1-13-9574/102 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-13-9574

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 15. septembri 2016 määrus

süüdimõistetu Maksim Jerjomini vangistuse täitmisele

pööramise kohta KarS § 76 lg 7 alusel

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksim Jerjomin (isikukood 39501202210), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Viru Maakohtu 15. septembri 2016 määrus jätta muutmata. 2. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus 28.11.2013 otsusega tunnistas Maksim Jerjomini süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ja § 215 lg 2 p-de 1, 2 - § 25 lg-te 2, 4 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 kohaldamisega mõistis tema karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 alusel jättis kohus karistuse täitmisele pööramata, määrates katseajaks 2 aastat. Katseajal pidi M. Jerjomin täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-s 2 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. 2. Viru Maakohus 05.06.2015 määrusega pööras M. Jerjominile tingimisi mõistetud 2 aasta pikkuse vangistuse täitmisele. Karistuse kandmise algusajaks sai 26.11.2014. 3. Viru Maakohus 16.11.2015 määrusega vabastas M. Jerjomin karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega käitumiskontrollile allutamisega kuni 26.11.2016. Katseajal pidi M. Jerjomin järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, sätestatule. KarS § 75 lg 2 alusel kohustati teda asuma ravile Sillamäe Narkorehabilitatsioonikeskusesse 3 päeva jooksul peale vabanemist, läbima rehabilitatsiooni rehabilitatsioonikeskuses, mitte tarvitama alkoholi, mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning kriminaalhooldusametniku pakkumisel osalema sotsiaalprogrammides. 4. 06.09.2016 registreeriti Viru Maakohtus Viru Vangla kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ettepanekuga pöörata M. Jerjomini kandmata karistus täitmisele. Taotluse esitamise tingis asjaolu, et süüdimõistetu rikkus kohustust läbida rehabilitatsioon rehabilitatsioonikeskuses ning keeldu mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid.

Maakohtu määrus

5. Viru Maakohus 15.09.2016 määrusega pööras M. Jerjominile Viru Maakohus 28.11.2013 otsusega mõistetud ja kandmata karistuse 11 kuud 24 päeva vangistust täitmisele. Kohtulahendi põhjendused olid järgmised.

5.1

Kohus leidis, et M. Jerjomini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole eesmärki täitnud. Tema käitumist katseajal ei saa hinnata kontrollnõuete täitmise osas positiivseks. Ta rikkus Viru Maakohtu 16.11.2015 määrusega pandud kohustusi läbida rehabilitatsioon ning mitte omada ja tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, eksides seega karistuse kandmisest vabastamise tingimuste vastu. Kriminaalhooldusametniku ettekanne taotlusega pöörata süüdimõistetu karistus täitmisele, on põhjendatud. Kuna M. Jerjomin ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ka pärast vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Kriminaalhooldusametnik ja kohus on andnud isikule võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks, mis kahetsusväärselt ei ole aga õnnestunud. M. Jerjomin ei suutnud narkorehabilitatsiooni läbida ning jätkas narkootikumide tarvitamist.

5.2

Kohus märkis veel, et M. Jerjomin võttis end töötuna arvele ja otsib aktiivselt tööd. 29.08.2016 esitas ta kriminaalhooldusametnikule taotluse elukoha vahetamiseks, soovides elama asuda oma tüdruksõbra juurde. Samas nähtub erakorralisest ettekandest, et M. Jerjomin tarvitas narkootikume oma tüdruksõbraga tülitsemise pärast.

Samuti

lahkus

ta

narkorehabilitatsioonikeskusest just tüdruksõbra nõudel. Seega on kohtul alust arvata, et tema tüdruksõber ei ole talle peale vanglast vabanemist mitte toeks, vaid on sundinud M. Jerjominit rikkuma kontrollnõudeid. Seega ei pea kohus mõistlikuks jätta karistus täitmisele pööramata ning määrata temale elukoht tüdruksõbra juurde.

Määruskaebus

6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse M. Jerjomin, taotledes lahendi tühistamist. Ta tunnistab oma rikkumisi, kuid leiab, et tema üle teostatavat käitumiskontrolli võiks pikendada 1 aasta võrra ja anda talle võimalus olla kodus elektroonilise valve all.

6.1

M. Jerjomin leiab, et tema karistus tuleks jätta täitmisele pööramata, kuna ta käib ametlikult tööl (lisatud tööleping), maksab võlgasid ja peab ülal oma 10. kuu vanust last. Ta kahetseb väga oma rikkumisi, kohustub edaspidi täitma kõiki kohustusi ning ei tarvita enam alkoholi ega narkootikume. Ta pöördus ka psühhiaatri poole, kus käib konsultatsioonil. Ta on ka ootejärjekorras arsti juurde (lisatud saatekiri). Samuti toimub 05.10.2016 tema abielu registreerimine (lisatud tõend).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Tingimisi enne tähtaegselt vangistusest vabastatud isiku poolt käitumiskontrolli nõuete rikkumise järelmid määratleb KarS § 76 lg 7. Nimelt näeb see säte ette, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid ja/või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Ehk siis käsitletav õigusnorm näeb süüdimõistetu rikkumistele reageerimiseks ette üldjuhul kolm alternatiivset võimalust. Käesoleval juhul sai maakohus valida aga loetletutest vaid kahe meetme vahel, kuivõrd M. Jerjominile oli juba Viru Maakohtu 16.11.2015 lahendiga määratud käitumiskontroll katseaja kogupikkuses ning seda pikendada enam ei saa.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et M. Jerjomini rikkumiste õigusjärelmina tuleb kohaldada karistuse täitmisele pööramist. Nimelt ei näe ka kriminaalkolleegium mingitki vastupidist võimalust olukorras, kus M. Jerjomin tingimisi enne tähtaega vanglast vabastatuna on toime pannud korduvad rikkumised, s.o katkestanud ravi rehabilitatsioonikeskuses ning kahel korral, s.o 25.08.2016 ja 05.09.2016 tuvastati tema narkootilise aine tarvitamine. Mingeidki vabandavaid põhjusi apellatsioonikohus siin näha ei suuda ja neid ei nimeta tegelikult ka M. Jerjomin ise. Küll toob kaebaja välja asjaolud, mis tema arvates võimaldavad jätta vangistuse täitmisele pööramata.

9. Ringkonnakohus, M. Jerjomini põhjendusi kaaludes, asub seisukohale, et süüdimõistetu vabadusse jätmist ei too kaasa ei temal ametliku töökoha olemasolu (seda alates 12.09.2016), rahaliste nõuete tasumise vajadus, tema abiellumine, lubadused edasiseks ega ka soov ja tarve olla toeks oma perekonnale. M. Jerjominile anti võimalus vältida vanglakaristust nii algselt Viru Maakohtu 28.11.2013 otsusega kui järgmiseks veel ka Viru Maakohtu 16.11.2015 määrusega. Temale selliselt osaks saanud usaldust ta õigustada aga ei suutnud, s.o süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et kontrollkohustustest ta nõuetekohaselt kinni ei pea.

Kolmandat korda M. Jerjominile vabaduse tingimustes karistuse kandmise võimaldamist kriminaalkolleegium põhjendatuks aga kuidagi ei pea. Seejuures ei väära taolist seisukohta ka süüdimõistetu tööle asumine ja abiellumine kui uued momendid tema elus. Viimast silmas pidades tuleb öelda sedagi, et kuivõrd M. Jerjomin on põhjusena, miks ta katkestas rehabilitatsiooni ning tarvitas narkootilisi aineid, ära nimetanud just abikaasaga seotud asjaolud, siis ei saa tema abiellumise faktist kuidagi järeldada, et ta suudaks kohustusi täita senisest paremini.

10. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau