Legislator Case Law & Legislation
2-16-13109/11 AI generated

2-16-13109/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-16-13109/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2016 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-16-13109 Hagi ese Lahutada S M (xxxxxxxxxxx) ja U M (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xx.xx.xxxx xxxxxxxxxxx õpetaja M R pool, abieluakt nr xxx-xx-xxxx.

Legislator headnote

AI generated

2-16-13109/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: 2016 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-16-13109 Hagi ese Lahutada S M (xxxxxxxxxxx) ja U M (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xx.xx.xxxx xxxxxxxxxxx õpetaja M R pool, abieluakt nr xxx-xx-xxxx.

Keywords

AI generated
abusive claim by landlord definition of abuse unfair terms of contract modification of parental custody amicable debt settlement abuse of a dominant position
AI generated
2-11-30692/10
1.07.2011.a. esitas H O Pärnu Maakohtule hagi M B-O vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse ja kohtuistungil antud selgituste kohaselt lõppesid poolte abielulised suhtes üle kahe aasta tagasi. Vaatamata püüdlustele suhteid taastada ei ole see õnnestunud ning 11.02.2011.a. alates elatakse lahus. Poolte abielust on sündinud kolm last – xx.xx.xxxx.a. M O, xx.xx.xxxx.a. G O ja xx.xx.xxxx.a. K E O. Käesoleval ajal elavad tütred M ja G koos hagejaga ja poeg K E koos kostjaga. Hageja palub abielu lahutada, kuna tema hinnangul on poolte abielulised suhtes pöördumatult lõppenud.
2-20-12508/7
Hagiavalduse kohaselt registreeriti A.
2-24-1213/11
Hagiavalduse kohaselt V. L. (edaspidi hageja) ja M. L. (edaspidi kostja) abielu sõlmiti xxxx. Pooltel on kolm ühist last. Kostjal on pikemat aega olnud psüühilised probleemid, mille tagajärjel ta muutub agressiivseks ning tema käitumine ettearvamatuks. Kostja on üritanud ka endalt elu võtta ning viibinud psühhiaatria haiglas. Hageja on üritanud igati oma abikaasat aidata, kuid tänaseks on selge, et kostja terviseprobleemid ei lahene, kuna ta keeldub ravist. Haigushoogude ajal on kostja ohtlik nii hagejale kui ka lastele ning mitmel korral on hageja olnud sunnitud kutsuma kostjale politsei ning kaasatud on ka lastekaitse. Arvestades eeltoodut ning pärast pikka järelemõtlemist on hageja jõudnud selgusele, et ei taha kooselu hagejaga enam jätkata ning soovib abielu lahutada. Hageja on eelnevat korduvalt ka kostjale selgitanud ning palunud tal välja kolida hagejale lahusvarana kuuluvast majast – kostja ei ole seda senini kahjuks veel teinud. Samas on selge, et ka kostja ise ei soovi abielu jätkata – tal on uued suhted, mida ta hageja ning laste ees saladuses ei hoia. Vaatamata eeltoodule ei ole kostja hagejale arusaamatul põhjusel nõus abielu lahutamisega perekonnaseisuasutuses või notari juures. Kuna olukord selliselt enam aga jätkuda ei saa ning hageja ei näe võimalust abielu jätkumiseks, siis pöördub hageja abielu lahutamise nõudega kohtu poole. Hageja selgitab, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning abieluliste suhete taastamine kostjaga ei ole võimalik ning sellest tulenevalt soovib hageja abielu lahutada.
2-07-3719/7
30.01.2007.a. Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses taotleb hageja abielu lahutamist, kuna abielulised suhted kostjaga on lõppenud 2007.a. alguses ja nende jätkamine on võimatu. Pooltevaheline abielu on sõlmitud xxxx xxxx, mille kohta on koostatud abieluakt nr. xxxx. Hageja abielueelne perekonnanimi oli U .
2-20-4660/7
Lahutada K M (IK XXX) ja A M (IK XXX) abielu, mis on sõlmitud 29.10.2016 Ida- Viru Maavalitsus poolt (dokumendi nr 4-32-2016/566).

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Istungisekretär Elen Rasmussen

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

07.10. 2016 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-16-13109 Hagi ese

Hagi hind

Abielulahutuse nõue

3500 eurot Menetlusosalised Hageja: S M xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxx xxxxxx x-xx e-post: xxx@xxx

Kostja: U M xxxxxxxxxxx reg elukoht: xxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx, tegelik elukoht: xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxx talu e-post: xxx@xxx

Kohtuistungi toimumise aeg 06.10.2016

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

Lahutada S M (xxxxxxxxxxx) ja U M (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xx.xx.xxxx xxxxxxxxxxx õpetaja M R pool, abieluakt nr xxx-xx-xxxx.

Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel.

Taastada S M abielueelne perekonnanimi xxxx.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja hageja kohtuistungil antud selgituste kohaselt elavad abikaasad lahus xx.xx.xxxx alates. Siis anti ära ühine üürikorter xxxxxxxxx ja kumbi asus elama oma ema juurde. Sellest alates ei ole abikaasad kohtunud, suheldud on sidevahendite kaudu. Hageja on lahusoldud aja jooksul poolte suhteid põhjalikult kaalunud ja jõudnud järeldusele, et tema seda abielu enam jätkata ei soovi. Põhjused abielu lahutamiseks on nii majanduslikud kui emotsionaalsed. Kostja on hageja hinnangul osutunud inimeseks, kes ei suuda pere majandamisega toime tulla. Kostjal on suur isiklik laenukoormus, mida ta on üritanud lahendada uute kiirlaenude kaudu. Kostja domineeriv iseloom on viinud selleni, et hageja ei ole saanud abieluaastate jooksul suhelda oma perekonnaga - emaga, lastega, lapselapsega. Kostjal on olnud palju probleeme, hageja on kogu aeg teda toetanud, kuid nüüd on ta sellest väsinud. Hageja soovib perekonnaelult eelkõige turvalisust, kuid on selgusele jõudnud, et kostja juures ta seda ei leia. Hagejal on kahju, et nii on läinud. Abielluti siiras usus ja tahtmises koos vananeda. Nüüd on kadunud nii usaldus kui tunded. Hageja ei pea võimalikuks kooselu sellisel kujul jätkata ja palub abielu lahutada.

Kostja seisukoht Kostja on kohtule kirjalikult teatanud, et oma religioossete veendumuste tõttu ei saa ta lahutusprotsessis osaleda. Abielu lahutuse vormistamine tähendaks abiellumisel antud sakraalse tõotuse murdmist, mida kostja usk ja südametunnistus ei luba.

Kohtu seisukoht ja põhjendused PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud, so kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS §

67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kõnesoleval juhul on abikaasad elanud eraldi suhteliselt lühikest aega. Hageja on veendunud, et ta kooselu enam taastada ei soovi, kuna tema usaldus ja tunded kostja vastu on kadunud. Kostja kirjalikust seisukohast võib järeldada, et eelkõige usuliste veendumuste tõttu ei soovi ta abielu lahutada.

Abielu on kahe inimese vabal tahtel põhinev leping. Kui üks lepingupooltest lepingut jätkata ei soovi, ei ole teisel lepingupoolel ega ka kolmandatel isikutel võimalik teda selleks kohustada. Hageja on samuti religioosne inimene ning just seetõttu peab kujunenud olukorras ausaks abielu lahutada. Arvestades poolte abielule eelnenud pikaajalist tutvust, on alust arvata, et hageja on hagi esitades jõudnud veendumusele kooselu jätkamise võimatuses. Kostja kirjalikust seisukohast võib järeldada, et ta abielu lahutada ei soovi, kuid ta ei ole ka hagejale ja kohtule avaldanud soovi leppida. Eeltoodust tulenevalt on kohtul alust arvata, et pooled kooselu ei taasta ning S M ja U M abielu tuleb lahutada.

Juhindudes Nimesseaduse § 11 lg 1 taastab kohus S M taotlusel tema abielueelse perekonnanime xxxx.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Randjärv kohtunik