3-14-52021/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-14-52021

Haldusasi

Kenert-Ranner Reva kaebus Tartu Vangla 11. veebruari

2013. a käskkirja nr 1-1/27 õigusvastasuse tuvastamiseks

osas, millega kinnitati Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5.,

Tartu Vangla 3. septembri 2014. a vaideotsuse

nr 1-11/381-2 tühistamiseks ning kohustava ettekirjutuse

tegemiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. juuni 2015. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kenert-Ranner Reva apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Kenert-Ranner Reva

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Kenert-Ranner Reva apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

29. juuni 2015. a otsus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 7. november

2016).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Kenert-Ranner Reva saabumisel Tartu Vanglasse teostati 3. juulil 2014 tema

asjade läbiotsimine, mille käigus võeti talt ära üleliigsed hügieenitarbed: kolm hambapastat, neli

seepi ja neli pulkdeodoranti.

K.-R. Reva esitas 8. juulil 2014 Tartu Vanglale pöördumise, milles soovis saada tagasi ära võetud

üleliigsed hügieenitarbed.

Tartu Vangla keeldus 18. juuli 2014. a otsusega nr 6-24/4694-2 K.-R. Revale soovitud

hügieenitarbeid tagasi andmast.

K.-R. Reva esitas nimetatud otsusele vaide, mis jäeti Tartu Vangla 3. septembri 2014. a

vaideotsusega nr 1-11/381-2 rahuldamata.

2. K.-R. Reva esitas Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles palus tuvastada Tartu

Vangla 11. veebruari 2013. a käskkirja nr 1-1/27 õigusvastasuse osas, millega kinnitati Tartu

Vangla kodukorra p 8.3.5, tühistada Tartu Vangla vaideotsus ja kohustada Tartu Vanglat andma

kaebajale tagasi äravõetud hügieenitarbed. Kaebuse kohaselt:

2.1. Kaebaja soetas Tallinna Vanglas viibides endale kaks pulkdeodoranti (30. aprillil 2012 ja

13. aprillil 2013), kaks hambapastat ja ühe seebi (13. aprillil 2013). Ülejäänud hügieenitarbed –

kaks pulkdeodoranti, kaks hambapastat, kolm seepi ja kaks dušigeeli sai kaebaja pakiga ajal, mil

ta viibis Rapla arestikambris (21. jaanuaril 2014 ja 19. juunil 2014). Kaebajalt ära võetud

hügieenitarbed ei olnud saadud ebaseaduslikul teel ning kuuluvad kaebajale. Nimetatud esemete

äravõtmine puudutab kaebaja õigusi. Tartu Vangla ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis

kinnitaks, et äravõetud esemed ei oleks kaebajale kuulunud.

2.2. Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5. kohaselt ei ladustata hügieenitarbeid, kuigi Tallinna vanglas

oli see võimalik vastavalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg-le 1, §-le 61 ning § 63 lg 1

p-le 4. Kaebaja on soetanud oma hügieenitarbeid vangla kaupluse vahendusel varuga, et need

oleksid olemas pika vangistuse vältel. Tartu Vangla kodukorra eelnevalt mainitud punkt on

vastuolus välja toodud vangla sisekorraeeskirja sätetega. Hügieenitarvete ladustamist ei saa

pidada ebaotstarbekaks.

3. Tartu Halduskohus jättis 29. juuni 2015. a otsusega esitatud kaebuse rahuldamata

alljärgnevatel põhjendustel:

3.1. Kaebajalt võeti ära kolm tuubi hambapastat, neli seepi ja neli pulkdeodoranti, mis on rohkem

kui seda lubab Tartu Vangla kodukorra p 8.3.4. Kaebaja väide, et talt võeti ära kõik

hügieenitarbed ei ole usutav, kuna menetluses ei ilmnenud ühtegi asjaolu, mis sunniks arvama, et

3. juuli 2014. a aktile on kantud tõele mittevastavaid andmeid. Samuti ei ole kaebaja väitnud

seda oma 8. juuli 2014. a pöördumises nr 6-24/4694-1. Kaebajale jäi seega kätte kaks tuubi

hambapastat, neli seepi ja kaks deodoranti, nagu lubab Tartu Vangla kodukorra p 8.3.4.

3.2. Tartu Vangla esitatud väite kohaselt ei kuulunud hügieenitarbed kaebajale, kuna sellises

koguses ei saanud ta neid soetada ei Tallinna Vanglast ega arestimajas viibides. Asjaõigusseaduse

(AÕS) § 90 lg 1 kohaselt eeldatakse vallasasja omandit, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Halduskohus leidis, et asjas ei ole esitatud tõendeid, mis viitaks sellele, et kaebaja ei olnud temalt

ära võetud hügieenitarvete omanik. Kuna ta oli esemete valdaja, oli ta temalt 3. juulil 2014 ära

võetud hügieenitarvete omanik.

3.3. Asjade omandamise viisist võib sõltuda see, kas tegemist on vanglas lubatud asjadega.

Tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 57 lg-st 1 ei ole vanglas lubatud esemeteks

niisugused esemed, mis ei olnud kinnipeetaval kaasas vanglasse saabudes või mida ta ei ole

ostnud vanglateenistuse vahendusel. Vaidlust ei ole selles, et Tallinna Vangla vahendusel soetas

kaebaja ainult ühe tuubi hambapastat, ühe seebi (mõlemad 13. aprillil 2013) ning kaks

deodoranti (30. aprillil 2012 ja 13. aprillil 2013). Kaebaja väitis, et kõik ülejäänud

hügieenitarbed sai ta Rapla arestimajas viibides 21. jaanuaril 2014 ja 19. juunil 2014. Rapla

politseijaoskonna juhi 29. augusti 2014. a selgituse nr 2.1-4/138683-2 kohaselt sai kaebaja

nimetatud kuupäevadel oma tädi käest hambapasta, dušigeeli ja seebi. Halduskohus järeldas

sellest, et vaidlusalustest esemetest on tõendatud kokku kolme tuubi hambapasta, kolme seebi ja

kahe deodorandi omandamine õiguspärasel viisil vahemikus 30. aprill 2012 kuni 19. juuni 2014.

Kaebajal pidi seega 3. juulil 2014 Tartu Vanglasse saabudes olema kaasas viis tuubi hambapastat,

kaheksa seepi ja kuus deodoranti.

3.4. Kaebajalt ära võetud hügieenitarbed on vanglas lubatud esemed, kuid need ei olnud

omandatud VSkE § 57 lg-ga 1 kooskõlas. VSkE § 63 lg 1 p 4 kohaselt pannakse vanglas

lubamatud asjad lattu hoiule või kui see on ebaotstarbekas, hävitatakse ettenähtud korras. Tartu

Vangla kodukorra p 8.3.5. kohaselt ei hoiustata laos hügieenivahendeid. Halduskohus leidis, et

piirangut võib pidada õiguspäraseks. Kaebajale on antud ka võimalus üleliigsete hügieenitarvete

vanglast välja saatmiseks. See asjaolu on kaebaja omandiõiguse õiguspärast riivet veelgi

pehmendanud.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

4. K.-R. Reva esitas Tartu Halduskohtu 29. juuni 2015. a otsuse peale apellatsioonkaebuse,

milles palub tühistada halduskohtu otsuse. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt:

4.1. Vaidlusalusest kohtuotsusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, et kaebajalt ära võetud esemed

olnuksid lubamatud ja et need ei oleks omandatud kooskõlas VSkE § 57 lg-ga 1. Halduskohus

oleks pidanud võtma ühendust isikuga, kes kaebajale hügieenitarbed Rapla arestimajja tõi.

Halduskohtu väide, et pärast asjade äravõtmist jäi kaebajale kambrisse lubatud kogus

hügieenitarbeid, on oletuslik.

4.2. Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5. on vastuolus VSkE § 57 lg-ga 1. Hügieenitarvete

ladustamist ei saa VSkE § 63 lg 1 p 4 mõttes pidada ebaotstarbekaks. Kaebaja arvestas sellega, et

ta saab hügieenitarbeid ka laos hoida. Apellatsioonkaebuse esitamise hetkeks ei ole kaebajal

kambris enam mitte ühtegi hügieenivahendit.

5. Vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele nõustub Tartu Vangla halduskohtu otsuse

põhjenduste ja seisukohtadega ning palub jätta esitatud apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vanglal on kaalutlusruum määramaks, kas ese on lubatud või mitte. Kuna halduskohus saab

kontrollida vaid seda, kas haldusorgan on kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, ei saanudki

halduskohus otsuses esitada põhjendusi vanglas hügieenitarvete koguste piiramise kohta.

Kaebaja ei ole ära näidanud, et ta oleks temalt ära võetud esemed saanud seaduslikul teel, seda

enam, et kaebaja on maininud ka seda, et tal ei olnud arestimajas viibides õigust saada pakiga

hügieenitarbeid, kuna juba arestimajas viibides oli kaebaja süüdimõistetu staatuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus.

7. Lahendatavas haldusasjas on vaidluse all küsimus, kas kaebajalt liigsete hügieenitarvete

äravõtmine ja nende lattu paigutamata või tagasi andmata jätmine olid õiguspärased.

8. Antud juhul on olulised Tartu Vangla kodukorra p-d 8.3.4. ja 8.3.5., millest esimene seab

koguselised piirangud hügieenitarvetele, mida kinnipeetav tohib kambris hoida ning teine

sätestab, et hügieenitarvete lattu paigutamine ei ole lubatud. Kaebaja hinnangul on nimetatud

kodukorra punktid vastuolus VSkE § 57 lg-ga 1, §-ga 61 ja §-ga 63. Ringkonnakohus nendib, et

tõepoolest ei tulene mainitud sätetest, et hügieenitarvetele kehtiks koguselised piirangud või et

nende lattu paigutamine oleks välistatud, samas ei ole nende sätete mõttega vastuolus see, kui

vangla kodukorraga muudetakse regulatsiooni täpsemaks ning kehtestatakse piiranguid, mis

tagavad vangistuse tõrgeteta elluviimise. Kuna Tartu Vangla kodukorra viidatud punktid

kehtivad, tuleb lisaks muudele õigusaktidele kinnipeetavatel neist juhinduda. Kuigi kaebaja on

soovinud nimetatud kodukorra punktide õigusvastasuse tuvastamist, nõustub ringkonnakohus

siinkohal halduskohtuga, et seda regulatsiooni ei saa pidada õigusvastaseks. Vanglal on

kaalutlusõigus otsustamaks, milliseid esemeid vanglas täiendavalt keelata, sh hõlmab see ka

kambris hoitavatele asjadele koguseliste piirangute seadmist ja otsustamist selle üle, milliseid

esemeid lattu hoiule paigutada. Vastav õiguslik alus taolise kaalutlusõiguse teostamiseks tuleneb

vangistusseaduse (VangS) § 15 lg-st 4 ja § 41 lg-st 2. Kodukorra punkte tühistamata ei ole

kaebajal võimalik oma eesmärki saavutada, st saavutada praegusele olukorrale vastupidist, kus

kambris oleks lubatud hoida senisest suuremas koguses hügieenitarbeid või et oleks võimalik

üleliigsete hügieenitarvete lattu paigutamine. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Tartu

Vangla kodukorra seletuskirjas on p 8.3.4 kohta märgitud järgmist: „Hügieenivahendite koguste

piiramine on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks, kuna suurtes kogustes sisseostude tegemine

ja nende kambris hoidmine raskendab läbiotsimist ja suurendab keelatud esemete peitmise

võimalust ning seega ohustab vangla julgeolekut. Hügieenitarvete koguste piiramine aitab ära

hoida või vähendada tegevusi (suurem võimalus peita kambrisse keelatud esemeid, läbiotsmiste

raskendamine tulenevalt kontrollimist vajavate esemete suuremast hulgast, isiku enda

tarbimisvajadust ületavate hügieenivahendite puhul asjade üleandmise või vahetamise võimalus,

mis omakorda tekitab kinnipeetavate vahel võlasuhteid, mille lahendamine võib viia

kinnipeetavate tülideni ja füüsiliste konfliktideni, mille toimumine ja toimepanek ohustab

ilmselgelt vangla julgeolekut).“ Sellega seonduva hügieenitarvete lattu paigutamise keelu osas

on p 8.3.5 kohta märgitud, et „laos ei hoiustata kinnipeetava hügieeni-, kehahooldus- ega

puhastusvahendeid, sest kinnipeetavale on kaupluse teenus tagatud üldjuhul kaks korda kuus

ning vajaduse korral saab ta neid esemeid soetada kauplusest. Ladu on ette nähtud kinnipeetavate

isiklike esemete (riiete, jalatsite, tarbeesemete, elektroonika jms) hoiustamiseks.“

Ringkonnakohtu hinnangul on need selgitused aktsepteeritavad ning toetavad seatud eesmärgi

saavutamist vangistuse elluviimisel. Piiramatus koguses selliste vahendite hoiustamine lattu

võiks vanglale kaasa tuua arvestataval hulgal lisatööd ning võimalik ka, et julgeolekuriske.

Kambris hoida lubatud hügieenivahendite hulk (neli seepi, kaks pulkdeodoranti ja kaks

hambapastat, vt kodukorra p 8.3.4) on ilmselgelt isiku jaoks täiesti piisav, mistõttu pole vajalik

neid vahendeid täiendavalt hoida laos. Kui asjaolude kokkusattumisel koguneb neid vahendeid

rohkem, on isikul võimalik saata need vanglast välja (vt all p 10). Eelnevat arvestades on selline

regulatsioon proportsionaalne.

9. Küsimus on ka selles, kas äravõetud hügieenitarvete omanik oli kaebaja ja kuidas kaebaja oli

temalt äravõetud esemed omandanud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et kui

esemed leiti kaebaja valdusest, kehtib tulenevalt AÕS § 90 lg-st 1 eeldus, et ta on hügieenitarvete

omanik. VSkE § 57 lg 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate

isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel

soetatud isiklikke asju. Kaebaja saabus Tartu Vanglasse Tallinna Vanglast. Vaideotsuses (tl 8–9)

on märgitud, et kaebaja ostis Tallinna Vanglas viibitud perioodil sealt ainult ühe hambapasta

(13. aprillil 2013), ühe seebi (13. aprilli, 2013) ning kaks kuivdeodoranti (30. aprillil 2012 ja

13. aprillil 2013). Politsei- ja Piirivalveamet on kinnitanud, et käsipakiga ja posti teel kaebaja

arestikambris viibides midagi ei saanud. 21. jaanuaril 2014 ja 19. juunil 2014 toimunud

kokkusaamistel kaebaja tädiga tõi viimane talle hügieenivahendeid, millest vastu lubati võtta

hambapasta, dušigeel ja seep, kuna kaebaja viibis arestimajas pikemat aega (vt Politsei- ja

Piirivalveameti 29. augusti 2014. a vastus teabenõudele, tl 85). Kuna ringkonnakohus leiab, et tal

ei ole alust kahelda kaebaja valdusse antud kogustes, ei oma tähtsust see, et kaebajat külastanud

isikuga ei võetud kontakti uurimaks, kas ja kui palju ta kaebajale arestimajja hügieenitarbeid tõi.

Vaideotsuses on märgitud, et kaebaja sai vanglas ja arestimajades viibimise ajal kokku kolm

hambapastat, kolm seepi ja kaks pulkdeodoranti. Samas leiab ringkonnakohus, et kogused, mida

võib pidada õiguspäraselt omandatuks, ei olegi nii määravad, kui vaadata seda, kui palju tohib

koguseliselt neid Tartu Vangla kambris hoida. Taolisele järeldusele võimaldab jõuda VSkE § 57

lg 1 tõlgendamine koosmõjus VSkE § 61 lg-ga 1 ja § 63 lg-ga 1. See tähendab seda, et isegi kui

olla täiesti kindel, et esemed kuuluvad kinnipeetavale ja dokumentaalselt saab väita, et nende

omandamine on toimunud kooskõlas vangistust reguleerivate õigusaktidega, siis kehtestatud

koguseliste piirangute ja laos hoitavate esemete loetelu piiramise tõttu, tuleb kõik esemed, mis

ületavad lubatud koguseid või mis ei sobitu esemete gruppi, mida tohib ladustada, ära võtta.

Seega piiratakse omandiõigust nii koguseliselt kui ka konkreetse esemete grupi kaudu. Tartu

Vangla kodukorra p 8.3.4. kohaselt võib kambris hoida nelja seepi, kahte pulkdeodoranti ja kahte

hambapastat. 3. juulil 2014 võeti kaebajalt akti nr A-2448 (tl 87) kohaselt ära kolm hambapastat,

neli seepi ja neli pulkdeodoranti, kuna neid oli lubatud kogusest enam. Sellest tõdemusest on

õigustatud järeldada, et kaebajale jäi kambrisse veel lubatud kogus hügieenivahendeid. Asjas ei

ole esitatud vastupidist kinnitavaid tõendeid. Asjaolu, et kaebajal ei ole tema väidete kohaselt

kambris enam hügieenivahendeid, ei kinnita seda, et tal ei oleks neid pärast läbiotsimist lubatud

koguses kätte jäänud. Seega on hügieenitarvete äravõtmise peamine põhjus ringkonnakohtu

hinnangul see, et neid oli lubatust rohkem. Nagu enne mainitud, ei saa koguselise piirangu

seadmist pidada õigusvastaseks. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 8.3.5. ei võimalda

hügieenitarvete ladustamist ja ka sellise piirangu seadmist ei saa õigusvastaseks lugeda, ei saa

ladustada ka selliseid hügieenitarbeid, mille omandamine oleks toimunud vangla vahendusel või

mille varasem õiguspärane soetamine või muul viisil enda omandisse saamine oleks tõendatud.

Seega oli vanglal nii või teisiti õigus keelduda hügieenitarvete lattu paigutamisest. Äravõetud

esemete lattu paigutamist ei õigustaks seegi, et hügieenivahendite tarvitamisel need mingi hetk

saavad otsa ning siis oleks kinnipeetaval õigus nõuda juba lattu paigutatud hügieenitarvete, mis

on läbiotsimise käigus ära võetud, kambrisse väljastamist.

10. Kaebaja ei saa tugineda ka väitele, et toona võis Tallinna Vanglas hügieenitarbeid lattu

paigutada, kuna ei ole kinnitust leidnud, et ta oleks seda võimalust kasutanud, sest vastaselt juhul

oleks tema etapeerimisel Tallinna Vanglast Tartu Vanglasse Tallinna Vangla lattu paigutatud

esemed, sealhulgas hügieenitarbed, saadetud Tartu Vanglasse saatekirjaga (vt tl 9). Lisaks mainib

ringkonnakohus veel kord, et vangla andis võimaluse kaebajale ära võetud esemed vanglast välja

toimetada. Siinjuures ei oma tähtsust see, kas kaebaja seda võimalust kasutas või mitte.

11. Tulenevalt eelnevalt esitatust jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata. Kaebaja oli menetlusabi jätkuvuse korras riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse

esitamisel vabastatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Madis Ernits

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene