3-16-1562/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-16-1562

Haldusasi

Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte kaebus Toila

Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korralduse nr 82

tühistamiseks, kohustamiseks ehitusluba väljastada ja

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 6. septembri 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja I Est Wind Power OÜ

Kaebaja II OÜ Adepte

ühised esindajad v.adv Piret Blankin ja

adv Edgar-Kaj Velbri

Vastustaja Toila vald

esindaja adv Margus Kiir

Kolmas isik I Kaitseministeerium

esindajad Merle Vilu ja Heddy Klasen

Kolmas isik II Ida-Viru Maavanem

RESOLUTSIOON

Jätta Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte määruskaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 6. septembri 2016 määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korraldusega nr 82 keelduti ehituslubade

väljastamisest Est Wind Power OÜ 4. veebruaril 2016 esitatud taotluse alusel Päite-

Vaivina tuulikupargi püstitamiseks.

2. Pärast Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte 26. mail 2016 esitatud tühistamis- ja

kohustamisvaide rahuldamata jätmist Toila Vallavalituse 28. juuni 2016 korraldusega nr

130 esitasid Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte 3. augustil 2016 Tartu Halduskohtule

kaebuse. Kaebuse kohaselt taotlevad kaebajad:

1) Tühistada Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korraldus nr 82.

2) Kohustada Toila valda väljastama ehitusload Päite-Vaivina tuulikupargi 28

elektrituulikule vastavalt Päite-Vaivina tuulikupargi eelprojektile nr 01/2016.

3) Alternatiivselt taotlusele 2 mõista Toila vallalt Est Wind Power Osaühingu kasuks välja

otsene varaline kahju 3 010 249 eurot ja saamata jäänud tulu 67 547 357 eurot.

4) Alternatiivselt taotlusele 2 mõista Toila vallalt Est Wind Power Osaühingu kasuks välja

mõistetavatelt summadelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

kaebuse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

5) Alternatiivselt taotlusele 2 mõista Toila vallalt Osaühingu Adepte kasuks välja 7 500

000 eurot.

6) Alternatiivselt taotlusele 2 mõista Toila vallalt Osaühingu Adepte kasuks välja

mõistetavatelt summadelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

kaebuse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3. Ühes kaebusega esitasid kaebajad taotluse seada Toila valla kinnisasjadele

kohtulikud ühishüpoteegid Est Wind Power Osaühingu ja OÜ Adepte kasuks või

alternatiivselt, rakendada muud kohtu poolt sobivaks tunnistatud esialgse õiguskaitse

abinõud. Esialgse õiguskaitse taotlust põhjendati sellega, et vastustaja on käitunud

pahatahtlikult ning Toila valla varade väärtus on väiksem kaebajate kahju hüvitamise

nõuetest, kusjuures nii 2014. kui ka 2015. aastal on omavalitsusüksuse eelarve olnud

puudujäägis.

4. Toila vald vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, osutades, et kõik

kaebuses nimetatud kinnisasjad on vastustajale vajalikud tema avalik-õiguslike

kohustuste täitmiseks. Seetõttu ei ole nende arestimine ega nende müügist saadavate

vahendite arvel kaebajate kahju hüvitamise nõuete rahuldamine võimalik. Vastavalt ei

taga kinnisasjade koormamine kohtulike hüpoteekidega kohtuotsuse hilisema täitmise

tagamise eesmärki.

5. Ida-Viru Maavanem vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, leides,

esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole proportsionaalne alternatiivsetena esitatud kahju

hüvitamise nõuete täitmise tagamiseks. Lisaks ei ole taotlust nõuetekohaselt põhistatud.

6. Kaitseministeerium vaidles esialgse õiguskaitse kohaldamisele vastu, märkides, et

kaebajate kahju hüvitamise nõuded on tõendamata ja kaebus ka primaarnõuete osas on

perspektiivitu.

7. Tartu Halduskohus 6 septembri 2016. a määrusega jättis rahuldamata kaebajate

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Halduskohus märkis, et kaebajad ei ole esialgse õiguskaitse taotlust mitte kuidagi põhjendatud

ega põhistatud. Esitatud taotlusest ei nähtu, et kaebajad oleks sidunud väidetud tagajärje

saabumise võimalikkuse mingi konkreetse faktilise asjaoluga. Ainuüksi eelarve puudujäägist ja

väitest vastustaja pahatahtlikkuse kohta ei piisa õiguskaitse rakendamiseks.

Kohtupraktikas on leitud, et tuvastamis- ja hüvitamisnõude puhul ei ole üldse võimalik

kohaldada kaebaja õiguste esialgset kaitset mingile konkreetsele tegevusele kohustamise teel.

Samal põhjusel ei saa seda tuvastamis- ja hüvitamise kaebuse puhul reeglina kohaldada ka

mistahes muu HKMS § 251 lg 1 nimetatud esialgse õiguskaitse vahendi abil.

Lisaks asus kohus seisukohale, et kaebajatel lasus kohustus eelprojekt Kaitseministeeriumiga

kooskõlastada selleks, et ehituslubade väljastamine vastustaja poolt oleks üldse võimalik. Selline

kohustus tulenes projekteerimistingimuste p-st 10. Isegi juhul, kui Kaitseministeerium oleks

andnud kooskõlastuse, ei oleks see garanteerinud ehituslubade väljastamist, kuivõrd ehituslubade

andmine on kaalutlusotsus ning seadus ei kohusta kohalikku omavalitsust isikule ehituslube

väljastama. Puuduvad tõendid, et eelprojekt vastaks õigusaktides ja projekteerimistingimustes

sätestatud nõuetele. Vastustaja on vaidlustatud korralduses põhjendatult selgitanud, et kaebaja I

soovitud tuulepargi rajamine ei ole võimalik just riikliku julgeoleku kaalutlustest lähtuvalt. Neid

asjaolusid pidi vastustaja korralduse andmisel arvestama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8. Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte esitasid 20. septembril 2016 ühise

määruskaebuse, milles paluvad tühistada Tartu Halduskohtu 6. septembri 2016. a

määruse ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

9. Kaebajad leiavad, et käesoleval juhul esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse

õiguskaitse abinõude rakendamiseta võib kohtulahendi täitmine muutuda kaebajate jaoks

oluliseks raskendatuks või võimatuks. Kaebajad esitasid kahjuhüvitisnõuded, mis

ületavad suuruselt oluliselt Toila valla maksevõimekust. Sellises olukorras on kaebajate

huvi tagada, et kohtumenetluse kestel ei halveneks vastustaja varaline olukord veelgi.

Kõigest 13 päeva pärast kaebuse esitamist on Toila vald pannud oksjonikeskkonna

osta.ee vahendusel müüki esialgse õiguskaitse taotluses märgitud kinnisasjadest esimese,

(kin.reg.osa nr 565808). Seega toimub juba käesoleval ajal Toila valla varade

realiseerimine. Arusaamatu on halduskohtu järeldus, et tuvastamis- ja hüvitamiskaebuse

puhul on välistatud kõik HKMS § 251 lg-s 1 nimetatud abinõud.

10. Halduskohus on EÕK taotluse lahendamisel põhjendamatult võtnud seisukoha

kaebuse kesksetes vaidlusküsimustes, asudes kaebust juba EÕK staadiumis lahendama

sisuliselt. Õiguslikule alusele viitamata on kohus lähtunud Kaitseministeeriumi

paljasõnalistest seisukohtadest ning seeläbi asunud seisukohale, et kaebajate väited nende

õiguste riivete osas on alusetud, lugedes seega kaebuse ilmselt perspektiivituks.

Eeltoodule tuginedes on kohus määruse tegemisel lähtunud valedest asjaoludest, jättes

kaalumata kaebuse perspektiivi hindamisel olulised asjaolud. Asudes EÕK taotluse

lahendamisel hindama riiklikke julgeolekukaalutlusi, on kohus ekslikult kaalunud

põhivaidluse asjaolusid üksnes vastustajale kuuluvaid kinnisasju puudutava EÕK taotluse

lahendamisel.

11. Lisaks leiab kolmas isik, et HKMS § 251 ei näe ette võimalust kolmanda isiku

kohustamiseks astuma samme menetlusväliste isikute tegevuse mõjutamiseks, mis on ette

nähtud Tartu Halduskohtu 4. augusti 2016. a määruse resolutsiooni p 2.3 teise lausega,

kuivõrd esialgse õiguskaitse määrusega ei ole võimalik selliselt asuda reguleerima

isikutevahelisi juba enne vaidlust eksisteerivaid tsiviilõiguslikke suhteid. Kolmas isik

leiab, et asudes määrusega reguleerima OÜ Merisiil ja menetlusväliste isikute

tsiviilõiguslikke suhteid, on halduskohus asetanud kolmanda isiku olukorda, kus ta on

sisuliselt sunnitud rikkuma oma eraõiguslikust suhtest tulenevat kohustust või taluma

riski, et kohus võib talle määrata HKMS § 248 lg 1 alusel trahvi.

12. Toila vald leiab vastuses määruskaebusele, et määruskaebus tuleb jätta

rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et kaebajad ei ole EÕK vajalikkust põhjendanud

ega põhistanud. Selgusetuks jääb, millise kaebajate subjektiivse õiguse kaitseks esialgse

õiguskaitse kohaldamist taotletakse. Vastustaja leiab jätkuvalt, et kinnisasjade

koormamine ja hilisem võõrandamine on vastuolus avalike huvidega, mistõttu ei saa neid

kinnistuid arestida ega hilisemalt täitemenetluses müüa. Toila vald selgitab, et kaebajate

viidatud võõrandatav kinnistu ¾ osa kaasomandist omandati pärimise teel ning kõnealuse

vara müük otsustati juba enne kaebajate kaebuse Tartu Halduskohtule esitamist.

Vastustaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega ei saa tagada alternatiivnõudeid

ning taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist alternatiivnõudega seonduvalt – nö juhuks kui

primaarnõue jääb rahuldamata. Olukorras, kus kaebajate alternatiivnõuded on täielikult

tõendamata, ei ole täidetud HKMS § 249 lg 1 ja lg 3 sätestatud eeldused esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks.

13. Ida-Viru Maavanem palub vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus

rahuldamata. Maavanem on seisukohal, et seaduses sätestatud korras kinnisasja

müümine, mis ei ole vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks, pigem

parandab kohaliku omavalitsuse majanduslikku olukorda. Järelikult võib Toila valla

kinnisasjadele kohtulike hüpoteekide seadmine piirata ebaproportsionaalselt tema

enesekorraldusõigust ning tuua kaasa tema varalise olukorra halvenemise. Halduskohus

on määruses hinnanud kaebuse perspektiive, mitte ei ole asunud asja sisuliselt

lahendama. Kaebuse põhinõueteks on Toila valla korralduse nr 82 tühistamine ja

kohustamine väljastada ehitusload. Kaebajate taotletud esialgne õiguskaitse kohtuliku

ühishüpoteegi näol ei mõjuta eelnimetatud kaebuste rahuldamist. Hüvitamiskaebus on

alternatiivne eelnimetatud kaebustele ja on seega otsese sõltuvuses sellest, kuidas need

lahendatakse. Sellises olukorras ei ole esialgne õiguskaitse põhjendatud.

14. Kaitseministeerium on vastusest määruskaebusele seisukohal, et määruskaebus

tuleb jätta rahuldamata. Kaebajad on EÕK taotluses vaid paljasõnaliselt viidanud

vastustaja pahatahtlikkusele seda põhjendamata või isegi põhistamata, rääkimata

seostamisest kahju hüvitamise nõuetega. Paljasõnaline on kaebajate väide, et vastustaja

majanduslik olukord kaebuse menetlemise ajal halveneb. Osundus, et vastustaja on

asunud oma vara realiseerima on aga pahatahtlik.

Taotluse lahendamisel kaebuse perspektiivikuse hindamisel tuleb anda hinnang ka kaebuse

sisulisele edukusele. Kuna kaebajad on tuginenud ebaõigele eeldusele, et vastustaja oli

kohustatud ehituload väljastama, siis sellise kohustuse puudumisel on hüvitamisnõuded

perspektiivitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et Est Wind Power OÜ ja OÜ Adepte määruskaebused

tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuste väited ei anna alust halduskohtu määruse

tühistamiseks ega õiguskaitse kohaldamiseks.

16. Esmalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebuses ja ka hiljem

määruskaebuses esitatud kaebajate väidest ja seisukohtadest ei saa järeldada esialgse

õiguskaitse vajadust nii Est Wind Power OÜ kui ka OÜ Adepte kahju hüvitamise nõuete

hilisema täitmise tagamiseks.

Kaebajate hinnangul ületavad Toila valla vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded valla

maksevõime. Valla käesoleva aasta eelarve tuludeks on planeeritud 2 826 857,29 eurot. Seega

võib pidada tõenäoliseks, et vastustajal puudub võimekus esitatud nõuete täies ulatuses

rahuldamiseks. Samas on täiesti ilmne, et esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine ei too kaasa

positiivset muutust vastustaja majanduslikus võimekuses. Kohalik omavalitsus, erinevalt

eraõiguslikust õigussubjektis, näiteks äriühingust, on õigussubjekt, mille pädevus ja kohustused

on suures ulatuses reguleeritud õigustloovate aktidega. Nii sätestab kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse § 2 lg 1, et kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud

omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime

ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või

linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi.

Seega on ka vastustaja esmaseks ülesandeks isekorraldusõigust kasutades tagada kohaliku elu

küsimuste korraldamine Toila valla territooriumil, pidades eelkõige silmas kohalike elanike

vajadusi ja huvisid. Sel põhjusel ei ole õige omistada ja eeldada vastustaja tegevusele äriühingu,

kui kasumi teenimise eesmärgil loodud õigussubjekti, tegevuse iseloomu. Vastavalt ei saa

eeldada, et varalise nõude täitmise vältimiseks kohaliku omavalitsuse üksus hülgaks tema

tuumaks olevate avalike kohustuste täitmise, võõrandaks vara või võtaks muid samme enda

maksevõimetuse kunstlikuks esilekutsumiseks.

Määruskaebuses esile nimetatud kinnistu, mille vastustaja enda seletuse kohaselt omandas

pärimise teel, võõrandamine on üksikjuhtum ega luba järeldada, et vastustaja on asunud talle

kuuluva vara koosseisu vähendama. Ringkonnakohus nõustub Kaitseministeeriumi vastuses

osutatuga, et kuna nimetatud kinnistu müük on Toila Vallavolikogu 22. mai 2013 määruse nr 49

„Toila vallavara valitsemise kord“ kohaselt otsustatud juba Toila Vallavolikogu 15. juuni 2016

istungil1, siis ei ole põhjendatud seostada kinnistu müüki valla vastu kahju hüvitamise kaebuste

esitamisega.

Toodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et vastustaja kinnistute kohtulike hüpoteekidega

koormamiseks haldusasjas tehtava otsuse täitmise tagamiseks puudub vajadus, sest ühelt poolt ei

puudub alus arvamaks, et Toila vald oleks asunud või kavatseks asuda talle kuuluvaid kinnisasju

võõrandama ning teisalt ei saa esialgse õiguskaitse abinõu rakendamine kaasa aidata vastustaja

maksevõime parandamisele.

17. Samas ei pea ringkonnakohus võimalikuks kaebajate taotluse rahuldamist ka

juhul, kui esialgse õiguskaitse vajadus siiski esineks. Vastustaja on põhjendatult osutanud

sellele, et täitemenetluse seadustiku § 137 koostoimes § 66 lg-ga 4 sätestab keelu arestida

ja täitemenetluses müüa asju, mida võlgnikust kohaliku omavalitsuse üksus vajab avalike

ülesannete täitmiseks või mille võõrandamine on vastuolus avalike huvidega. Seega

nende kinnistute osas, mida vastustaja vajab avalike ülesannete täitmiseks või mille

võõrandamine oleks muul põhjusel vastuolus avalike huvidega, koormamine kohtuliku

hüpoteegiga ei paranda kaebajate võimalust kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks. 31.

augustil 2016 esitatud menetlusdokumendis (tl 194) on vastustaja selgitanud taotluses

nimetatud kinnisasjade sihtotstarvet ja kasutust ning sedastanud, et vajab kõiki kinnisasju

avalike ülesannete täitmiseks. Määruskaebuses ei ole kaebajad vastustaja seisukohta

kahtluse alla seadnud. Ka ringkonnakohtul puuduvad andmed, millest ilmneks, et Toila

vald kinnistuid või osa neist tegelikkuses avalikes huvides ei kasutaks.

Seega ei aitaks kinnistute koormamine kaasa kohtuotsuse täitmisele juhul, kui rahuldataks

kaebajate nõuded kahju hüvitamiseks.

18. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et väljavaade kahju hüvitamise

nõuete rahuldamiseks on väike.

Kaebusest nähtuvalt taotleb Est Wind Power OÜ hüvitisena 3 010 249 euro väljamõistmist

tuulikupargi projekti elluviimiseks tehtud kuludena ja 67 547 357 euro väljamõistmist

tuulikupargi käitamisest saamata jääva tuluna aastani 2035.

19. Kaebaja I nõue tugineb sellele, et 4. veebruari 2016 taotluse alusel oli Toila

Vallavalitsus kohustatud väljastama ehitusload 28 tuuliku rajamiseks. Selle asemel

vastustaja 26. aprillil 2016 keeldus ehitusluba väljastamisest viidates keeldumise

põhjusena sellele, et Kaitseministeerium 18. märtsi 2016 kirjaga teatas

projekteerimistingimuste tagasiulatuvast kooskõlastamata jätmisest ja 21. aprilli 2016

kirjaga keeldus tuulikupargi projekti kooskõlastamisest. Käesolevas asjas esitatud

tühistamisnõude lahendamisel peab halduskohus seega hindama, kas toodud põhjendusel

ehituslubade väljastamata jätmine oli õiguspärane. Samas ei puuduta kohtulik kontroll

ehitusloa väljastamise muid tingimusi ega välista ehituseadustiku § 44 nimetatud

ehitusloa andmisest keeldumise muu aluse esinemist. Isegi juhul, kui kohtumenetluses

1 Kättesaadav võrguaadressil http://wd.toila.ee/?

page=pub_view_dynobj&pid=417355&tid=2715&u=20161005145609&desktop=1017&r_url=%2F

%3Fpage%3Dpub_list_dynobj%26pid%3D%26tid%3D2715%26u%3D20161005145609

ilmneb, et Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korraldus nr 82 on õigusvastane ja tuleb

tühistada, ei saa kohus vastustaja asemel otsustada ehituslubade väljastamiseks vajalike

kõigi tingimuste täitmist. Seetõttu on kaheldav, kas kaebajal on kohtumenetluses

võimalik tõendada põhjusliku seose esinemist kaebuses väidetud ulatuses kahju ja

vastustaja tegevuse vahel.

Sama kehtib ka juhul, kui kaebaja soovib tugineda vastustaja õigusvastasele tegevusele

2. juuli 2012 korralduste nr 183 ja 184 andmisel, millega otsustati väljastada ehitusload kokku 31

tuuliku püstitamiseks. Sel juhul tuleb kaebajal tõendada, et korralduste tühistamise kaasa toonud

menetluslikud minetused ei saanud mõjutada ehituslubade väljaandmist. Samas sätestab

haldusmenetluse seaduse § 58, et menetluslikud rikkumised, mis ei võinud mõjutada asja

otsustamist ei saa olla aluseks haldusakti tühistamise nõudele. Seetõttu ringkonnakohtu

hinnangul loob Tartu Halduskohtu 4. novembri 2014 jõustunud otsus haldusasjas nr 3-13-831

eelduse, et menetluslikud minetused võisid mõjutada ehituslubade väljaandmise otsustamist

sisuliselt. Viimast järeldust ilmestab asjaolu, et 2012. aastal väljastati ehitusluba 31 tuuliku

püstitamiseks, kuid 2016. aastal taotles kaebaja ehitusluba väiksema arvu tuulikute püstitamiseks

ning muutunud on ka tuulikute asukohad.

Kahjunõuete rahuldamise tõenäosust tuleb hinnata väheseks ka juhul, kui Toila Vallavalitsuse

26. aprilli 2016 korralduse kohtulik kontroll tuvastaks selle õiguspärasuse ja kaebaja tugineb

hüvitise nõude õigusliku alusena RVastS § 16 lg-le 1, s.o nõuab kahju hüvitamist õiguspärase,

kuid tema põhiõigusi ja –vabadusi erakordselt piirava haldusaktiga tekitatud varalise kahju

hüvitamist õiglases ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal kinnisasja omanikuna, vaatamata

varasematele haldusmenetlustele ega ka kaevatava korralduse andmisele eelnenud

haldusmenetluses vastustaja toimingutele ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et ta saab talle

kuuluvaid kinnisasju kavandatud äriplaani elluviimiseks igal juhul kasutada. Võimalus, et

tuulikuid kavandatud kohta ei õnnestu püstitada, kuna see oleks vastuolus looduskaitseliste või

muude avalike huvidega või kohalike elanike huvidega, pidi olema kaebajale äratuntav tuulikute

rajamise kavandamisel. Seega on tuulikupargi rajamiseks tehtud kulutused eelkõige kaebaja

äririsk. Kahtlemata ei tuleks sel juhul kõne alla saamata jäänud tulu hüvitamine.

20. Kaebaja II kahju hüvitamise nõue tugineb sellele, et ta sõlmis kolmanda isikuga

Est Wind Power OÜ osa võõrandamise kokkuleppe, milles sätestatud õiguste ja

kohustuste saabumine seati sõltuvusse Est Wind Power OÜ-le tuulikute püstitamiseks

ehituslubade väljastamisest. Kuna vastustaja keeldus ehituslubade väljastamisest jäi OÜ

Adentel saamata lepingus kokkulepitud tasu.

Ringkonnakohus on jätkuvalt 8. jaanuari 2015 määruses haldusasjas nr 3-13-831 väljendatud

seisukohal, et Est Wind Power OÜ osanikuks olemine ei tähenda, et ehituslubade andmisest või

nende andmisest keeldumisest tuleneks OÜ-le Adepte iseseisvalt õigusi või kohustusi. OÜ

Adepte kui osaniku õigused on tagatud Est Wind Power OÜ kui haldusakti adressaadi õigusega

ehitusloa andmisest keeldumist kohtus vaidlustada. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda

asjaolu, et OÜ Adepte võib olla sõlminud tingimusliku tsiviilõigusliku lepingu, mille

realiseerumine sõltus Est Wind Power OÜ-le ehituslubade väljastamisest. See asjaolu ei muuda

Toila Vallavalitsuse 26. aprilli 2016 korralduse nr 82 õigusliku mõju ega anna alust pidada

korraldust OÜ-le Adepte õigusi loovaks või kohustusi panevaks. Seega ei saa ehituslubade

väljastamata jätmine olla OÜle Adepte kahju tekkimise põhjuseks RVastS § 7 lg 1 mõttes

sõltumata sellest, kas korraldus on õiguspärane või mitte. Nendel asjaoludel on OÜ Adepte kahju

hüvitamise nõue ilmselgelt perspektiivitu.

21. Ringkonnakohus märgib veel, et kahju hüvitamise nõuete esitamine alternatiivsete

nõuetena iseenesest ei takista esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist nõuete hilisema

täitmise tagamiseks. Halduskohtumenetluse seadustikust ei tulene piirangut alternatiivse

osas esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samuti tuleb pidada lubatavaks esialgse

õiguskaitse abinõuna kohtuliku hüpoteegi seadmist rahalise nõude kohta tehtava kohtu

otsuse hilisema täitmise tagamiseks. Samas sel juhul esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamise põhjendatuse otsustamisel huvide kaalumisel võib olla põhjendatud

arvestada, et tegemist ei ole kaebaja eelistatud nõudega.

Käesoleval juhul on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine põhjendatud esialgse

õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu. Olukorras, kus taotluses nimetatud esialgse õiguskaitse

abinõu on sobimatu, kuna ei taga hüvitamisenõuete rahuldamise korral kohtuotsuse hilisemat

täitmist, ei pea ringkonnakohus võimalikuks muu HKMS § 251 lg-s 1 nimetatud abinõu

kohaldamist. Nõuete tagamise eesmärki teeniks kaebajate kasuks tagatise seadmine, kuid kahju

hüvitamise nõuete perspetiivituse tõttu on avalik huvi mitte raskendada vastustaja avalike

ülesannete täitmist ilmselgelt kaalukam kaebajate huvist abinõu kohaldamiseks. OÜ Adepte

nõude ilmselge perspektiivitus on aga iseenesest aluseks esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata jätmiseks.

22. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et halduskohus on ekslikult kaasanud

Kaitseministeeriumi ja Ida-Viru Maavanema menetlusse kolmandate isikutena. Käesolev

asi ei puuduta nende õigusi HKMS § 20 lg 1 tähenduses. Kaitseministeeriumi ja Ida-Viru

Maavanema osalemine menetluses iseenesest võib olla põhjendatud kaasatud

haldusorganina kuna IdaViru Maavanema ülesandeks on Toila Vallavalitsuse üle

järelevalve teostamine (HKMS § 24 lg 1 p 1) ja Kaitseministeerium oli haldusmenetluses

kooskõlastust andvaks haldusorganiks (HKMS § 24 lg 1 p 3). Kõne alla võib tulla ka

Kaitseministeeriumi osalemine menetluses vastustajana juhul, kui kaebaja seostab talle

saabunud kahjulikku tagajärge osaliselt Kaitseministeeriumi tegevusega ja esitab

sellekohase nõude.

23. HKMS § 109 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Käesolev

määrus ei ole menetlust lõpetav määrus. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas menetlust

lõpetavat määrust ega lõplikku otsust, siis ei jaota ringkonnakohus menetluskulusid

(HKMS § 109 lg 2).

Madis Ernits

Agu Timmi

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt