3-16-1831/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Madis Ernits, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

18.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1831

Haldusasi

Aleksei Bobrovnitski kaebus Viru Vangla vastu

tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes ja

kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes

Menetluse alus ringkonnakohtus

Aleksei Bobrovnitski määruskaebus Tartu Halduskohtu

21.09.2016. a määruse resolutsiooni p 1 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Aleksei Bobrovnitski

Vastustaja - Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt 21.06.2016 ning 02.08.2016 Viru

Vanglale esitatud avaldused koos tõlgetega.

2. Rahuldada Aleksei Bobrovnitski määruskaebus osaliselt ning tühistada Tartu

Halduskohtu 21.09.2016. a määruse resolutsiooni p 1.

3. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Aleksei Bobrovnitski

menetlusabi taotlus ja vabastada ta käesolevas asjas riigilõivu tasumisest kaebuse

esitamisel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aleksei Bobrovnitski esitas 21.06.2016 Viru Vanglale pöördumise, milles juhtis

tähelepanu asjaolule, et alates 01.03.2016, mil ta saabus Viru Vanglasse, on teda hoitud

kambrites, kus puudub värske õhk, kuna aknad ei käi lahti. Värske õhu puudumise tõttu

esinevad pöördumise esitajal tihti tugevad peavalud ja nina on pidevalt kinni. A. Bobrovnitski

palub pöördumises parandada tema kinnipidamistingimusi ja tagada juurdepääs värskele

õhule.

2. Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse nr 6-14/18549-4 kohaselt luges vangla isiku

pöördumise märgukirjaks ning selgitas, et nõuetele vastav siseõhu kvaliteet kindlustatakse

Viru Vanglas õigesti organiseeritud ja reguleeritud õhuvahetusega. Normidele vastava

õhuvahetuse tagavad vanglas ööpäevaringselt töötavad filterelemendiga varustatud

ventilatsiooniseadmed. Vangla vastuse kohaselt on Piinamise ja Ebainimliku või Alandava

Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) raportid, millele pöörduja

on viidanud, Eestile soovituslikud, mitte kohustuslikud.

3. A. Bobrovnitski esitas Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse peale 02.08.2016

edasikaebusena pealkirjastatud dokumendi, mida Viru Vangla tõlgendas vaidena ning tagastas

selle 09.09.2016. a vaideotsusega nr 6-12/197-4. Vaideotsuse kohaselt ei taga vaide esitamine

vastuskirja nr 6-14/18549-4 peale isikule tema õiguste kaitset, sest nimetatud vastuskirja näol

ei ole tegemist haldusaktiga, mis puudutaks isiku õigusi.

4. A. Bobrovnitski esitas 12.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tuvastada

Viru Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et teda peetakse ruumis, kuhu ei pääse juurde värske

õhk, õigusvastasus ning kohustada tagama Viru Vanglat talle ligipääs värskele õhule. Kaebuse

kohaselt on Viru Vangla konstrueeritud nii, et aknaid ei saa ruumi tuulutamiseks avada.

Värske õhu puudumise tõttu on kaebajal sagedased tugevad peavalud ja eriti suveperioodil on

ruumis väljakannatamatult lämbe. Kaebaja väitel tekitatakse talle sellega suuri füüsilisi

kannatusi. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumise kohustusest.

5. Tartu Halduskohus jättis 21.09.2016. a määrusega kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks rahuldamata ja kaebuse käiguta. Halduskohus märkis, et kaebaja

vanglasisese isikukonto väljavõtte kohaselt on arvestades halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatut kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek

1,455 eurot. Seega on kaebajale menetlusabi andmise majanduslik eeldus täidetud, kuid

Riigikohtu praktika kohaselt peab kohus hindama ka seda, kas antud juhul on piisav alus

eeldada, et kavandatavas menetluses osalemine on kaebajale edukas. Kaebaja esitas kohtule

tuvastamis- ja kohustamiskaebuse, mille eesmärgiks on kambris talle piisava õhuvarustuse

tagamine. Halduskohus märkis, et tuvastamiskaebuse eelduseks oleks antud juhul

vanglapoolne õigusvastane tegevus, mis tuleneks näiteks mõnest toimingust, s. o haldusaktist.

Halduskohus nõustus vangla vaideotsuses tooduga ja leidis, et sellise tuvastamiskaebuse

esitamine on ilmselgelt perspektiivitu. Samuti märkis halduskohus, et halduskohtumenetluses

ei ole võimalik kaevata täitevvõimu üldaktide ehk seaduste ja määruste peale. Halduskohus

leidis, et ka kohustamiskaebus ei ole antud juhul lubatav. Vastavalt seadusele ja kehtivale

kohtupraktikale tuleb enne kohustamiskaebuse esitamist kohtule esitada taotlus vanglale, mis

on jäetud rahuldamata. Samuti märgib halduskohus, et kohustamiskaebuse eelduseks on

tühistamiskaebuse esitamine, mida antud juhul ei ole esitatud. Seega oleks ka nimetatud

kaebuses menetlusabi andmine perspektiivitu. Halduskohus jättis kaebuse käiguta ja andis

kaebajale riigilõivu 15 eurot tasumiseks 15-päevase tähtaja alates määruse jõustumisest.

6. Kaebaja esitas 29.09.2016 määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 21.09.2016.

a kohtumääruse resolutsiooni p 1 tühistada. Kaebaja leiab, et Viru Vangla õigusvastane

tegevus on ilmne ning juhul, kui teda riigilõivu tasumisest ei vabastata, piirab see tema õigust

kohtu poole pöörduda. Kaebaja arvates ei ole kahtlust selles, et teda hoitakse õigusvastastes

tingimustes ning see on piinamine ja alandav kohtlemine. Kaebaja märgib, et tal on

kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määruse resolutsiooni

punkti 1 peale, millega halduskohus jättis tema menetlusabi taotluse rahuldamata. Kaebaja

palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 21.09.2016. a määrus ning teha uus

määrus, millega vabastada ta riigilõivu tasumisest ning rahuldada kaebus.

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõtte

kohaselt ei ole kaebajale HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel menetlusabi andmine keelatud. Kui

eeldada, et menetluskuludeks on kaebuselt esitatav riigilõiv 15 eurot, siis arvestades kaebaja

sissetulekuid menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku

alusel, ning arvestades sealt maha seaduse ning Riigikohtu praktika kohaselt

(RKHK 12.03.2014. a määrus asjas nr 3-3-1-82-13, p 12; RKÜK 12.04.2016. a otsus asjas

nr 3-3-1-35-15) ette nähtud summad, ei ületa menetluskulud eeldatavasti kaebaja kahekordset

keskmist ühe kuu sissetulekut, milleks käesoleval juhul on 1,455 eurot ((40-28-9,09)/4x2).

9. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et lisaks HKMS § 112 lg 1 p-s 1

sätestatule tuleb menetlusabi andmisel hinnata HKMS § 111 lg 1 kohaselt ka kaebuse

perspektiive. HKMS § 111 lg-s 1 on sätestatud, et taotlejale antakse menetlusabi, kui

menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui

ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et

kavandatav menetluses osalemine on edukas. Seega ka vaatamata kaebaja majanduslikule

seisundile ei anta menetlusabi juhul, kui kohus hindab kaebuse edulootusi väheseks.

10. Kaebaja taotles menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel.

Kaebuse kohaselt on kaebaja palunud tuvastada Viru Vangla tegevuse, mis seisneb kaebaja

hoidmises ruumides, kus puudub värske õhu juurdepääs, õigusvastasus ja kohustada Viru

Vanglat tagama kaebajale juurdepääs värskele õhule.

11. Halduskohus leidis, et kohustamisnõude osas on kaebus perspektiivitu, kuna

kohustamiskaebus ei oleks antud juhul lubatav. Halduskohus märkis, et vastavalt seadusele ja

kehtivale kohtupraktikale tuleb enne kohustamiskaebuse esitamist kohtule esitada taotlus

vanglale, mis on jäetud rahuldamata. Samuti märkis halduskohus, et kohustamiskaebuse

eelduseks on tühistamiskaebuse esitamine, mida antud juhul esitatud ei ole. Sellest tulenevalt

leidis halduskohus, et nimetatud kaebuses oleks menetlusabi andmine perspektiivitu.

Ringkonnakohtu hinnangul saab halduskohtu sellistest põhjendustest järeldada, et

halduskohtu arvates on kohustamisnõue seetõttu perspektiivitu, et kaebaja ei ole esitanud

vastavat taotlust esmalt vanglale. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

12. Riigivastutuse seaduse § 6 lg 3 esimese lause kohaselt tuleb taotlus haldusakti andmiseks

või toimingu sooritamiseks esmalt esitada selleks pädevale haldusorganile. Kuna haldusasja

materjalide juurest puudusid kaebaja poolt 21.06.2016 ja 02.08.2016 Viru Vanglale esitatud

pöördumised, siis nõudis ringkonnakohus need määruskaebemenetluse raames välja ning

võtab asja juurde. HKMS § 210 lg 4 teise lause kohaselt võib määruskaebust läbivaatav

kohtukoosseis vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

võimalik võtta seisukohta küsimuse kohta, kas kohustamistaotlus on varasemalt vanglale

esitatud või mitte, ilma vastava dokumendiga tutvumata, sest vangla võib olla sellise taotluse

näiteks ebaõigesti määratlenud märgukirjaks.

13. Kaebaja on 21.06.2016 Viru Vanglale esitatud pöördumises kirjeldanud enda

kinnipidamistingimusi ja õigusnorme, mille vastu on tema arvates vangla eksinud ning

palunud parandada enda kinnipidamistingimusi ja tagada juurdepääs värskele õhule. Viru

Vangla on 28.07.2016. a vastuse kohaselt tõlgendanud seda kaebaja pöördumist märgukirjale

ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

(MSVS) § 2 lg 1 p 1 alusel märgukirjaks. MSVS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on märgukiri isiku

pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö

korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks. Kuna 21.06.2016. a pöördumises on

kaebaja sõnaselgelt palunud vanglal parandada tema kinnipidamistingimusi ja tagada talle

juurdepääs värskele õhule, osundades samal ajal õigusnormidele ja kohtupraktikale, mille

vastu vangla seniste tingimuste puhul on tema arvates eksinud, siis on ringkonnakohtu

hinnangul kaebaja 21.06.2016. a pöördumise puhul tegemist taotlusega haldusmenetluse

seaduse § 14 lg 1 ning RVastS § 6 lg 3 esimese lause mõttes ning vangla on ebaõigesti

käsitlenud seda märgukirjana. Seega on kaebaja varasemalt kohustamistaotluse haldusorganile

esitanud.

14. Tulenevalt vangistusseaduse § 1¹ lg-st 5 on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada

vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega

on kinnipeetava isiku poolt kohustamisnõude esitamisel vajalik eelnevalt läbida kohustuslik

kohtueelne menetlus.

Ringkonnakohtu hinnangul on Viru Vangla õigesti käsitlenud kaebaja poolt 02.08.2016

vanglale esitatud pöördumist vaidena Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse peale. Kaebaja on

selles sõnaselgelt märkinud oma soovi vaidlustada vangla 28.07.2016. a vastust tema

21.06.2016. a pöördumisele ning korranud oma soovi, et talle tagataks võimalus viibida

kambris, kus on lahtikäiv aken ja piisavalt värsket õhku.

15. Viru Vangla tagastas 09.09.2016. a vaideotsusega nr 6-12/197-4 kaebaja vaide

põhjendusega, et Viru Vangla 28.07.2016. a vastusega nr 6-14/18549-4 ei ole piiratud isiku

õigusi või vabadusi. Riigikohtu praktika kohaselt ei või kohus, kontrollides kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimist, piirduda formaalse kontrolliga, vaid peab veenduma, kas ka

tegelikult esinesid alused, millele viidates isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses

tagastati (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.04.2014 määrus asjas nr 3-3-1-78-13, p-d 18-20;

18.03.2013. a määrus asjas nr 3-3-2-2-12, p 11.2; 20.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13,

p 8). Kuna kaebaja 21.06.2016. a pöördumise puhul oli ringkonnakohtu hinnangul tegemist

kohustamistaotlusega ning Viru Vangla ei ole 28.07.2016. a vastusega kaebaja taotlusele seda

rahuldanud, vaid üksnes selgitanud, et vangla arvates on kaebajale kambris piisav õhuhulk

tagatud, siis sisuliselt on tegemist vangla keelduva otsusega. Seetõttu ei pruugi

ringkonnakohtu hinnangul olla vaide tagastamine põhjendusega, et kaebaja õigusi ei ole Viru

Vangla 28.07.2016. a vastusega rikutud, õiguspärane. Järelikult on halduskohus ebaõigesti

leidnud, et kohustamisnõude esitamine halduskohtule ei oleks käesoleval juhul lubatav.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses menetlusetapis lugeda kaebust ka sisuliselt

perspektiivituks. Riigikohus on 18.05.2016. a määruses asjas nr 3-3-1-34-16, milles oli samuti

vaidlustatud vangla kambris värske õhu puudumist, kaebaja menetlusabi taotluse

lahendamisel leidnud, et sellist kaebust ei ole alust pidada perspektiivituks ega kaebajale

väheoluliseks. Viidatud Riigikohtu lahendis oli esitatud hüvitamiskaebus kambris värske õhu

puudusest tulenenud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kui Riigikohus ei pidanud kambrisse

värske õhu juurdevoolu tagamata jätmise tõttu esitatud hüvitamiskaebuse edulootusi

menetlusabi andmiseks ilmselgelt vähesteks, siis ringkonnakohtu puudub alus ka samasisulise

kohustamiskaebuse edulootusi väheseks pidada, sest kohustamiskaebusega on isikul sellises

olukorras isegi parem oma õigusi kaitsta kui hüvitamiskaebusega, sest kaebaja eesmärgiks on

saavutada olukord, kus talle oleks kambris tagatud piisav värske õhu juurdevool.

17. Kaebaja esitas ka tuvastamisnõude. HKMS § 45 lg 2 esimese lause kohaselt võib

tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Kuna käesolevas asjas on kaebaja esitanud kohustamisnõude, mis tagab kaebaja õiguste

kaitset tuvastamisnõudest paremini, siis ei oleks tuvastamisnõude esitamine käesolevas asjas

HKMS § 45 lg 2 esimese lause alusel lubatav ning selles osas oleks kaebus ilmselgelt väheste

edulootustega. Seega ringkonnakohus nõustub halduskohtu lõppjäreldusega, et

tuvastamiskaebuse eduväljavaated oleksid käesoleval juhul vähesed ja tuvastamisnõude

esitamiseks menetlusabi andmine ei oleks põhjendatud.

18. Seda, kas kaebajal oleks tarvilik oma eesmärgi saavutamiseks lisada kohustamisnõudele

ka Viru Vangla 28.07.2016. a vastuse nr 6-14/18549-4, millega sisuliselt keelduti kaebaja

taotlust rahuldamast, tühistamisnõue, tuleb halduskohtul hinnata kaebuse menetlusse võtmise

käigus vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 3 ning vajaduse korral teha kaebajale ettepanek

kaebuse muutmiseks.

19. Kaebaja on määruskaebuses palunud ka rahuldada tema kaebus täies ulatuses.

Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluse raames saab ringkonnakohus võtta

seisukoha üksnes vaidlustatud halduskohtu määruse sisu ulatuses. Pärast käesoleva määruse

jõustumist jätkab halduskohus toimingutega, mis on vajalikud kaebuse menetlusse võtmise

otsustamiseks (HKMS § 120). Kaebuse sisulise lahendamisega hakkab halduskohus tegelema

alles pärast kaebuse menetlusse võtmist.

Seega ei saa ringkonnakohus

määruskaebemenetluses sisuliselt menetleda kaebaja poolt halduskohtule esitatud kaebust.

20. Eeltoodust tulenevalt tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt ning Tartu Halduskohtu

21.09.2016. a määruse resolutsiooni p 1 tuleb tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega rahuldab kaebaja menetlusabi taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

Einar Vene

Maili Lokk