4-16-5370/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

4-16-5370

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2016, Tallinn, kirjalik menetlus

Väärteoasja number

4-16-5370

Kohtukoosseis

Eesistuja Andres Parmas, liikmed Ivi Kesküla ja Orvi Tali

Väärteoasi

Viljar Grupmanni väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 1 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 15. augusti 2016. a otsus

Kaebuse esitaja

Menetlusalune isik Viljar Grupmann (ik 39111284916),

apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 15. augusti 2016. a otsus muutmata ja menetlusaluse isiku Viljar

Grupmanni apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist

kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Menetlusalusel isikul on

võimalik väärteomenetluses kassatsiooni esitamiseks taotleda kaitsjat riigi õigusabi seaduses

sätestatud korras.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Politseiprefektuur koostas 20. juunil 2016 väärteoprotokolli, mille

kohaselt Viljar Grupmann juhtis samal päeval kell 02:27 Tallinnas Sõle tänaval mootorsõidukit Opel

Astra, kuigi tal ei olnud vastava kategooria juhtimisõigust. Sellega rikkus menetlusalune isik

liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 keelu – mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava

kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 kohaselt karistatakse

mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt rahatrahviga

kuni 200 trahviühikut või arestiga.

2. Kohtuväline menetleja edastas väärteoasja maakohtule taotlusega kohaldada V.

Grupmanni suhtes karistusena aresti. VTMS § 90 lg 1 alusel arutati väärteoasja ilma

menetlusaluse isiku osavõtuta.

3. Harju Maakohtu 15. augusti 2016. a otsusega tunnistati V. Grupmann süüdi talle

etteheidetavas teos ja karistati LS § 201 lg 1 järgi arestiga 15 päeva.

3.1. Kohtuotsuse kohaselt tõendavad väärteo toimepanemist süü omaksvõttu sisaldavad

menetlusaluse isiku ütlused väärteoprotokollis, isikusamasuse tuvastamise protokoll ja

sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtub,

et 28. juuni 2016. a seisuga ei olnud V. Grupmannil mootorsõiduki juhtimisõigust. Tegu

on õigusvastane ja süüline.

3.2. Karistuse valikul tuleb arvestada, et V. Grupmanni puhul on tegemist korduva

õigusrikkujaga. Teda on karistatud kriminaalkorras, samuti on tal kümme kehtivat

väärteokaristust, neist kuuel korral on teda karistatud LS § 201 järgi ehk mootorsõiduki

juhtimise eest isiku poolt, kellel ei ole juhtimisõigust. Seega on tegemist väljakujunenud

käitumisviisiga. Varasemad karistused ei ole mõjutanud menetlusalust isikut väärtegude

toimepanemisest hoiduma. Määratud rahatrahvide täitmise kohta andmeid ei ole, juba

kolmel korral on V. Grupmannile määratud karistuseks arest. Seega on põhjendatud

seisukoht, et karistused isikule mõju ei avalda ja talle tuleb kohaldada karistusena aresti,

sest kinnipidamiskohas viibides ei saa V. Grupmann kaasliiklejad ohustada.

3.3. Vastavalt KarS §-le 48 võib kohus mõista väärteo eest aresti kuni kolmkümmend

päeva. Karistuse keskmine määr on seega 15 päeva. Karistust kergendavaks asjaoluks

saab pidada teo kahetsemist. Samas tuleb arvestada, et korduv juhtimisõiguseta sõitmine

väljendab põhimõttelist üleolekut ühiskonnas kehtivate kohustuste suhtes. V.

Grupmanni käitumist iseloomustab ükskõiksus tema tegudele antud karistusõigusliku

hinnangu suhtes. Seetõttu tuleb määrata arest sanktsiooni keskmises määras, s.o 15

päeva.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni V. Grupmann, kes taotleb asendada talle

mõistetud karistus rahatrahviga. Menetlusalune isik kinnitab, et tasub rahatrahvi

koheselt. Apellatsiooni põhjenduste kohaselt kaotab V. Grupmann vabaduskaotusliku

karistuse kandmisel töökoha ja seega ka sissetuleku, mille puudumisel ei ole tal

võimalik tasuda varasemaid rahatrahve ega end ülal pidada. V. Grupmann kinnitas, et

nõustub väärteoasja arutamisega kirjalikus menetluses.

5. Apellatsioonile esitas 23. septembril 2016 vastuse kohtuväline menetleja, kes palub

jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Vastuse kohaselt näitab

isiku käitumine tema ükskõikset ja üleolevat suhtumist liiklusohutusse, teistesse

liiklejatesse ning võimalikku saabuvasse tagajärge. Mootorsõiduki juhtimine ilma

juhtimisõiguseta on väga levinud, samas võivad sõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel

olla väga rasked tagajärjed, mistõttu nõutaksegi juhtimisõiguse saamiseks vastava õppe

läbimist ja eksamite sooritamist. Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamisel tuleb

arvestada ka V. Grupmanni käitumist, kes on korduvalt samalaadse süüteo eest

karistatud, kuid rikkus jällegi seadust. Arvestades teo olemust ja isiku senist käitumist

on aresti kohaldamine proportsionaalne, mõjutamaks V. Grupmanni õiguskuulekale

eluviisile. Muud karistused ei ole isikule oodatud mõju avaldanud. Kohtuväline

menetleja nõustus samuti kirjaliku menetlusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus, tutvudes esitatud apellatsiooniga ja väärteoasja materjalidega ning

kohtuvälise menetleja vastusega, leiab, et esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata,

sest maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.

6.1. VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja esitatud kaebuse (apellatsiooni)

piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või

materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku

olukorda. Praeguses väärteoasjas vaidlustab menetlusalune isik maakohtu otsust vaid

talle mõistetud karistuse osas. Menetlusalune isik ei viita menetlusõiguse rikkumisele

või materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele, kuid palub tühistada maakohtu otsus talle

mõistetud karistuse osas, võimaldamaks tal jätkata töötamist uuel töökohal.

Ringkonnakohus ei näe alust apellatsiooni piiridest väljumiseks. Eeltoodust tulenevalt

käsitleb kriminaalkolleegium apellatsioonis sisalduvaid väiteid.

6.2. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu otsusest nähtuvad üksikasjalikud

põhjendused, miks tuleb V. Grupmanni karistada LS § 201 lg 1 järgi arestiga ja mis

põhjusel on välistatud menetlusaluse isiku suhtes tema põhiõigusi vähem riivava

karistusliigi kohaldamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult viidanud

isiku varasemale käitumisele, s.o korduvatele samalaadsetele rikkumistele ja

rahatrahvide maksmata jätmisele. Samuti ei ole V. Grupmanni mõjutanud väärtegude

toimepanemist lõpetama talle mõistetud arestid. Kriminaalkolleegium nõustub ka

kohtuvälise menetleja vastuses väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt

mootorsõiduki juhtimine ilma vastava juhtimisõiguseta on laialt levinud süütegu, millel

võivad olla rasked tagajärjed, sest isik osaleb suurema ohu allika valdajana liikluses,

kuigi tema vastavaid oskusi ja sobivust selleks tegevuseks ei ole kontrollitud. Alates 1.

jaanuarist 2015 on sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt

karistatav kuriteona, millest võib järeldada, et ka seadusandja on pidanud seda

rikkumist oluliseks.

6.3. V. Grupmann viitab sellele, et aresti täitmise tagajärjena võib ta kaotada töökoha.

Kriminaalkolleegium märgib, et kuigi isiku õiguskuuleka käitumise tagamisel on

vaieldamatult oluline püsiva töökoha olemasolu, ei saa see siiski mõjutada isiku süüle ja

preventiivsetele kaalutlustele vastava karistuse mõistmist. Samuti ei ole töökoha

saamine iseenesest aluseks isikule mõistetud aresti täitmisele pööramise

edasilükkamiseks. Lisaks märgib ringkonnakohus, et isiku väited selle kohta, et ta asub

täitma seniseid rahatrahve, on seni jäänud paljasõnaliseks, ühtegi tõendit kohtule selle

kohta esitatud ei ole.

7. Seega leiab kriminaalkolleegium, et vaidlustatud kohtuotsus on seaduslik ja

põhjendatud ning apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

muutmiseks või tühistamiseks. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st

1 jätab ringkonnakohus esitatud apellatsiooni rahuldamata ja Harju Maakohtu 15.

augusti 2016. a otsuse muutmata ja tühistamata.

/allkirjastatud digitaalselt/