1-16-7415/11 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2016 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-7415

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 16. septembri 2016

otsus lühimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sergei Jefimov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 16. septembri 2016 otsus muutmata.

2. Süüdimõistetu Sergei Jefimovi määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu

kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 16.09.2016 otsusega tunnistati Sergei Jefimov lühimenetluses süüdi KarS §

404 lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 2 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 4

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele 4 kuud vangistust Viru

Maakohtu 10.09.2015 otsusega mõistetud karistus 2 aastat ja 2 kuud ning liitkaristuseks

mõisteti 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusest maha kantud

karistus 2 aastat 2 kuud vangistust ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 kuud

vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 01.06.2016.

VÕS § 127, § 132, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõisteti S. Jefimovilt välja tsiviilhagide

katteks Viru Vangla kasuks 414,62 eurot ja Riigi Kinnisvara AS kasuks 683,53 eurot.

1.1. Kohtuotsusega mõisteti S. Jefimovilt välja menetluskuluna riigituludesse: sundraha

645 eurot ning kaitsja poolt osutatud õigusabi eest 555,36 eurot, mis tuleb tasuda ühe aasta

jooksul alates otsuse jõustumisest.

2. Süüdimõistetu S. Jefimov esitas Viru Maakohtu 16.09.2016 otsuse peale määruskaebuse,

milles taotleb väljamõistetud kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist või nende

võimalikult suures ulatuses vähendamist. Kaebuse esitaja toob välja, et kuna tal ei ole

sissetulekut ja ta ei käi hetkel tööl, siis tal ei ole võimalik menetluskulusid tasuda.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Eeltoodust

tuleneb, et reeglina kuuluvad menetluskulud süüdimõistetu poolt täielikule hüvitamisele ning

vaid juhul, kui täieliku hüvitamiskohustusega seataks ohtu süüdimõistetu resotsialiseerumine

ning majanduslik toimetulek, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda. Tähelepanu tuleb

pöörata asjaolule, et seaduse sõnastusest tulenevalt ei ole kohtul võimalik süüdimõistetut

täielikult menetluskulude hüvitamise kohustusest vabastada, kuivõrd kohus saab riigi kanda

jätta vaid osa menetluskuludest.

4. Kriminaalkolleegiumi hinnangul puudub praegusel juhul nii alus kui ka võimalus

menetluskulude täies ulatuses riigi kanda jätmiseks. Kuna kogu ulatuses, s.o nii sundraha kui

kaitsjatasu osas, ei ole võimalik menetluskulusid riigi kanda jätta, analüüsib ringkonnakohus,

kas menetluskulud võiks jätta riigi kanda osaliselt.

Menetluskulud tuleb jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt riigi kanda siis, kui nende

hüvitamine käib süüdistatava varalist seisundit arvestades talle ilmselgelt üle jõu ja võib

kahjustada tema taasühiskonnastumist. S. Jefimov on üksnes välja toonud, et tal puudub

sissetulek ja ta ei käi tööl, mistõttu tal ei ole võimalust menetluskulusid maksta. Üksnes

asjaolu, et isikul puudub sissetulek ja ta ei käi tööl, ei ole aluseks osaliselt menetluskulude

riigi kanda jätmiseks. Ei ole välistatud, et isikul on muu vara, mille arvelt on võimalik

hüvitada menetluskulud. Süüdistatav ei ole esitanud ühtegi tõendit oma majandusliku seisundi

kohta.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et S. Jefimovi puhul on tegemist korduvalt

kriminaalkorras karistatud isikuga. Sellest saab järeldada, et S. Jefimov on teadlik, et iga

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud. Maakohtu istungil prokurör taotles S.

Jefimovilt sundraha ja menetluskulude väljamõistmist ning S. Jefimov ei ole neile vastu

vaielnud (lk 121). Samuti puudub maakohtul iseseisvalt kohustus välja selgitada süüdistatava

majanduslikku olukorda ja ka käesoleval ajal ei ole uusi asjaolusid, mis tingiks

menetluskulude vähendamist. Lisaks sellele on Viru Maakohtu 16.09.2016 otsusest näha, et

maakohus on S. Jefimovile menetluskulude tasumiseks aega andnud 12 kuud ehk

menetluskulude tasumiseks on isikule antud KrMS § 180 lg 3 alusel maksimaalne seadusest

tulenev tähtaeg. Sellest tulenevalt on kriminaalkolleegium seisukohal, et käesoleval juhul

puudub alus jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda.

5. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab

ringkonnakohus S. Jefimovi määruskaebuse rahuldamata ja Viru Maakohtu 16.09.2016 otsuse

muutmata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Mati Kartau Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk