3-15-518/28 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi, Maili Lokk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

06.10.2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-518

Haldusasi

Oleg Kozlovi kaebus Viru Vangla toimingute (ainult

kord päevas jalutuskäigu ajal jalutusaias suitsetamise

võimaldamine) ning teatud osas vangla kodukorra

suitsetamist puudutava regulatsiooni õigusvastasuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Oleg Kozlovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – Oleg Kozlov

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Oleg Kozlovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

15.01.2016. a otsus muutmata.

2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 06.10.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Oleg Kozlov esitas 01.03.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada

õigusvastaseks Viru Vangla toimingud, mis seisnevad selles, et tal lubatakse suitsetada vaid

kord päevas jalutuskäigu ajal, ning teha võimalikuks, et ta saaks päevas suitsetada vähemalt

neli korda. Kaebaja leiab, et kuna vanglaametnikud võivad suitsetada hoones sees ja neil on

lubatud suitsetada neli korda päevas, siis on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Ka avavanglas

olevad kinnipeetavad saavad suitsetada kuni neli korda päevas. Kuna ta on sunnitud ära

suitsetama kõik sigaretid ühe tunni jooksul päevas, et saada kätte oma ööpäevane

nikotiinivajadus, siis kahjustatakse sellise korraga tema tervist. Kaebuse täpsustuse (tl 21-22)

kohaselt taotleb kaebaja Viru Vangla toimingute ja Viru Vangla kodukorra p 5.8

õigusvastasuse tuvastamist ning märgib, et tema põhjendatud huviks on nii preventiivne huvi

kui ka soov esitada hiljem kahjunõue.

2. Tartu Halduskohus jättis 15.01.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

märkis, et suitsetamist vanglas reguleerib justiitsministri 30.11.2000. a määrusega nr 72

kehtestatud „Viru Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE), mille § 8² lg 2 sätestab, et kinnipeetav

võib vanglas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades ja ajal,

millal kinnipeetaval on õigus seal viibida. Tubakaseadus (TubS) § 30 lg 1 annab ruumi või

maa-ala valdajale õiguse enda äranägemisel otsustada selles ruumis või maa-alal suitsetamise

lubamise ja kehtestada vajalikud piirangud. Viru Vangla kodukorra p 12.1 kohaselt on

kinnipeetaval lubatud suitsetada selleks päevakavas ettenähtud ajal ja kohas. Selle alusel asus

halduskohus seisukohale, et Viru Vangla kodukorras kehtestatud piirangud suitsetamise osas

on kooskõlas nii tubakaseadusest kui vangla sisekorraeeskirjast tulenevate nõuetega ning on

seega õiguspärased. Vangla on seadunud suitsetamise sõltuvusse kinnipeetava jalutusajaga.

Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 sätestab, et kinnipeetavale võimaldatakse jalutuskäik

värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Rohkem kui üks tund päevas jalutusalal viibimise

tagamise kohustust vanglal ei ole.

Halduskohus märkis, et ühestki õigusaktist ei tulene täpset määra, kui tihti peab isik saama

päevas suitsetada. Tubakaseadusest ei tulene keeldu piiritletud maa-ala valdajale piirata

vajadusel suitsetamist lisaks selleks ette nähtud kohtade määratlemisega ka ajaliste

piirangutega. Arvestades suitsetamise tervistkahjustavat iseloomu ning pidades

suitsetamisharjumuse vähendamist tervise kaitsmise üheks eesmärgiks, ei saa vaidlustatud

suitsetamiskorda pidada kaebaja õiguste oluliseks riiveks. Halduskohus rõhutas, et isikul, kes

suitsetab ja soovib suitsetamist jätkata, tuleb oma harjumused viia vastavusse kehtestatud

nõuetega. Kinnipeetav kannab karistust ning on allutatud vangla režiimile, millega tal tuleb

arvestada. VSKE § 8² lg 1 alusel on vanglates loodud kinnipeetavatele võimalus

suitsetamisharjumusest vabaneda. Vanglas kehtestatud päevakorra järgimine ning sellest

tulenev kinni peetava isiku valikute tegemise piiratus on vangistusega paratamatult kaasnev

ebameeldivus, mistõttu puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda talle suitsetamise

võimaldamist ajal, mil ta ei ole vanglas kehtestatud päevakavaga ette nähtud ajal

vanglateenistuse ametniku saatel jalutusaias. Samuti ei nõustunud halduskohus kaebaja

väitega, et sellega rikutakse võrdsuspõhimõtet, sest vanglateenistujatel on õigus päevas kuni

neli korda suitsetada. Vanglateenistujad ja kinnipeetavad ei ole võrreldavad grupid. Vaidlust ei

ole selles, et kõikidele kinnises vanglas karistust kandvatele kinnipeetavatele on tagatud

sarnased võimalused suitsetamiseks (jalutuskäigu ajal). Seega kohtleb vangla kaebajaga

sarnases võrdlusgrupis olevaid kinnipeetavaid ühesuguselt.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 15.01.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

palub halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja

leiab, et halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud

tõendeid ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme. Kaebaja leiab, et on halduskohus jättis

andmata hinnangu vangla kodukorra p-dele 1.2 ja 5.8. Õiguskantsler andis oma hinnangu

seoses suitsetamisega, kui Vabariigi Valitsuses toimus arutelu, et muuta vanglad täiesti

suitsuvabaks. Õiguskantsler leidis, et suitsetamine on põhiõigus ja suitsetamisele seatud

piirangud peavad olema mõistlikud. Õigus suitsetada vaid kord päevas ei ole kaebaja arvates

mõistlik piirang ja sellega alandatakse tema inimväärikust. Kaebaja ei nõustu halduskohtu

seisukohaga, et rikutud ei ole võrdse kohtlemise põhimõtet. Viru Vangla kodukord kehtib ka

vanglateenistujate jaoks. Vanglateenistujad rikuvad kodukorda ja suitsetavad siseruumides.

Kaebaja palub sätestada mõistlik suitsetamise korraldus, näiteks sellisena nagu on avavanglas.

4. Vastustaja vaidleb vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebuse

rahuldamata. Vastustaja palub ringkonnakohtul arvestada enda eelnevate seisukohtadega.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib vastustaja, et Viru Vangla kodukord ei reguleeri

vanglateenistuse töökorraldust. VangS § 105 lg-st 2¹ tuleneb, et kodukorras sätestatakse

kinnipeetava ning vahistatu vanglas viibimisega seonduv. Kaebaja viidatud kodukorra p 1.2

tuleb sisustada koos eelviidatud sätetega. Halduskohus on andnud kodukorrale õiguspärase

hinnangu. Käesolevas asjas ei ole põhjendatud viide õiguskantsleri seisukohale tubakaseaduse

võimalike muudatuste kohta. Vastustaja leiab, et ka kinnises vanglas ja kinnise vangla

avavanglaosakonnas karistust kandvad kinnipeetavad ei ole võrreldavad grupid, kuivõrd

nende gruppide karistuse kandmise režiim ning elukorraldus vanglas on oluliselt erinevad.

Kaebaja nõuet sätestada mõistlik suitsetamise korraldus ei ole võimalik lahendada, sest

käesolevas asjas on menetluses tuvastamis- mitte kohustamisnõue.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud ükski väide ei anna alust

vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

6. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus on vaidlusaluse otsuse tegemisel

ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning ebaõigesti hinnanud tõendeid

ja rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme.

Ringkonnakohus märgib, et kaebaja vastav väide jääb üldsõnaliseks. Kaebaja ei ole

konkreetselt välja toonud, milliseid norme halduskohus on ebaõigesti kohaldanud, milliste

argumentide või tõendite osas seisukoha võtmata jätnud ja milles seisneb väidetav oluline

menetlusnormide rikkumine halduskohtu poolt. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu

vaidlustatud otsusest ega ka asja materjalidest, et halduskohus oleks O. Kozlovi kaebust

menetledes ja otsust tehes hinnanud tõendeid ebaõigesti, kohaldanud materiaalõiguse norme

vääralt või rikkunud kohtumenetluse norme.

7. Alust ei ole ka kaebaja väitel, et halduskohus jättis vaidlustatud otsuses andmata

hinnangu Viru Vangla kodukorra p-dele 1.2 ja 5.8.

Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja ei ole esitatud kaebuses ega ka selle täpsustuses

(tl 2-4 ja 21-22) nõudnud kodukorra p 1.2 õigusvastasuse tuvastamist, mistõttu ei pidanud

halduskohus iseenesest kodukorra selle punkti sisu ega õiguspärasust eraldi otsuses hindama.

Samas on halduskohus vaidlusaluse otsuse p-des 8-18 piisavalt analüüsinud ja põhjendanud

seda, miks ta ei pea vangla kodukorrast, koosmõjus VSKE ja VangS sätetega, tulenevat kinni

peetavate isikute suitsetamise korraldust õigusvastaseks. Vaidlustatud otsuse põhjendustest

nähtub muuhulgas see, et halduskohus ei pidanud ka kodukorra p 5.8 (suitsetamine viiakse

vangla siseruumidest välja) õigusvastaseks, leides, et ka selle sättega ei rikuta

võrdsuspõhimõtet, sest vanglateenistujad ja kinnipeetavad ei ole võrreldavad grupid.

Võrreldavad grupid ei ole ka kinnises vanglas ning kinnise vangla avavanglaosakonnas

karistust kandvad kinnipeetavad, kuivõrd antud gruppide karistuse kandmise režiim ning

elukorraldus vanglas on täitmise eesmärkidest tulenevalt oluliselt erinev. Vaidlust ei ole olnud

selle üle, et kõikidele Viru Vangla kinnises vanglaosas karistust kandvatele kinnipeetavatele

on vanglas tagatud sarnased võimalused suitsetamiseks, s. o võimalus suitsetada jalutuskäigu

ajal ühe tunni jooksul ööpäevas. Seega kohtleb vangla kaebajaga sarnases võrdlusgrupis

olevaid kinnipeetavaid ühesuguselt.

Eeltooduga seonduvalt on asjakohane ka vastustaja selgitus, et Viru Vangla kodukord ei

reguleeri vanglateenistujate töökorraldust, sest kodukorra p-s 1.1 on sõnaselgelt märgitud, et

kodukorraga täpsustatakse VSKE-s ja VangS-s reguleerimata küsimustes vangistuse

täideviimisega seonduvat. VangS §-st 105 lg 21 tuleneb samuti üheselt, et vangla kodukorras

sätestatakse kinnipeetava ning vahistatu vanglas viibimisega seonduv. Seega tuleb kaebaja

poolt viidatud kodukorra p 1.2, mis sätestab vanglateenistujate kohustuse järgida kodukorda,

sisustada koos eelviidatud sätetega ja eeltoodust tuleneb, et vanglateenistujad peavad sellise

kohustuse kaudu tegema kinnipeetavatele võimalikuks kodukorra järgimise ning nõudma

kinnipeetavatelt vangla kodukorra täitmist.

Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt halduskohus andnud Viru Vangla

kodukorra vastavatele sätetele igati põhjendatud ja õiguspärase hinnangu, millega ka

ringkonnakohus nõustub.

8. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud ega asjakohane kaebaja

viide õiguskantsleri seiskohale, mis anti seoses tubakaseaduse võimalike muudatustega, s. o

valitsuse sooviga keelata vanglates suitsetamine täielikult. Kuna õiguskantsler andis oma

hinnangu seoses vanglates suitsetamisega olukorras, kus valitsuses toimus arutelu, et muuta

vanglad täiesti suitsuvabaks ja käesoleval juhul ei ole selline olukord olnud kaebuse sisuks,

siis jätab ringkonnakohus kaebaja viidatud väited tähelepanuta. Asja materjalidest ei nähtu, et

õiguskantsler oleks hinnanud konkreetselt Viru Vangla kinnipeetavatele kehtivat suitsetamise

korraldust ja vaidlusaluse kodukorra vastavaid sätteid ning nende pinnalt teinud järelduse, et

kuna suitsetamine on põhiõigus, siis peavad suitsetamisele seatud piirangud olema mõistlikud

ja kõnealusest kodukorrast ning VSKE ja VangS sätete koosmõjust tulenevad

suitsetamiskorralduse piirangud Viru Vanglas seda ei ole.

9. Apellatsioonkaebuse p-s 6 märgib kaebaja muuhulgas, et ta palub sätestada mõistlik

suitsetamise korraldus, kuid käesoleva kohtumenetluse raames ei ole sellise nõude

realiseerimine võimalik esmalt seetõttu, et kohtu menetluses on algusest peale olnud

tuvastamisnõue, mitte kohustamisnõue ja kohus ise ei saa haldusorgani asemel

tuvastamiskaebuse menetlemise käigus asuda kehtivat korda muutma ega teha haldusorganile

ka sellekohaseid konkreetseid ettepanekuid. Nagu juba varem märgitud, on halduskohus oma

otsuses põhjalikult selgitanud, millest tulenevalt saab Viru Vanglas hetkel kehtivat

suitsetamise korda pidada õiguspäraseks ning ka seetõttu ei ole kaebaja nõue uue ja mõistliku

suitsetamiskorra kehtestamiseks asjakohane.

Ka ringkonnakohtu arvates on vanglas suitsetamise ajaline ja ruumiline piiramine

õiguspärane ning vangistuse täideviimisel kinnises vanglas on paratamatu, et kinnipeetavate

põhiõigused, s. h. PS §-st 34 tulenev õigus vabalt liikuda ja §-s 19 sätestatud õigus vabale

eneseteostusele on piiratud. Viru Vangla kodukorra kohaselt on kinnipeetavatel lubatud

suitsetamine ainult jalutuskäigu ajal jalutusboksis.

Vastustaja selgitas juba halduskohtule (tl 29p), et suitsetamise piirangu kehtestamise

eesmärgiks on olnud ka vangla julgeoleku tagamine, sest suitsetamisega vangla kambrites

kaasneb tulekahju tekkimise oht, mida tuleb lugeda potentsiaalseks ohuks vangla

julgeolekule. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et kinnipeetavate jaoks suitsetamise

piirangu kehtestamise tõttu saab ennetada suitsetamisega seotud tervisekahjustusi. Seega

suitsetamise ajaline ja ruumiline piirang vanglas on püstitatud eesmärgi saavutamiseks igati

sobiv abinõu. Mida harvemini saavad kinnipeetavad vanglas kasutada tikke ja muid lahtise

tule tegemise vahendeid, seda väiksem on vanglas tulekahju tekkimise oht. Juhul, kui lubada

kinnipeetavatel suitsetada vanglas 4-5 korda päevas, oleks nimetatud abinõu küll kinni

peetavale isikule vähem koormav, kuid vangla julgeoleku tagamise eesmärgi saavutamiseks

oleks see abinõu vähem efektiivne. Suitsetamisvõimaluse teatud piiramine vanglas riivab küll

kinnipeetava õigust vabale eneseteostusele, kuid vangla julgeoleku tagamise tähtsus kaalub

ringkonnakohtu arvates nimetatud õiguse piirangu üle.

10. Ringkonnakohus ei saa nõustuda kaebajaga ka selles, et suitsetamise võimaluse

piiramisega ainult ühe jalutustunni jooksul ööpäevas peab ta piinlema. Kohus eeldab, et

kõnealuse piiranguga võib suitsetavale kinnipeetavale kaasneda teatav ebamugavustunne,

kuid antud juhul ei saa seda käsitleda kaebaja inimväärikuse alandamisena.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja poolt

apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) tema enda kanda vastavalt HKMS §-le 108

lg 1.

Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/

Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/