2-14-14917/97 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-14917

Tsiviilasi

OÜ Fertiilsuse Keskus hagi Alar Sööt, Ludmilla Sööt ja Ivo

Sööt vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

251 573,70 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. septembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Alar Söödi ja Ludmilla Söödi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I (kostja I): Alar Sööt (isikukood xxxxx);

Apellant II (kostja II): Ludmilla Sööt (isikukood xxxx)

Apellantide esindaja: vandeadvokaat Rene Varul

Vastustaja (hageja): OÜ Fertiilsuse Keskus (registrikood

101240426), lepingulised esindaja vandeadvokaat Allar Jõks ja

vandeadvokaat Veiko Vaske

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 24. septembri 2015. a otsus

muutmata.

2. Jätta Alar Söödi ja Ludmilla Söödi apellatsioonkaebus

rahuldamata.

3. Jätta

apellatsiooniastmes

kantud

menetluskulud

solidaarselt Alar Söödi ja Ludmilla Söödi kanda.

4. Määrata kindlaks OÜ Fertiilsuse Keskus menetluskulud

ringkonnakohtus summas 1245,51 eurot (ilma käibemaksuta).

Mõista Alar Söödilt ja Ludmilla Söödilt solidaarselt välja

1245,51 eurot (ilma käibemaksuta) OÜ Fertiilsuse Keskus

kasuks apellatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks.

Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamise nõude täitmiseni.

5. Mõista Alar Söödilt ja Ludmilla Söödilt solidaarselt

riigituludesse välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele

kuulunud riigilõiv summas 2 250 (kaks tuhat kakssada

viiskümmend) eurot.

Riigilõiv tuleb tasuda apellantidele pärast käesoleva otsuse

jõustumist

eraldi

edastatavas

makseinfos

näidatud

Rahandusministeeriumi pangakontole, märkides makseinfos

näidatud viitenumbri.

6. Saata käesolev kohtuotsus riigilõivu väljamõistmist

puudutavas osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ Fertiilsuse Keskus (edaspidi hageja või Keskus) esitas 3. aprillil 2014 Tartu Maakohtusse

hagi AS Trofee, Alar Söödi (kostja I), Ludmilla Söödi (kostja II) ja Ivo Söödi (kostja III) vastu,

paludes kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 220 000 eurot ja jätta

menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja AS Trofee järgmised lepingud:

(1) 12. aprillil 2011 laenulepingu I 60 000 euro laenamiseks, tagastamistähtpäevaga

14. aprill 2016, intressiga 20 % laenusummalt ehk 12 000 eurot aastas laenusumma kasutamise

iga aasta viimasele päevale järgneval päeval;

(2) 12. juunil 2012 laenulepingu II 90 000 euro laenamiseks tagastamistähtpäevaga

hiljemalt 14. aprill 2016, intressiga 15% laenusummalt ehk 13 500 eurot aastas laenusumma

kasutamise iga aasta viimasele päevale järgneval päeval;

(3) 4. detsembril 2012 laenulepingu III 70 000 euro laenamiseks tagastamistähtpäevaga

hiljemalt 6. detsembril 2017, intressiga 17,5 % laenusummalt ehk 12 250 eurot aastas

laenusumma kasutamise iga aasta viimasele päevale järgneval päeval.

Laenulepingust I tulenevate AS Trofee kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete täitmise

tagamiseks sõlmisid A. Sööt ja L. Sööt Keskusega pandilepingu 8 000 AS Trofee aktsia

pantimiseks. Lisaks pandilepingutele sõlmisid Keskus, kostja I, kostja II ja kostja III 12. aprillil

2011, 12. juunil 2012 ja 4. detsembril 2012 käenduslepingud I, II ja III. Käenduslepingutes

leppisid Keskus ja kostjad kokku, et käendajad vastutavad isiklikult kogu oma varaga kõigi

laenulepingutest tulenevate AS Trofee kohustuste, sh nii põhi- kui ka kõrvalnõuete täitmise

eest. Iga käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks määrati käenduslepinguga I

120 000 eurot, käenduslepinguga II 180 000 eurot ja käenduslepinguga III 150 000 eurot.

Hageja kandis laenusumma (kokku 220 000 eurot) AS-ile Trofee kokkulepitud ajal üle.

Hagejale sai 2014. aasta algul teatavaks, et AS Trofee ei kavatse laenulepingutest tulenevaid

kohustusi õigel ajal täitma hakata. AS-il Trofee puudus kinnisvara ning käendajad asusid oma

kinnisvara, vallasvara ja osalusi võõrandama. Kohustusi tagav pant oli AS Trofee juhatuse

tegevuse tagajärjel muutunud väärtusetuks. Kuna käendajad asusid oma vara võõrandama, ei

olnud võimalik nõuet realiseerida käendajate vara arvelt.

Laenulepingus I, II ja III on pooled leppinud kokku, et laenuandjal (hagejal) on igal ajal õigus

laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt laenusumma tagastamist ja selle intressi tasumist,

kui laenuandja teatab sellest laenusaajale 90 kalendripäeva ette. Riigikohtu seisukoha järgi võib

hagiavalduses sisalduda ka lepingu ülesütlemise avaldus, seega hageja ütles hagiavaldusega

laenulepingud üles ning nõudis nende täitmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369

kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik

kohustust õigel ajal ei täida. Sellest tulenevalt esitas hageja 3. aprillil 2014 kostjate ja AS Trofee

vastu solidaarselt tulevase nõude täitmise hagi kogusummas 220 000 eurot.

Hagejal tekkis nõue laenu tagasi saamiseks ning intressi tasumiseks hiljemalt 30. mail 2014.

Laenulepingu I järgi kohustus AS Trofee tasuma hagejale intressi 12 000 eurot aastas,

laenulepingu II järgi 13 500 eurot aastas ning laenulepingu III järgi 12 250 eurot aastas. Hageja

intressinõue on 15 513,70 eurot ((12 000+13 500+12 250)/ 365 × 150). Sellest tulenevalt palus

hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt laenulepingujärgne intress 15 513,70 eurot ning viivis

alates hagi esitamisest kuni täitmiseni.

2. Alar Sööt ja Ludmilla Sööt vaidlesid 30. mai 2014 vastuses hagile vastu ja palusid jätta hagi

läbi vaatamata või rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on hagiavaldus esitatud ennatlikult ja

käenduslepingutest tulenevad nõuded ei ole muutunud sissenõutavaks, sest laenud tuleb

tagastada 14. aprillil 2016 ja 6. detsembril 2017. Laenulepingutest tulenevad nõuded muutuvad

sissenõutavaks 90 päeva möödumisel ülesütlemisavalduse kättetoimetamisest AS-ile Trofee,

kuid AS-ile Trofee ei ole hagiavaldust kätte toimetatud. Hagejal on õigus pöörduda nõudega

käendajate vastu siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks. 4. detsembril

2012 lepingute kohaselt vastutavad käendajad laenuandja ees käendatava kohustuse rikkumise

korral (p 4.2.) ja täpsemalt juhul, kui laenusaaja ei täida käendatavat kohustust tähtaegselt ja

nõuetekohaselt (p 4.3.). Seega peab asjas olema tuvastatud AS Trofee rikkumine, kuid

hagiavalduse kohaselt võiks võimalik rikkumine aset leida alles pärast laenulepingu

ülesütlemise jõustumist, etteteatamistähtaja lõppemist ja laenu tagastamata jätmist. TsMS § 369

kui menetluslik säte ei kehti käendaja suhtes.

Ivo Sööt vaidles 17. juulil 2014 vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda. I. Sööt tugines samadele vastuväidetele.

A. Sööt ja L. Sööt on seisukohal, et hagiavalduses viidatud ülesütlemisteade ei ole laenu saajale

kätte toimetatud. AS Trofee menetlusdokumente ei ole äriühingule saadetud. A. Söödile

saadetud menetlusdokumendid ei ole kätte toimetatud AS-le Trofee, sest A. Sööt oli aktsiaseltsi

nõukogu otsuse kohaselt juhatuse liige kuni 19. veebruarini 2014. Edasi on juhatuse liige Talis

Kottisse. Juhatuse liikme muutmise sissekanne viibis, sest äriregister nõudis avalduses

puuduste kõrvaldamist. Registritoimikus oli näha kannete muutmise menetlus, mistõttu kohus

ei saanud A. Söödile kehtivalt laenulepingu ülesütlemist kätte toimetada. A. Sööt vastas 30.

mail 2014 hagile käendajana.

3. Tartu Maakohus lõpetas 21. aprillil 2015 määrusega AS Trofee pankrotimenetluse raugemise

tõttu. AS Trofee kustutati äriregistrist 6. juulil 2015. Tartu Maakohus lõpetas 24. septembril

2015 määrusega menetluse tsiviilasjas 2-14-14917 AS Trofee osas.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus tegi 24. septembril 2015 otsuse, millega rahuldas OÜ Fertiilsuse Keskus

hagi Alar Söödi, Ludmilla Söödi ja Ivo Söödi vastu ning mõistis Alar Söödilt, Ludmilla Söödilt

ja Ivo Söödilt solidaarselt OÜ Fertiilsuse Keskus kasuks välja 235 531,70 eurot, millest 220 000

eurot moodustas põhivõlg ja 15 513,70 eurot intress. Maakohus mõistis Alar Söödilt, Ludmilla

Söödilt ja Ivo Söödilt solidaarselt OÜ Fertiilsuse Keskus kasuks välja viivise 220 000 euro

suuruselt põhivõlalt alates 11. detsembrist 2014 kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Maakohus leidis, et käendatav kohustus tulenes laenulepingutest. Vaidlust ei olnud selles, et

põhivõlgnikul on tagastamata laenulepingust tulenev põhivõlg summas 220 000 eurot.

Laenusumma tagastamine on võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenusaaja

põhikohustus. Lepinguga võetud kohustus tuleb VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1 alusel täita vastavalt

lepingule ja seadusele. Kui põhivõlgnik oma kohustust ei täida, tuleb kohustus täita VÕS § 142

lg 1 alusel käendajal. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad

põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud,

et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.

Käesolevas asjas on pooled kokku leppinud põhivõlgniku ja käendajate solidaarses vastutuses.

VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi

maksmise ning kahju hüvitamise eest. VÕS 142 lg 3 ja käenduslepingu I p 4.2. (I kd tl 18),

käenduslepingu II p 4.2. (I kd tl 25) ja käenduslepingu III p 4.2. (I kd tl 32) alusel on iga

käendaja vastutus piiratud summaga 450 000 eurot (120 000 + 180 000 + 150 000).

6. Pooled vaidlesid, kas hageja oli õigustatud esitama nõude käendajate vastu. Hageja on

hagiavalduses teatanud, et ütleb AS-ga Trofee sõlmitud kõik laenulepingud üles ning nõuab

laenulepingute täitmist. Laenulepingu I p-s 1.3.1. (I kd tl 15), II p-s 2.3.1. (I kd tl 23) ja III p-s

2.3.1. (I kd tl 31) on märgitud, et laenuandjal on igal ajal õigus laenuleping üles öelda ja nõuda

laenusaajalt laenusumma tagastamist ja sellelt intressi tasumist, kui laenuandja teatab sellest

laenusaajale 90 päeva ette. TsMS § 369 võimaldab nõuda ka tulevase kohustuse (kohustuse,

mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud) täitmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-42-13

punktis 13 märkinud, et viidatud sätte kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul,

kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Samuti saab nõuda pärast hagi

esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Seega ei ole

põhjendatud kostjate seisukoht, et hagejal on õigus pöörduda nõudega käendajate vastu alles

siis, kui põhivõlgniku suhtes on nõue muutunud sissenõutavaks. Käenduslepingutes on kokku

lepitud käendajate solidaarses vastutuses hageja ees. Käendajad vastutavad VÕS § 145 lg 1

järgi põhivõlgnikuga solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 järgi kui mitu isikut peavad täitma kohustuse

solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist

täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega oli hagejal õigus nõue

esitada koheselt ka kostjate I, II ja III vastu ning seda ka tulevikus tekkiva kohustuse osas.

7. Pooled vaidlesid selle üle, kas kohustus on muutunud sissenõutavaks. Laenulepingute I ja II

alusel antud laenude tagastamise tähtaeg saabus 14. aprillil 2016 ja laenulepingu III alusel antud

laen tuleb tagastada hiljemalt 6. detsembriks 2017. Maakohus nõustus hagejaga, et

hagiavalduses võib sisalduda ka lepingu ülesütlemise avaldus. Maakohus leidis, et

hagimaterjalid on A. Söödile kui AS Trofee juhatuse liikmele kätte toimetatud hiljemalt

30. mail 2014, st kohtule esitatud hagivastuse kuupäevast, sest hagiavaldus koos lisadega ja

menetlusse võtmise määrus anti kätte abikaasale L. Söödile. Maakohus asus seisukohale, et

kolmanda isikuna saab kohus eeldada äriregistri kannete õigsust. Äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2

kohaselt kehtib kanne kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud, kui kolmas isik teadis või

pidi teadma, et kanne ei ole õige. ÄS § 34 lg 3 järgi kui registrisse kandmisele kuuluvaid

asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neid asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus

üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. A. Sööt ei ole kohtule teatanud, et ta

ei ole alates veebruarist 2014 AS-i Trofee juhatuse liige. Samuti ei ole muu isik (nt Talis

Kottisse) kohtule teatanud, et tema on AS-i Trofee nõukogu otsusega valitud juhatuse liikmeks.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-116-10 kinnitanud, et kolmandad isikud, kes näevad

äriregistrist isikut juhatuse liikmena, võivad seda uskuda ega pea uurima lähemalt isiku suhteid

äriühinguga. Ebaõige kande riski kannab sel juhul äriühing. Maakohus on saatnud

menetlusdokumendid AS Trofee juriidilisele aadressile Turu 45b Tartus, kust need on

tagastatud märkega „Sepa keskuse administraatori sõnade kohaselt asub 4 kuud mujal, infot ei

ole“ (II kd tl 175). Kohtupraktika kohaselt toimetatakse sellisel juhul menetlusdokumendid

kätte äriühingu juhatuse liikmele, kelleks oli äriregistri kandest nähtuvalt Alar Sööt.

8. Maakohus rahuldas hageja nõude mõista välja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja

laenulepingujärgse intressi summas 15 513,70 eurot VÕS § 397 lg 1 alusel. Laenulepingu I p-

s 1.2.1., laenulepingu II p-s 2.3.1. ja laenulepingu III p-s 2.3.1. kohaselt on laenuandjal õigus

igal ajal laenuleping üles öelda ja nõuda laenusaajalt 90 päeva möödudes laenusumma

tagastamist ja sellelt intressi tasumist. Vaidlust ei ole selle üle, et hagejale ei ole võlasummat

tagastatud. Hageja võttis intressi arvestamisel aluseks asjaolu, et hagimaterjalid toimetati kostja

juhatuse liikmele A. Söödile kätte hiljemalt 30. mail 2014, seega tuleb laenu saajal maksta

intressi perioodi eest 1. jaanuarist kuni 30. maini 2014. so 5 kuu, st 150 päeva eest 15 513,70

eurot. Kostjad ei esitanud vastuväiteid intressi suurusele.

9. Hageja taotles kostjatelt mõista välja ka viivis alates hagi esitamisest kuni täitmiseni TsMS

§ 367 alusel. Maakohus leidis, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja rahuldas selle

arvestusega alates 11. detsembrist 2014. Maakohus asus seisukohale, et laenulepingute

erakorralist ülesütlemist ei ole toimunud, sest täidetud ei ole VÕS §-s 399 lg 1 sätestatud

tingimused. Järelikult ütles hageja AS-ga Trofee sõlmitud laenulepingud üles korraliselt

vastavalt laenulepingutes kokkulepitule. AS-il Trofee tekkis laenu tagastamise kohustus 90

päeva möödumisel lepingute ülesütlemisest. Kuivõrd A. Söödile AS-i Trofee juhatuse liikmena

anti hagimaterjalid edasi tema abikaasa kaudu (I kd tl 105), nõustus maakohus hageja

seisukohaga, et hiljemalt kohtule hagivastuse esitamisest 30. maist 2014 (II kd, tl 166) on

laenulepingute ülesütlemine A. Söödile kätte toimetatud. Laenu tagastamise kohustus tekkis

seega mitte varem kui 28. augustil 2014. Hageja on esitanud viivise nõude 11. detsembril 2014

hagiavalduse täienduses. Maakohus luges viivise nõude esitatuks alates 11. detsembrist 2014,

sest 3. aprillil 2014 esitatud hagiavaldusega, milles laenulepingud alles üles öeldi, ei saanud

hageja esitada viivise väljamõistmise nõuet alates selle hagi esitamisest. Maakohus mõistis

välja viivise laenu tagastamisega viivitamise eest alates 11. detsembrist 2014 kuni põhinõude

täitmiseni protsendina põhivõlast vastavalt VÕS § 113 lg-le 1.

10. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate

kanda. Maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskulude katteks välja

5 935,74 eurot (sh riigilõivud 1950 eurot) ning lisanduva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11. Alar Sööt ning Ludmilla Sööt esitasid Tartu Maakohtu 24. septembri 2015 otsuse peale

apellatsioonkaebuse. Apellandid paluvad ringkonnakohtul maakohtu otsuse tühistada ja teha

tühistatud osas uue otsuse, millega jätta OÜ Fertiilsuse Keskus hagiavaldus rahuldamata või

saata asi uueks arutamiseks Tartu Maakohtule. Menetluskulud paluvad apellandid jätta

vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus TsMS § 352 lg-t 2, jättes kohtuistungi edasi

lükkamata. Alar Söödi lepinguline esindaja taotles istungi edasilükkamist, et isik saaks

isiklikult osaleda istungil asja arutamise juures, nagu kohus oli varasemalt määranud.

Maakohus määras 31. augusti 2015 istungi protokolli kohaselt asja arutamise A. Söödi

kohalolekuta, kuna A. Sööt ei taotlenud istungi edasilükkamist ja A. Söödi esindaja viibis

istungil. A. Sööt ei taotlenud 28. augusti 2015 e-kirjas otsesõnu istungi edasilükkamist, kuid

see ei ole ka TsMS § 352 lg 2 kohaselt vajalik. Sellise taotluse esitas A. Söödi esindaja, kelle

taotlused on omistatavad esindatavale. Apellantide hinnangul on tegemist rikkumisega, mida ei

saa kõrvaldada apellatsioonikohtus, kuna A. Söödilt on võetud võimalus osaleda asja arutamisel

maakohtus.

Maakohus on tuginenud intresside ja viiviste välja mõistmisel 11. detsembril 2014 koostatud

menetlusdokumendile, mida ei ole apellantidele menetluse käigus esitatud. Apellantidele ei ole

antud võimalust võtta seisukohta antud menetlusdokumendi kohta. Ka istungitel ei ole

nimetatud menetlusdokumenti ega kõrvalnõudeid käsitletud. Seega ei ole apellantidel olnud

võimalust hagi täiendamise avaldusele oma vastuväiteid esitada, mida tuleb lugeda oluliseks

menetluslikuks rikkumiseks, mida ei saa kõrvaldada apellatsiooniastmes.

Apellandid leiavad, et maakohus on jätnud kohtuotsuse põhjendamata.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et Riigikohtu lahendi 3-2-1-42-13 p 13 ja VÕS §§ 65, 145

kohaselt võib pöörduda käendajate vastu nõudega ka siis, kui põhivõlgniku suhtes ei ole nõue

muutunud sissenõutavaks, mh nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Apellandid on seisukohal, et käenduse aktsessoorsuse tõttu

muutub nõue käendaja vastu sissenõutavaks alles siis, kui põhivõlgnik oma kohustusi rikub ja

nõue muutub sissenõutavaks. Enne ei saa käendaja vastu nõuet esitada ja antud juhul ei ole ka

tegemist “pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmisega

tulevikus.” Hageja on öelnud laenulepingud korraliselt üles, mis tähendab, et laenusaaja ja

käendajate solidaarne vastutus tekib peale 90-päevase etteteatamistähtaja möödumist.

Vastutuse tekkimiseks tuleb aga tuvastada, kas see 90 päeva on hakanud üldse kulgema või

mitte.

Väär on ka maakohtu järeldus, et olukorras, kus menetlusdokumente ei saa toimetada kätte

juriidilisele isikule põhjusel, et juriidilise isiku asukoht on muutunud, tuleb kohtupraktika

kohaselt toimetada menetlusdokumendid kätte juriidilise isiku juhatuse liikmele. Ei ole

mõistetav, kas kohus on järeldanud, kas kohtumaterjalide tagastamisega on AS-le Trofee need

kätte toimetatuks loetud või materjalide tagastamise korral oli kohus õigustatud need toimetama

kätte juhatuse liikmele. Esimesel juhul ei ole kohus viidanud kohtupraktikale, mis lubaks

lugeda dokumendid kättetoimetatuks seeläbi, et dokumente on üritatud toimetada kätte

juriidilisele aadresssile – selline kohtupraktika võib olla näiteks maksuasjades juriidilistele

isikutele dokumentide kättetoimetamisel, mitte aga tsiviilkohtumenetluses. Kohus näib olevat

järeldanud, et AS-ile Trofee ei saadud toimetada kätte kohtumaterjale läbi saatmise juriidilisele

aadressile, vaid et juhatuse liikmele A. Söödile anti AS Trofee juhatuse liikmena hagimaterjalid

edasi tema abikaasa kaudu (I kd tl 105), millest arvates tuleb lugeda laenulepingute

ülesütlemine AS Trofee suhtes teostatuks. A. Söödi abikaasa ja ühtlasi kostja Ludmilla Sööt ei

ole aga AS-i Trofee esindaja ning seetõttu ei saanud tema kaudu edastada AS-le Trofee

suunatud protsessidokumente. Pealegi võis apellant A. Sööt arvestada, et ta oli AS Trofee

juhatuse liikmeks vaid kuni 19. veebruarini 2014 nagu kajastab äriregistri teabesüsteem. Kohus

on lugenud kohtumaterjalid kättetoimetatuks mais 2014 – A. Sööt oli nõukogu otsusega AS

Trofee juhatusest selleks ajaks tagasi kutsutud (nõukogu määras 16. aprillil 2014 uue juhataja,

millise kande tegemine oli küll takistatud, kuna vahepeal lõppesid nõukogu volitused, kuid see

teave oli kohtule äriregistri kaudu kättesaadav).

12. OÜ Fertiilsuse Keskus (vastustaja) palub jätta ringkonnakohtul apellatsioonkaebus

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastustaja palub jätta kõik apellatsioonimenetlusega

seotud kulud solidaarselt apellantide kanda.

Vastuse kohaselt ei ole maakohus rikkunud menetlusnorme. Maakohus ei rikkunud TsMS § 352

lõiget 2, kui ei lükanud 31. augusti 2015 kohtuistungit Alar Söödi mitteilmumisel edasi. TsMS

§ 352 lg 2 on erinorm sama paragrahvi lg 1 suhtes, mille kohaselt on mõjuval põhjusel

istungiaja muutmine kohtu kaalutluspädevuses. Seega ei ole asjakohane TsMS § 352 lg 2 I lause

apellantide poolne tõlgendus, nagu kohustaks see kohut lükkama istungiaega edasi igal juhul,

kui isiklikult ilmuma kohustatud pool mõjuval põhjusel istungile ei ilmu. TsMS § 352 lg 2 I

lause piirab kohtu kaalutluspädevust ainult selles osas, et istungi edasilükkamise mõjuvaks

põhjuseks ei saa pidada vaid poole soovi istungil osaleda, kui teda ei ole isiklikult ilmuma

kohustatud ning istungil osaleb tema esindaja. See säte aga ei piira kohtu kaalutluspädevust

olukorras, kus kohus küll on kohustanud poolt isiklikult ilmuma, kuid istungil osaleb tema

esindaja. Sellisel juhul peab kohus lähtuma lõikes 1 sätestatud kaalutlusalusest ja hindama, kas

tegemist on mõjuva põhjusega istungiaja muutmiseks või mitte.

Maakohtu otsus ei saanud olla apellantidele üllatuslik osas, millega mõisteti välja intress ja

viivis. Vastustaja 11. detsembri 2014 menetlusdokumendi põhisisuks oli TMA Holding OÜ

kostjana menetlusse kaasamise taotlus tulenevalt kostja AS Trofee ettevõtte üleminekust

nimetatud äriühingule, mille kohus rahuldas 12. detsembril 2014 ning kohaldas vastustaja

taotluse alusel hagi tagamist TMA Holding OÜ vara suhtes. Apellandid on kohtumenetluses

korduvalt vastustaja 11. detsembri 2014 menetlusdokumendist tulenevatele asjaoludele

viidanud ja oma seisukohti esitanud.

Maakohtu otsus on põhjendatud. Kohus on selgelt ja põhjendatult tuvastanud, et hagiavaldus

tuleb lugeda AS-ile Trofee kätte toimetatuks hiljemalt 30. mail 2014 ning samuti oli vastustajal

alus esitada nõue tulevikus tekkiva kohustuse osas koheselt ka käendajate kui solidaarvõlgnike

vastu. Kohus on selgelt väljendanud, et loeb hagiavalduse Alar Söödile kättetoimetatuks

hiljemalt 30. mail 2014, kui Alar Sööt esitas hagiavaldusele vastuse, ja Alar Sööt oli sel ajal

kehtiva äriregistri kande kohaselt AS Trofee juhatuse liige. Asjaolu, millisel aadressil või kelle

kaudu Alar Sööt hagi kätte sai, ei oma iseseisvat õiguslikku tähendust olukorras, kus puudub

vaidlus, et Alar Sööt on hagiavaldusele vastanud ja sellega hagi kättesaamist ise kinnitanud.

Samuti on õiguslikult täiesti arusaamatu väide, nagu tuleks eristada sama hagiavalduse

kättetoimetamist Alar Söödile kui füüsilisest isikust käendajale ja Alar Söödile kui AS Trofee

juhatuse liikmele.

13. Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 2 p-de 1 ja 3 ning lg 4 teise lause järgi jõustunud osas,

milles hagi rahuldati solidaarselt kostja Ivo Sööt’i suhtes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta

rahuldamata ning Tartu Maakohtu 24. septembri 2015. a otsus muutmata.

Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väidetest ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega

tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega ei korda ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel

neid kõiki oma otsuses.

15. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, nagu oleks

A. Söödilt võetud võimalus osaleda asja arutamise juures maakohtus ning seda tuleks käsitada

rikkumisena, mis tingiks asja saatmise maakohtule uueks arutamiseks.

Käesoleval juhul tehti maakohtu istungi toimumise aeg 31.08.2015.a menetlusosalistele

teatavaks maakohtu 19.06.2015.a istungil, kus viibisid kohal kostjate lepingulised esindajad.

Protokollilise määrusega kohustas maakohus Alar Sööti ilmuma kohtuistungile. Vaidlust ei ole

selles, et kostja Alar Sööt oli teadlik 31.08.2015.a toimuma pidavast maakohtu istungist. Alar

Sööt saatis maakohtule 28.08.2015 e-kirja teatega, et tal ei ole võimalik kohtuistungil osaleda

seoses raske haigestumisega ja viibimisega Kiievis haiglas (II kd tl 103,104). Teade ei sisalda

taotlust kohtuistungi edasilükkamiseks.

Maakohtu 31.08.2015 istungil osales kostja Alar Söödi lepinguline esindaja. Kohtuistungi

protokollist nähtub, et maakohus määras asja arutamise ilma A. Söödi kohalolekuta, arvestades,

et hageja esindajad pidasid võimalikuks asja arutamist ja istungist võttis osa A. Söödi esindaja.

16. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi tõlgendusega TsMS § 352 lõikele 2, mille kohaselt

juhul, kui kohus on kohustanud kostjat isiklikult istungile ilmuma, tuleks kostja mitteilmumise

korral kohtuistung igal juhul edasi lükata. TsMS § 352 lg 2 sätestab, et kohus ei lükka asja

arutamist edasi põhjusel, et pool ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui kohtuistungil on

tema esindaja ja kohus ei ole kohustanud poolt isiklikult istungile ilmuma. TsMS § 352

peamiseks sisuks on, et kohtuistungi edasilükkamine toimub üksnes erandikel ja mõjuvatel

põhjustel. Lõigete 1 ja 2 koosmõjust tuleneb, et juhul, kui kohus on kohustanud poolt isiklikult

istungile ilmuma, siis on kohtul menetluslikult võimalik kohtuistung edasi lükata, kuid

menetlusseadusest ei tulene kohtu kohustust istungi edasilükkamiseks. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole TsMS § 352 lg 2 eesmärgiks mitte tagada menetlusosalisele kohtuistungist

isikliku osavõtu võimalus, vaid piirata kohtuistungi edasilükkamise aluseid. Kohtul on võimalik

istungi edasilükkamise üle otsustamisel uuesti kaaluda, kas kostja isiklik osavõtt asjast on

vajalik või mitte. Käesoleval juhul on nii maakohus kui hageja esindajad pidanud võimalikuks

asja arutamist ilma Alar Söödi isikliku osavõtuta.

Lisaks reguleerib menetlusosalise isiklikku osalemist kohtuistungil ka TsMS § 346. Ka

nimetatud paragrahvi lõigetest 4 ja 5 tuleneb, et kui menetlusosaline ei ilmu kohtu korraldusest

hoolimata kohtuistungile, siis ei välista see istungi pidamist, eelkõige juhul, kui kohtuistungil

osaleb menetlusosalise esindaja.

Seega leidis maakohus õigustatult, et on võimalik asja arutamine ilma A. Söödi isikliku

osavõtuta. Puudub alus heita maakohtule ette menetlusnormi rikkumist.

17. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et maakohtu otsus mõista

välja intressid ja viivised oli apellantidele üllatuslik ning apellantidele ei ole menetluse kestel

antud võimalust avaldada oma seisukoht intresside ja viiviste kohta.

Vastustaja on põhjendatult viidanud, et 11.12.2014 menetlusdokumendi põhisisuks oli TMA

Holding OÜ kaasamine kostjana ja hagi täiendav tagamine. Apellandid on menetluses esitanud

oma seisukohti nii hagi täiendava tagamise kui OÜ TMA Holding kostjana kaasamise osas (nt

apellantide 9.01.2015 seisukohad OÜ TMA Holding määruskaebusele). See annab alust arvata,

et apellandid olid hageja 11.12.2014 menetlusdokumendist ja selle sisust teadlikud.

Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja nõude laiendamine kõrvalnõuete esitamise näol (TsMS

§ 376 lg 4 p 2) niisugune asjaolu, mille kohta maakohus oleks pidanud küsima eraldi kostjate

seisukohta või juhtima sellele eraldi tähelepanu kohtuistungil, arvestades, et kostjad olid hageja

11.12.2014 menetlusdokumendis käsitletud teiste küsimuste kohta menetluses oma seisukohti

avaldanud. Kõrvalnõuete käsitlemata jätmine ei ole ka asjaolu, mis tingiks asja saatmise

maakohtule uueks arutamiseks. Hageja on esitanud intressinõuded arvestatuna ühe aasta kohta

ning viivisenõuded vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrale. Apellandid ei ole

apellatsioonkaebuses toonud esile ühtki asjaolu, miks ei ole hageja kõrvalnõuete arvestus

põhjendatud.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega, mille kohaselt oli hageja

õigustatud esitama nõude lisaks põhivõlgnikule ka käendajate vastu. TsMS § 654 lg 6 alusel ei

korda ringkonnakohus maakohtu kõiki sellekohaseid põhjendusi. Hagi rahuldamata jätmise

aluseks käendajate suhtes ei ole asjaolu, et nõue on käendajate suhtes osaliselt sissenõutavaks

muutunud kohtumenetluse kestel.

Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et laenulepingute ülesülemine toimetati A. Söödile kätte

hiljemalt 30. mail 2014, kui A. Sööt ja L. Sööt esitasid maakohtule vastuse hagile. Kuna kostjad

on 30. mail 2014 hagiavaldusele vastanud (II kd tl 167-169), siis puudub vajadus teha täpsemalt

kindlaks, millistel asjaoludel või kelle kaudu sai kostja Alar Sööt hagimaterjalid kätte. Ainetu

on apellatsioonkaebuses toodud käsitlus selle kohta, justkui tuleks eristada sama hagiavalduse

kättetoimetamist Alar Söödile kui füüsilisest isikust käendajale ja Alar Söödile kui AS Trofee

juhatuse liikmele.

Eeltoodust lähtudes asus maakohus põhjendatult seisukohale, et käendajatel tekkis laenu tagasi

maksmise kohustus hiljemalt 28. augustil 2014.

20. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ei muuda ringkonnakohus maakohtu

otsuses kindlaksmääratud menetluskulude jaotust ega rahalist suurust.

TsMS § 171 lg 1 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud apellantide kanda. Vastustaja on

esitanud menetluskulude nimekirja, mille järgi on kulunud õigusabile 8,7 tundi keskmise

töötunni tasuga 177,93 eurot (käibemaksuta).

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt käesoleval juhul ei ole

tegemist keskmisest keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Kolleegiumi hinnangul on

apellatsioonkaebuse ja kohtumäärusega tutvumine, kliendile edastamine, apellatsioonkaebuse

analüüs, suhtlus kliendiga, seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine ning

menetlusdokumentide edastamine hõlmatud apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega.

Arvestades õigusvaidluse mahtu, keerukust, menetluse kulgu ja tehtud menetlustoiminguid

tuleb lugeda apellatsioonkaebuse vastuse koostamisele kulunud vajalikuks ja põhjendatuks

ajakuluks 7 tundi. Õigusabiteenuse tunnihinda 177,93 eurot ilma käibemaksuta peab

ringkonnakohus põhjendatuks

Seega tuleb vastustaja menetluskulud rahaliselt määrata kindlaks summas 1245,51 eurot (ilma

käibemaksuta). Nimetatud summa kuulub apellantidelt vastustaja kasuks solidaarselt

väljamõistmisele. Lisaks tuleb apellantidelt välja mõista viivis menetluskuludelt VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni.

21. Apellandid said ringkonnakohtu 17.12.2015.a määruse alusel menetlusabi, s.o neil

võimaldati tasuda riigilõiv 2700 eurot 6 võrdse osamaksena à 450 eurot. Kohtu infosüsteemist

nähtuvalt on hagejad tasunud üksnes esimese osamakse, tasumata on ülejäänud 5 osamakset

summas kokku 2250 eurot.

TsMS § 179 lg 1 ning § 190 lg-te 2 ja 5 alusel kuulub tasumata riigilõiv summas 2250 eurot

apellantidelt Eesti Vabariigi kasuks väljamõistmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp