja ees oli seega 81,48 eurot (496,44 – 414,96).

4.7.2. Lisaks on tõendamist leidnud, et kostja tasus Creditreform Eesti OÜ-le 05.05.2015. a 50

eurot /tlk 63, 84/. Kohus leiab, et hageja on põhjendamatult nimetatud summast 20 eurot

lugenud n.ö maksegraafiku sõlmimise tasuks, kuna sellist nõuet ei ole hageja hagiavalduses

kohtule esitanud ning hageja ei ole mingilgi viisil põhistanud, millisel õiguslikul alusel hageja

sellise arvestuse tegi. Hageja ei ole viidanud ühelegi üldtingimuste ega seaduse sättele, millest

tulenevalt võiks jõuda järele, et on hageja poolt arvestatud 20 eurot, s.o maksegraafiku sõlmise

tasu on õiguslikult põhjendatud.

Kuna hageja on 05.05.2015. a tasutud 50 eurost 30 eurot arvestanud sissenõudmiskulude

katteks, siis hindab kohus järgnevalt sissenõudmiskulude põhjendatust.

4.7.3. Hageja on hagis leidnud, et kuna laenuandja on edastanud kostjale kaks

meeldetuletuskirja, siis vastavalt üldtingimuste p-le 8.3 on hagejal õigus nõuda kahju

hüvitamist summas 10 * 2 = 20 eurot. Inkassomenetluse algatamise päeval saadeti kostjale

esimene inkassonõue, milles märgitud võla sissenõudmise kulud summas 46,44 eurot, mis

koosnesid meeldetuletuskirjade saatmisest ja sissenõudmisteenuse tellimise tasust. Kuna 20

eurot on meeldetuletuskirjade kahjuhüvitis, siis 26,44 eurot on inkassomenetluse alustamise

tasu /tlk 24/.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kohtule esitatud laenulepingu üldtingimuste p 8.3 järgi laenu või käsitluskulude mittetähtaegsel

tasumisel kohustub laenutaotleja tasuma laenuandja poolt laenutaotlejale saadetud

meeldetuletuskirjade eest. Meeldetuletuskirja saatmine maksab laenutaotlejale 10 eurot /tlk 96/.

Hageja on hagiavalduses viidanud, et seoses kostjapoolse laenu ja käsitluskulu tasumata

jätmisega saatis laenuandja kostjale vastavad meeldetuletuskirjad 02.10.2014 ja 22.02.2014. a,

mida tõendab laenutaotluse lahter „Application History“, mis tõlkes tähendab taotluse ajalugu

/tlk 24, 30/. Nimetatud tõendist nähtuvad vaid järgmised märked: „02.10 prol – ei saa, ei vasta,

info mailile“ ja „ 22.02 mail, maksab 05.03“.

Kohus on seisukohal, et nimetatud tõendist ei nähtu, millise sisuga kirjad ja kellele on saadetud,

millisele meiliaadressile on saadetud ning kas tegemist on meeldetuletuskirjadega või millist

infot üldse on meili teel saadetud. Seega leiab kohus, et hageja poolt meeldetuletuskirjade

saatmine kostjale 02.10.2014. a ja 22.02.2014. a ei ole tõendatud. Seega on kohus seisukohal,

et meeldetuletuskirjade saatmise eest kostjalt 20 euro väljamõistmine ei ole põhjendatud ning

kohus jätab nimetatud osas hagi rahuldamata.

Hageja on hagiavalduses tuletanud, et kuna 18.03.2016. a saadetud inkassonõudes oli märgitud

võla sissenõudmise kuluks 46,44 eurot, siis kuna 20 eurot oli meeldetuletuskirjade tasu, siis

26,44 eurot inkassomenetluse algatamise tasu /tlk 25/.

Kohus leiab, et 18.03.2016. a inkassonõudest eeltoodud infot ei kajastu /tlk 50/ ja tegemist on

hagejapoolse tõlgendusega, mis on tõendamata. Kohtule ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit,

millest nähtuks, et inkassomenetluse algatamise tasu on 26,44 eurot. Inkassonõudes märgitud

sissenõudmiskulu suurus ainuüksi ei tõenda asjaolu, et hagejal on seoses inkassomenetlusega

alustamisega nimetatud kulu tekkinud ja ta on nimetatud kulu kandud. Seega on tõendamata, et

hagejal on inkassomenetluse algatamisel kahju tekkinud ning ta on seda kandnud, mistõttu ei

ole põhjendatud kostjalt nimetatud kahju väljamõistmine summas 26,44 eurot ning kohus jätab

nimetatud osas hagi rahuldamata.

4.7.4. Eeltoodust tulenevalt (p 4.7.3) ei ole põhjendatud hageja poolt 05.05.2015.a kostja

tehtud 50 euro suurusest maksest 30 euro arvestamine sissenõudmiskulude katteks ning kohus

loeb kostja poolt 05.05.2015. a tasutud 50 eurot tarbijakrediidilepingust täitmata jäänud

kohustuste katteks. Seega peale 05.05.2015. a makse tasumist oli kostja täitmata jäänud

kohustuste jääk esialgse võlausaldaja ees seega 31,48 eurot (496,44 - 414,96 - 50).

4.8.

VÕS 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist.

Kohtu hinnatud tõenditest nähtuvalt on kostja tasunud esialgsele võlausaldajale ja hagejale

kokku 464,96 eurot (414,96 + 50), mistõttu saab hageja nõuda kostjalt 31,48 euro täitmist

(496,44 – 464,96). Kuna VÕS § 88 lg 8 sätestab, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele

põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste,

seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks, siis tuleb

lugeda, et kostja poolt on täidetud laenu väljastamise ja käsitlemise kulu summas 146,44 eurot

ning põhivõlgnevusest 318,52 eurot (464,96 – 146,44). Seega on kostja võlgnevus hageja ees

31,48 eurot, mitte 176,48 eurot, nagu on hageja hagiavalduses nõudnud.

Kohus on seisukohal, et hagejal on kohustus selgitada kohtule oma nõude koosseisu ja

arvestust, sh esitama andmed, milliste nõuete katteks on hageja kostja tasutud summad

arvestanud ning kuna hageja seda ei esitanud ega tõendanud ning kostja on tõendanud maksete

sooritamist hagejale summas 464,96 eurot, siis on see alus hageja hagi rahuldamata jätmiseks.

Seega rahuldab kohus hageja põhinõude summas 31,48 eurot ja jätab hageja hagi põhinõude

rahuldamata summas 145 eurot (176,48 - 31,48 eurot).

4.9.

VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hagiavalduse ja üldtingimuste p 8.2 järgi on tarbijakrediidilepingust tulenev viivise määr 8%

aastas iga tasumisega viivitatud päeva eest eraldi /tlk 26, 96/.

Kohus leiab, et kuna laenutaotlusest nähtuvalt oli viimase osamakse tasumise päev 07.01.2015.

a, siis on viivise nõudmine hageja poolt õigustatud alates 08.01.2015. a, mitte alates 07.01.2015,

nagu hageja on hagis taotlenud.

Kostja tasumata rahalise kohustuste jääk perioodil 08.01.2015-11.01.2015. a (k.a) oli 218,22

eurot (496,44 - 278,22 eurot, s.o kostja poolt nimetatud kuupäevaks tasutud osamaksete summa,

tlk 61), seega lepingujärgne viivis nimetatud perioodi eest on 0,19 eurot (0,021918% päevas;

0,047829 eurot päevas; viivitatud päevi 4, perioodi viivise summa 0,191316 eurot).

Kostja tasumata rahalise kohustuste jääk perioodil 12.01.2015-05.02.2015 (k.a) oli 135,48 eurot

(496,44 - 360,96 eurot, s.o kostja poolt nimetatud kuupäevaks tasutud osamaksete summa, tlk

61), seega lepingujärgne viivis nimetatud perioodi eest on 0,74 eurot (0,021918% päevas;

0,029694 eurot päevas; viivitatud päevi 25; perioodi viivise summa 0,74235 eurot).

Kostja tasumata rahalise kohustuste jääk perioodil 06.02.2015-04.05.2015 (k.a) oli 81,48 eurot

(496,44 -414,96 eurot, s.o kostja poolt nimetatud kuupäevaks tasutud osamaksete summa, tlk

61), seega lepingujärgne viivis nimetatud perioodi eest on 1,57 eurot (0,021918% päevas;

0,017859 eurot päevas; viivitatud päevi 88; perioodi viivise summa 1,571592 eurot).

Kostja tasumata rahalise kohustuste jääk perioodil 05.05.2015-29.07.2016 (k.a) oli 31,48 eurot

(496,44 - 464,96 eurot, s.o kostja poolt nimetatud kuupäevaks tasutud osamaksete summa, tlk

61-63), seega lepingujärgne viivis nimetatud perioodi eest on 3,11 eurot (perioodil 05.05.2015-

31.12.2015 0,021918% päevas; 0,0069 eurot päevas; viivitatud päevi 241; perioodi viivise

summa 1,6629; perioodil 01.01.2016- 29.07.2016 0,021858% päevas; 0,006881 eurot päevas;

viivitatud päevi 211, perioodi viivise summa 1,451891).

Seega on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku summas 5,61

eurot (0,19 + 0,74 + 1,57 + 3,11), mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele tulenevalt

VÕS § 113 lõikes 1 ja üldtingimuste p-s 8.2 sätestatust. Alates 30.07.2016. a mõista kostjalt

hageja kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt, s.o 31,48 eurot, kuni põhinõude täitmiseni

määras 8% aastas.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas

5,61 eurot ja jätab rahuldatama hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 14,44

eurot (20,05 - 5,61).

4.10. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus

rahuldab hageja hagi põhivõlgnevuse nõudes summas 31,48 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivise nõudes (29.07.2016.a seisuga) summas 5,61 eurot ja tasumata põhivõlgnevuselt (mis

kohtotsuse tegemise seisuga on 31,48 eurot) viivise nõudes alates 30.07.2016. a kuni põhinõude

täitmiseni 8% tasumata summalt aastas. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kostja vastu

põhivõlgnevuse nõudes summas 145 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas

14,44 eurot ning kahjuhüvitise nõudes summas 46,44 eurot.

5. Hagihind

TsMS 124 lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava

rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 ja 2 järgi arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

Käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi

esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud

viivise summale. Eeltoodu alusel on käesoleva tsiviilasja hind järgmine: hageja põhinõue

176,48 eurot + sissenõutavaks muutunud viivise nõue 20,05 eurot + kahjuhüvitise nõue 46,44

eurot (esialgne haginõue) + viivis ühe aasta eest 14,12 eurot (176,48 * 8%), kokku 257,09

eurot.

6. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude

jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle.

TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

6.1.

Tsiviilasja

materjalidest

nähtuvalt

on

hageja

menetluskuludeks

maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv kokku summas 75 eurot /tlk

27, 55/ ja hageja õigusabikulud summas 220 eurot + käibemaks (tunnitasuga 110 eurot +

käibemaks,

ajakulu

tundi)

/tlk

27/.

Hageja

on

kinnitanud,

et

hageja

on

käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodust

tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud riigilõiv summas 75 eurot ja õigusabikulu

summas 220 eurot, kokku 295 eurot.

6.2.

TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest

(242,97 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 37,09 eurot) 15,27% ulatuses kostja ja 84,73%

ulatuses hageja kanda.

Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas

45,05 eurot (295 eurot * 15,27%)

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega

menetluskulusid kandnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik