2-16-1923/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 10. oktoobril 2016

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-1923

Kohtuasi

XXXX hagi OÜ XXXX vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

2603,22 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX),

lepinguline esindaja Erki XXXX

Kostja: OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX)

seaduslik esindaja XXXX, lepinguline esindaja adv. Kristi

Sild

Kohtuistungi toimumise aeg

05. september 2016

Resolutsioon

1. XXXX hagi OÜ XXXX vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise nõudes

rahuldada

2. Tunnistada XXXX ja OÜ XXXX 18. juulil 2012.a.

sõlmitud töölepingu ülesütlemine OÜ XXXX 29.oktoobri

2015.a. ülesütlemise teatega TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel

tühiseks ja lugeda, et XXXX tööleping ei lõppenud OÜ

XXXX 29.oktoobri 2015.a. ülesütlemisega

3. Välja mõista OÜ-lt XXXX XXXX kasuks töölepingu

tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmine

töötasu 2603,22 EUR (kaks tuhat kuussada kolm eurot 22

senti)

Menetluskulude jaotus

1. Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ XXXX kanda

2. Välja mõista OÜ-lt XXXX XXXX kasuks menetluskulu

420 (nelisada kakskümmend) eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Menetlus töövaidluskomisjonis

1. XXXX (edaspidi hageja või töötaja) vaidlustas 25. novembril 2015.a. Tallinna

Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses OÜ XXXX (edaspidi kostja või tööandja) poolt

töölepingu ülesütlemise 29. oktoobril 2015.a. TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel, paludes

tunnistada ülesütlemine töölepingu tühiseks, välja mõista TLS § 109 lg 1 ettenähtud kolme

kuu keskmise töötasu suurune hüvitis 2603,22 eurot ning lõpetada tööleping

töövaidluskomisjonis. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista seitsme (7) kalendripäeva

kasutamata põhipuhkuse hüvitis 203,00 eurot.

2. Töövaidluskomisjon rahuldas 05.01.2016 otsusega avalduse, tunnistas hageja ja kostja

18.juuli 2012.a. sõlmitud töölepingu ülesütlemise kostja 29. oktoobri 2015.a. ülesütlemisega

TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel tühiseks ja luges, et hageja tööleping ei lõppenud kostja

29.oktoobri 2015.a. ülesütlemisega; lõpetas hageja kostjaga 18. juulil 2012.a. sõlmitud

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 29. oktoobrist 2015.a., mõistis välja kostjalt hageja

kasuks töölepingu tühise ülesütlemise hüvitamiseks kolme kuu keskmine töötasu 2603,22

eurot ja kasutamata põhipuhkuse hüvitise 203,00 eurot.

3. Kostja taotles 04.02.2016 kohtult hageja avalduse osalist läbivaatamist hagimenetluses

paludes jätta rahuldamata 29.oktoobri 2015.a. töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamine

ja TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise 2603,22 euro

väljamõistmine.

Hagiavalduse asjaolud

4. Hageja töötas kostja juures alates 18. juulist 2012.a. spetsialistina. Tema tööülesandeks oli

sõidukite tehnoülevaatuse teostamine, milleks oli nõutav vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimise õigust tõendav juhiluba. A kategooria juhiluba, mis andnuks õigus juhtida

mootorratast, hagejal ei olnud, mistõttu ta mootorrataste tehnoülevaatust ei teostanud. Hageja

märkis avalduses, et tööandja nõudis temalt küll A kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse

omandamist, kuid selle kõrge hinna tõttu ei olnud hagejal võimalik koolitusele minna.

Tööandja ei teinud talle ka mõistlikku ettepanekut koolituskulude tasumiseks.

5. 29. oktoobril 2015.a. teatas tööandja tema töölepingu ülesütlemisest A kategooria juhiloa

puudumise tõttu, millest tingituna ei olevat töötajal olnud võimalik täita kõiki töökohustusi.

Hageja luges töölepingu ülesütlemise põhjendamatuks, kuna töölepingus ei olnud kokku

lepitud, milliste sõidukite tehnoülevaatuse tegemine tema töökohustuste hulka kuulus ning

tööandja talle ametijuhendit tööle asumisel ega ka töösuhte kehtivuse ajal ei tutvustanud.

Tööülesannete täitmise kohta tööandjal märkusi ei olnud ja töölepingu ülesütlemise

põhjustest teda ette ei hoiatatud.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda jätta.

Vastuväidete kohaselt teeb kostja koostööd OÜ-ga XXXX, mis teostab sõidukite

tehnonõuetele vastavuse kontrolli kooskõlas Eesti Vabariigiga (Maanteeameti kaudu)

sõlmitud lepinguga ning kostja ülesandeks on tagada OÜ XXXX mehitamine

tehnoülevaatuse

teostamiseks

pädevate

töötajatega.

Hageja

töötas

kostja

juures

tehnoülevaataja ametikohal ning tema ülesandeks oli teostada tehnoülevaatusi OÜ-s XXXX.

7. Liiklusseaduse (LS) § 74 kohaselt peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele

vastavuse kontrollijal olema asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigus. Hageja kohustustesse

kuulus sõiduautode, väikebusside, väikeveokite, haagiste mootorrataste, liikurmasinate,

traktorite tehnilise ülevaatuse tegemine, milleks oli nõutav A ja B kategooria juhiluba. Kuna

hagejal vajalikku luba ei olnud, oli tööandja sunnitud saatma palju kliente teise

tehnoülevaatuse punkti, kandes seeläbi varalist kahju. Samad nõuded olid hageja

ametijuhendis ja need kehtisid juba tema tööle asumisel. Hageja võeti tööle tingimusega, et ta

viib oma kvalifikatsiooni vastavusse liiklusseadusega, mida ta aga vaatamata korduvatele

meeldetuletustele ei teinud. Kuna töötaja ei saanud pikka aega täita oma töökohustusi

mittevastava kvalifikatsiooni tõttu, siis otsustati temaga tööleping üles öelda temast

tulenevatel põhjustel 29. oktoobril 2015.a.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles

öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides

eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete

täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei

võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine). Vastavalt TLS § 104 lg. 1 on seadusest

tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine.

9. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja ülesandeks on tagada OÜ XXXX mehitamine

tehnoülevaatuse teostamiseks pädevate töötajatega, kelle puhul on nõutavad A ja B

kategooria mootorsõidukite juhtimisõigus, et hageja töötas kostja juures töölepingu alusel

alates 18. juulist 2012.a. tehnoülevaataja ametikohal ning tema tööülesandeks oli teostada

tehnoülevaatusi, et hagejal oli tööle asumisel ja on käesoleval ajal B kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus, kuid puudub A kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus.

10. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja teadis hageja tööle võtmisel 18. juulil 2012.a, et hagejal

puudub A kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus, mistõttu ei vastanud hageja tööle võtmise

hetkel kostja kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

11. Pooltel on vaidlus selles, kas tööandja võis töötajaga töölepingu lõpetada töötajast

tulenevatel põhjustel A kategooria juhtimisõiguse puudumise tõttu.

12. Kostja väitel oli hageja tööle võtmisel seatud tingimuseks A kategooria mootorsõiduki

juhtimisõiguse omandamine. Kohtule esitatud tõenditest seda ei nähtu. Töölepingu punkti 2.1

kohaselt asub töötaja tööle spetsialisti ametikohal, töötaja peamiseks tööülesandeks on

tellitud teenuste osutamine vastavalt kvalifikatsioonile ja pädevusele ning punkti 7.1.1 ja

7.2.1 kohaselt pidi töötaja töötama tööandja juures lähtuvalt lepingus kokkulepitud

tingimustest ning täitma lepingus ja töötaja ametijuhendis kokku leppimata ühekordseid

tööülesandeid. Töölepingus ei ole kokku lepitud hagejal A kategooria juhiloa taotlemise

kohustuses ega tähtajas ega mistahes muus tööalases täiendkoolituses.

13. Poolte ütlustest nähtuvalt teostaski hageja töötamise vältel selliste mootorsõidukite

tehnoülevaatust, mille puhul oli vajalik B kategooria juhiloa olemasolu. Kohtule esitatud

ametijuhend on hageja poolt allkirjastamata ning hageja väitel ei ole ametijuhendit talle

töötamise ajal tutvustatud. Tööandja esitatud juhendamislehelt ei nähtu, et hagejale oleks

ametijuhendit tutvustatud. Töölepingus ei ole sätestatud, et kostja juhend MKJSK-03,

millega muuhulgas on hagejat tutvustatud, oleks tema töölepingu osaks. Paljasõnaline on

kostja väide, et antud juhend sisaldab töötaja ametijuhendit. Eelpool toodud tõenditest

nähtuvalt ei tulenenud töötajale töölepingust ega poolte poolt allkirjastamata ametijuhendist

A kategooria juhtimisõiguse omandamise kohustust ega tähtaega. Kohus on seisukohal, et A

kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse omandamist ei saa pidada erinevalt Eesti Vabariigi

poolt tagatava põhihariduse omandamisest üldist laadi hariduseks või oskuseks. Tingimus,

mille kohaselt tuleb töötajal pärast tööle asumist omandada töötamiseks vajalik haridus või

kutseoskus omal kulul ja tööandja määratud tähtajaks, oleks tulnud vastavalt TLS § 5 lg-le 2

kokku leppida töölepingu sõlmimisel kirjalikult.

14. TLS § 17 lg 1 kohaselt peab tööandja korraldus olema seotud töölepingus ettenähtud

tööülesandega. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei pea töötaja täitma korraldust, mis ei ole

seotud töölepingu, kollektiivlepingu ega seadusega. Korraldus, mis ei ole seotud töölepingu,

kollektiivlepingu ega seadusega ja millest ei või kokkuleppel kõrvale kalduda või mis on

vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega, on tühine.

15. Kuna töölepingu järgi oli hageja tööülesandeks tellitud teenuste osutamine vastavalt

kvalifikatsioonile ja pädevusele, hagejal A kategooria mootorsõidukite juhtimisõiguse

omandamise või täiendkoolituse läbimise kohustust ei olnud ning tal oli B kategooria

mootorsõiduki juhtimisõigus, siis ei saanudki tööandja nõuda hagejalt A kategooria sõidukite

tehnoülevaatuse teostamist. LS § 74 sätestatu rikkumist ehk A kategooria mootorsõidukite

tehnoülevaatuse teostamist hageja poolt ilma vastava mootorsõiduki juhtimise õigust

omamata, ei ole kostja väitnud, mistõttu ei ole hageja oma töölepingust tulenevaid

töökohustusi rikkunud. Töövõime vähenemise tõttu töölepingu ülesütlemisest pidanuks

tööandja töötajat vastavalt TLS § 88 lg-le 3 hoiatama. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-

187-15 märkinud, et hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist

parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Hageja on märkinud avalduses, et tööandja nõuab temalt

A kategooria mootorsõiduki juhiluba ega nõustu vastava koolituse eest tasuma, kuid juhiloa

omandamiseks töötajale tähtaegade andmist ega töölepingu lõpetamisest ette hoiatamist A

kategooria juhiloa puudumise tõttu, hageja avaldusest ei nähtu. Kostja ei ole seda ka

tõendanud.

16. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. Kuna

hageja töötas kostja juures töölepingu ülesütlemise ajaks rohkem kui kolm aastat ja kostja

teadis juba töölepingu sõlmimisel, et töötajal puudub A kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigus, siis on kohus seisukohal, et mõistlik aeg antud põhjusel töölepingu

ülesütlemiseks oli möödunud.

17. Seega on hagejaga 29. oktoobril 2015.a. töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 punkti 2

alusel TLS § 104 lg 1 järgi tühine.

18. Kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva

aluse puudumise tõttu tühine, loetakse vastavalt TLS § 107 lg 1, et leping ei ole

ülesütlemisega

lõppenud.

Tööandja

või

töötaja

taotlusel

lõpetab

kohus

või

töövaidluskomisjon sel juhul töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see oleks

lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Töövaidluskomisjon lõpetas hageja 18. juuli 2012.a.

sõlmitud töölepingu alates 29. oktoobrist 2015.a. TLS § 107 lg 2 alusel. Kuna kostja ei

vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse punkti 3, milles töövaidluskomisjon lõpetas

töölepingu, siis selles osas on komisjoni otsus jõustunud ja täiendavalt kohus töölepingut ei

lõpeta.

19. Töölepingu lõpetamisel TLS § 107 lg 2 nimetatud juhul maksab tööandja töötajale hüvitist

TLS § 109 lg 1 sätestatud määras, töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Hageja

keskmine töötasu on 867,74 eurot, seega on kolme kuu keskmine hüvitis 2603,22 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostja hüvitise vähendamise aluseks olevaid

asjaolusid esile toonud ega põhistanud ei ole.

Menetluskulude jaotus

20. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega

kannab menetluskulud kostja.

21. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu

esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

22. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p 1 ja 2 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ja menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega.

23. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt koosneb menetluskulu

õigusabi kulust 360 eurot, mis sisaldab kostja poolt edastatud hagi vastusega ja asja

materjalidega tutvumist ja analüüsi 1,5 tundi, asjaolude selgitamist kliendiga 0,5 tundi,

hageja seisukoha koostamist ja edastamist 0,5 tundi ja istungiks ettevalmistamist 0,5 tundi,

kokku 3 tundi. Ühe töötunni maksumuseks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega

on menetluskulude summaks 360 eurot. Hageja kinnitab, et kõik eelnimetatud kulud on

kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Kohtuistungil lisas hageja esindaja menetluskulude

nimekirjale kohtuistungist osavõtu aja - 0,5 tundi. Seega lisandub varem kantud

menetluskuludele 50 eurot + käibemaks, kokku 60 eurot. Kokku on hageja menetluskuluks

420 eurot.

24. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, väites, et hagiavalduse koostamiseks kulus

maksimaalselt aega 2 tundi, puuduste kõrvaldamine tekkis ebakorrektse avalduse esitamise

tõttu ja kostja vastusega tutvumiseks kulus maksimaalselt 5 minutit.

25. Kohus on seisukohal, et hageja kulud esindaja õigusabile - esindaja ajakulu kokku 3,5 tundi

ja õigusabi osutanud esindaja tunnihind - 100 eurot ilma käibemaksuta, on antud asja

keerukust arvestades põhjendatud ja vajalikud ning on vastaspoolelt väljamõistmiseks

esitatud mõistlikus suuruses.

26. Kostja vastuväited hageja esindaja õigusabikulule ei ole põhjendatud ega tõsiselt arvesse

võetavad, sest kostja esindaja on ise näidanud menetluskulude nimekirjas õigusabi andmise

ajaks samas tsiviilasjas 8 tundi ja 20 minutit (seejuures on tal hageja vastusega tutvumiseks

kulunud 41 minutit), mis on oluliselt suurem ajakulu kui hageja esindaja ajakulu. Järelikult

tuleb jätta kostja vastuväited rahuldamata ja hageja menetluskulud välja mõista kostjalt täies

ulatuses summas 420 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik