1-16-1268/28 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

11. oktoober 2016, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-16-1268

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 14. septembri 2016

määrus süüdimõistetu Vitali Mjagkovi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Vitali Mjagkovi (Mjagkov; isikukood

38202212734) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar

Kello, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 14. septembri 2016 määrus jätta muutmata.

2. Süüdimõistetu Vitali Mjagkovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kello

määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt

Advokaadibüroo In Jure kaudu 24 (kakskümmend neli) eurot, sealhulgas

käibemaks 4 (neli) eurot, vandeadvokaadi vanemabi Aivar Kellole süüdimõistetu

Vitali Mjagkovile määratud korras kaitse teostamise eest.

4. KrMS § 187 lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdimõistetu Vitali Mjagkovi

kanda.

Süüdimõistetu Vitali Mjagkovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi

vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 15.03.2015 otsusega karistati Vitali Mjagkovi KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3

järgi (19.07.2015, 20.07.2015, 09.09.2015-20.09.2015, 15.09.2015 ja 17.10.2015 episoodid) 1

aasta vangistusega.

KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka 3 päeva, s.o 20.07.2015-22.07.2015, kui V. Mjagkov

oli kahtlustatavana kinni peetud, ja mõisteti V. Mjagkovile ära kandmisele kuuluvaks

karistuseks 11 kuud 27 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud vangistust V. Mjagkovile Tartu Maakohtu

07.07.2015 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 6 kuu 28 päeva vangistuse

võrra ja mõisteti V. Mjagkovile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 6 kuud 25 päeva

vangistust.

Sama kohtuotsusega karistati V. Mjagkovi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi (07.06.2015 episood) 2

kuu vangistusega.

KarS § 65 lg 1 alusel moodustati liitkaristus, lugedes raskeima, s.o KarS § 65 lg 2 alusel,

kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristusega kaetuks 2 kuu pikkune vangistus ja

mõisteti V. Mjagkovile lõplikuks kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud 25

päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel loeti 1 aasta 6 kuu 25 päeva vangistuse kandmise algust V. Mjagkovi

kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 20.10.2015. Karistuse kandmise lõpp 15.05.2017.

2. Tartu Maakohtu 14.09.2016 määrusega jäeti V. Mjagkov vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

2.1. Maakohus leidis, et süüdimõistetu on täitnud formaalse aluse vabastamiseks tingimisi

enne tähtaega, kuid täitmata on materiaalsed eeldused, mistõttu ei ole V. Mjagkovi

vabastamine põhjendatud.

Korduvalt kriminaalkorras karistatud V. Mjagkov kannab käesolevat kolmandat reaalset

vangistust liitkaristusena kahe kohtuotsuse alusel mootorsõiduki joobes juhtimise ja kehalise

väärkohtlemise eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja

sellest tingitud vägivaldsus.

2.2. Positiivne on, et V. Mjagkovil on vabanedes olemas toetav sotsiaalvõrgustik ema, kasuisa

ja venna näol. V. Mjagkovil on vabanedes olemas kindel elukoht. Ta saaks elama asuda oma

kasuisale kuuluvasse 3-toalisse ahiküttega korterisse, kus tema kasutuses oleks omaette tuba.

Korteris puudub küll vee- ja kanalisatsioonisüsteem ning see vajaks remonti, kuid siiski on

tegemist elamiskõlbliku eluasemega. Asjaolu, et samas majas elab kriminaalkorras karistatud

isik, ei saa pidada V. Mjagkovi sinna elukohta elama asumist välistavaks asjaoluks. Seda

seetõttu, et V. Mjagkovi suhtlusringkonda kuulus ka enne vangistust arvukalt kriminaalkorras

karistatud isikuid, kuid sellest hoolimata on ta kuritegusid toime pannud üksinda. Tema

mõjutatavust kaaslaste, sh kriminaalkorras karistatud sõprade poolt, ei ole tuvastatud.

2.3. Vabanedes ei ole V. Mjagkovil garanteeritud töökohta. Enne vangistust töötas ta

autoremondilukksepa ja peamehhaanikuna ning tööandja oleks valmis ta ka vabanemise

korral tööle võtma. Samas ei ole ettevõte garantiikirja väljastanud. Isegi, kui ettevõte oleks

valmis ta tööle võtma, võib seal töötamine osutuda problemaatiliseks. Seda seetõttu, et

võimalik elukoht asub Põlvamaal, kuid töökohustusi tuleks täita Tartus. Samas ei saa kindla

töökoha puudumist pidada hoolimata küllaltki suurte tasumata nõuete olemasolust V.

Mjagkovi vabastamist välistavaks asjaoluks. Nimelt ei ole V. Mjagkov varem pannud toime

varavastaseid kuritegusid ning lisaks on tal võimalik saada materiaalset tuge enda

esmavajaduste katmiseks emalt ja kasuisalt.

2.4. Maakohus on uue kuriteo toimepanemise riskiks pidanud alkoholi tarvitamist, kuna

V. Mjagkovi on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Ta on küll

A-Kliinikus alkoholivastase süsti saanud, kuid see ei ole uute kuritegude toimepanemist ära

hoidnud. Alkoholi tarvitanuna ei suuda ta oma käitumist kontrollida ja käitub hetkeemotsiooni

ajel. V. Mjagkov ise alkoholiprobleemi olemasolu ei tunnista, kinnitades, et tal ei ole viimasel

ajal tarvitamisega probleeme olnud.

Arvestada tuleb sedagi, et V. Mjagkov näeb enda süüd kuritegudes vähe ja ei ole kahetsust

avaldanud. Ta leiab, et süüdi on teised, kes on oma käitumisega vastavad olukorrad ja

probleemid põhjustanud. Põhjusena, miks ta on naisi (elukaaslasi ja eelmist abikaasat)

peksnud, toob V. Mjagkov välja, et naised on teda petnud ja tema usaldust kuritarvitanud.

Seetõttu ei ole ta enda arvates valesti käitunud.

V. Mjagkov on varem korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja tema kõiki

kriminaalhooldusi tuleb hinnata ebaõnnestunuteks. Ta on küll avaldanud soovi kuritegelikust

käitumisest loobumiseks, kuid varem tal seaduskuulekalt elamine õnnestunud ei ole.

V. Mjagkov ei ole ka vangistuses suutnud kehtivast korrast kinni pidada, mida näitab

distsiplinaarkaristuse olemasolu.

Määruskaebus

3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes palub maakohtu

määruse tühistada ja vabastada V. Mjagkov tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuses

korratakse üle süüdimõistetu suhtes esinevad positiivsed asjaolud ning märgitakse, et

V. Mjagkov ei samasta ennast kriminaalse subkultuuriga ning tahab edaspidi elada

seadusekuulekat elu. Kuritegu oli toime pandud hingelise erutuse seisundis.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et

V. Mjagkovi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab

omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.

5. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu kaitsja määruskaebus ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest

vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei

oleks tähelepanu pööranud või mis omaks olulist kaalu maakohtuga võrreldes teistsugusele

seisukohale asumiseks. Maakohus analüüsis põhjalikult nii positiivseid kui ka negatiivseid

asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium

vajalikuks seda üle korrata.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et süüdimõistetu varasem käitumine ega

tema käitumine vangistuses ei anna kohtule põhjust olla veendunud, et seekordne

kriminaalhooldus mööduks edukalt ja just nüüd on süüdimõistetu vanuses, milles ta on valmis

ennast muutmata. V. Mjagkovi suhtes ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid

tema vabanemise tingimisi ennetähtaegselt.

6. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks,

milles taotleb tasu summas 24 eurot, sh käibemaks 4 eurot. Ringkonnakohus leiab, et

tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja

§ 187 lg 2 alusel tuleb V. Mjagkovil hüvitada A. Kello kaitsjatasu 24 eurot.

7. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu

Maakohtu 14. septembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk