2-15-14222/26 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2016. a, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-15-14222

Tsiviilasi

XXXXhagi XXXXvastu kingitud kinnisasjade

tagastamise nõudes

Tsiviilasja hind

21 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXXX(isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Senny Pello

Kostja: XXXX(isikukood XXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Urmas Kiik

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 28. septembril 2016, millel osalesid hageja

XXXX ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat

Senny Pello ning kostja XXXX ja tema lepinguline

esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata hageja XXXXhagi kostja XXXXvastu nõuetega kohustada

kostjat tagasi kandma hageja omandisse kinnistusraamatu registriosadesse

nr XXXX ja XXXX kantud kinnisasjad ning asendada otsusega kostja

nõusolekud

kinnistusraamatu

omanikukannete

kustutamiseks

ja

hageja

kandmiseks kinnisasjade omanikuna kinnistusraamatusse.

2. Tühistada Harju Maakohtu 5. oktoobri 2015. aasta määrusega rakendatud hagi

tagamise abinõu, st kustutada viidatud määruse alusel Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosadesse nr XXXX ja XXXX kantud eelmärked

XXXX(isikukood XXXX) kasuks, mis tagavad vastavalt kummagi kinnisasja

omandamist.

3. Jätta rahuldamata hageja 3. oktoobri 2016 taotlus 28. septembri 2016 kohtu-

istungi protokolli parandamiseks.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Määrata kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele menetluskulusid hüvitada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

2-15-14222

2 (7)

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. XXXX(hageja) esitas 24. septembril 2015 kohtule hagiavalduse XXXX (kostja) vastu.

Hageja täpsustas oma nõuet 2. oktoobril 2015 ja hageja lõplikuks nõudeks kujunes kohustada

kostjat tagasi kandma hageja omandisse kinnisasjad asukohaga XXXX(registriosa nr XXXX,

edaspidi „XXXX”) ja XXXX (registriosa nr XXXX, mõlemad kinnisasjad koos edaspidi

„vaidlusalused kinnistud”) ning asendada kohtuotsusega kostja nõusolekud kinnistusraamatu

omanikukannete

kustutamiseks

ja

hageja

kandmiseks

kinnisasjade

omanikuna

kinnistusraamatusse.

Hageja põhiväited on järgmised:

− pooled sõlmisid 10. aprillil 2013 kinnistute kinkelepingu, kinnistu mõttelise osa

müügilepingu

ning

asjaõiguslepingud

ja

kinnistamisavaldused

(edaspidi

„kinkeleping”), mille kohaselt hageja kinkis kostjale, kes on hageja poeg, mõlemad

vaidlusalused kinnistud;

− kinkimisel leppisid pooled kokku, et hageja saab ka peale kinkimist XXXX talu aias

viibida ja aeda harida; selline kokkulepe toimis kuni 2014. aasta augustini;

− alates 2014. aasta augustist ilmutas kostja hageja suhtes jämedat tänamatust, mis

avaldub järgnevates tegudes ja sündmustes:

(a) kostja ei võta vastu hageja telefonikõnesid või katkestab need ega helista tagasi;

(b) kostja käitub hagejaga ebaviisakalt, sh keelab hagejal XXXX talus viibida ja nt

talust õunu võtta;

(c) kui 2014. aasta jõuluajal soovis hageja kostjat külastada, siis kostja keeldus ja

väitis, et ei ole kodus;

(d) 2015. aasta jaanuaris teatas kostja hageja mehevenna juuresolekul, et keelab

hagejal XXXX tallu minna;

(e) 2015. aasta mais läks hageja XXXX tallu sellest kostjat eelnevalt teavitamata,

kuna kostja ei vastanud telefonile. Kostjat ei olnud algul kodus, aga saabudes ei

kutsunud ta hagejat sisse, vaid suhtles provokatiivselt. Kuna hageja soovis siiski

kostjaga rääkida, siis ta järgnes mõne aja pärast kostjale, kuid tuppa jõudes sai

hageja vaid kostja sõimu osaliseks ning lõpuks võttis kostja hagejast kinni ja

lükkas ta uksest välja, mille käigus sai hageja selg kannatada, palitu rebenes ja

kostja põhjustas hagejale füüsilist valu;

2-15-14222

3 (7)

(f) pärast eelmises alapunktis (e) kirjeldatud juhtumit esitas kostja politseisse hageja

peale kaebuse selle kohta, et hageja XXXX talus käis. Samuti esitas kostja hageja

kohta kaebuse psühhiaatriakliiniku peaarstile;

(g) lisaks saatis kostja 26. mail 2015 hagejale läbi mehevenna e-kirja, milles kirjeldas,

kuidas pooled omavahel suhtlema peaksid ja millised on hageja õigused ja

kohustused. Sealhulgas oli üheks punktiks, et kui kostja ütleb, et hageja peab

XXXX talust lahkuma, siis täidab hageja kostja korralduse ning üksnes juhul, kui

hageja kõiki kostja nõudmisi täidab, lubab kostja leida hagejale võimaluse lubada

kasutada XXXX talu viljapuude ja põõsaste saadusi ning harida peenraid;

(h) siiski läks hageja 5. juulil 2015 veel kord kostja juurde XXXX tallu. Sel korral

filmis kostja hagejat, teatas taas, et hageja ei tohi talus käia, viibib seal

ebaseaduslikult ja nõudis lahkumist. Nende sündmuste kohta saatis kostja teated

arstile ja politseile, samuti laadis videod youtube.com keskkonda;

(i) 8. juulil 2015 kukkus hageja oma kodus, mistõttu tuli talle järele kiirabi ja ta

hospitaliseeriti. Samal õhtul haiglast välja saades helistas hageja kostjale, paludes

abi apteegist rohtude toomisel. Kostja teatas, et hageja on ise juhtunus süüdi ning

kuivõrd kostjal ei ole aega, siis ta alles mõtleb selle peale kas rohtusid tuua.

Järgmisel hommikul kostja teatas, et tal pole aega hagejaga tegeleda ega talle

rohtusid tuua ning et ta helistas Tallinna sotsiaalabi osakonda, kus teatati, et abi

saamiseks tuleb hagejal endal sotsiaalosakonda minna ja ennast seal registreerida.

Ühtlasi teatas kostja hagejale kullerteenuse numbrid, et hageja saaks kulleri kaudu

endale rohud organiseerida;

(j) 14. juulil 2015 võttis hagejaga ühendust politsei, sest kostja kaebused olid

muutunud tülikaks ning politsei soovitas hagejal ja kostjal omavahel probleemid

ära lahendada;

− tegude ja käitumisega, mis on kirjeldatud eelmise taande alapunktides (a) – (j), andis

kostja aluse kinkelepingust taganemiseks ning hageja tegi 29. juulil 2015 notariaalse

taganemisavalduse, millega taganes kinkelepingust ja mille notar edastas kostjale

viimase elukaaslase kaudu 30. juulil 2015;

− taganemisavaldus sisaldas ettepanekut ilmuda notari juurde vaidlusaluste kinnistute

omandit üle andma, aga kostja notari juurde ei tulnud, vaid teatas 30. augustil 2015, et

hagejal puudub alus kinkelepingust taganemiseks.

Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda või hagi rahuldamata jätmise korral jätta

need poolte endi kanda.

2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised:

− hagi on esitatud pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist, sest poolte suhted

halvenesid juba enne 2014. aasta augustikuud ja mingit sisulist muutust suhetes sel

ajal ega hiljem enam ei toimunud;

− pooled ei leppinud kinkimisel kokku lisatingimustes, sh hageja õiguses jätkata XXXX

talu kasutamist;

− kostja ei ole keelanud hagejal õunu võtta ega lõpetanud temaga telefonikõnesid,

samuti ei olnud keeldu XXXX talus viibida, aga see tuli enne kokku leppida;

− 2015. aasta maikuu sündmuste kirjeldus (alus (d)) on ebatäpne ja kostja rolli on

juulikuu alguse sündmustes (alus (i)) kajastatud ebaõigesti.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda või hagi rahuldamise korral jätta need poolte

endi kanda.

2-15-14222

4 (7)

3. Kohus tagas hagi 5. oktoobri 2015. aasta määrusega, millega määras kanda vaidlusaluste

kinnistute kohta avatud kinnistusraamatu registriosadesse eelmärked hageja kasuks, mis

tagavad vastavalt kummagi kinnisasja omandamist.

Kohus kuulas pooled ära 12. aprilli 2016 korraldaval istungil ja 28. septembri 2016 kohtu-

istungil. Hageja esitas 3. oktoobril 2016 taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks,

millele kostja vaidles vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Hagi tagamine tuleb tühistada.

5. Hageja tõi esile järgmised asjaolud, mis kostja võttis omaks ja mis kohus loeb tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

− pooled on ema (hageja) ja poeg (kostja) ning nad sõlmisid 10. aprillil 2013 kinke-

lepingu, millega hageja kinkis vaidlusalused kinnistud kostjale (tl 10–24); kostja on

kantud kinnistusraamatusse nende kinnistute omanikuna (tl 62, 63);

− poolte omavahelised suhted ei ole head ja kostja on saatnud hageja käitumist

käsitlevaid teateid nii hageja raviarstile kui ka politseile, millest omakorda on tingitud

pöördumised hageja poole (tl 25–30, 39–45);

− hageja avaldas 29. juulil 2015, et ta soovib kinkelepingust taganeda kostja jämeda

tänamatuse tõttu ja vastav notariaalne avaldus toimetatid kostjale kätte tema

elukaaslase kaudu 30. juulil 2015 (tl 46–50);

− kostja ei pidanud taganemist põhjendatuks, ei ilmunud algselt pakutud ajal notari

juurde, ei võtnud ühendust hageja esindajaga uue aja kokkuleppimiseks ja keeldus

vaidlusaluste kinnistute tagasiandmisest (tl 31–38, 51).

6. Hageja soovib saada uuesti vaidlusaluste kinnistute omanikuks. Hageja nõue jaguneb seega

kahte ossa: (1) kinnistute väljanõudmine võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg 1 alusel;

(2) vastavate kinnistusraamatu kannete tegemiseks kostja nõusoleku andmiseks kohustamine

tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel. Kui nõude osa (1) pole edukas, siis puudub

alus kostja kohustamiseks anda nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks.

7. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja

kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda sama seaduse § 267

p-des 1–3 ettenähtud juhtudel. Kinkelepingust taganemise puhul tuleb tagastada lepingu järgi

üleantu VÕS § 1028 lg 1 järgi, arvestades VÕS §-des 1028–1036 sätestatut. Kuna kinge on

tasuta leping, siis on sellest taganemise põhiliseks tagajärjeks kingisaaja kohustus lepingu

järgi saadu välja anda. Praegusel juhul on kostja saanud hagejalt kinkelepinguga vaidlusaluste

kinnistute omandi. Seega on hagejal juhul, kui kinkelepingust taganemine kehtib, võlaõiguslik

nõue kostja vastu, et viimane kannaks hagejale tagasi omandi kinnistutele (vt Riigikohtu

1. detsembri 2005. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p 17).

8. Hageja nõuete rahuldamine formaalsed eeldused on taganemisavalduse tegemine ja selle

kostjale kättetoimetamine. Vaidlustamata asjaoludel on need eeldused täidetud.

9. Hageja tugineb VÕS § 267 p-le 1, mille järgi võib kingitud eseme koosmõjus VÕS § 268

lg-ga 1 tagasi nõuda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase

inimese vastu üles jämedat tänamatust (järgnevas p-d 10–17). Lisaks väidab hageja, et

taganemise alus tuleneb ka VÕS § 267 p-st 3, sest kostja jättis täitmata kinkega seotud

tingimuse, täpsemalt poolte kokkuleppe selle kohta, et hageja võib jätkuvalt kasutada XXXX

talu aeda ja seal viibida (järgnevas p 18).

2-15-14222

5 (7)

10. VÕS § 270 lg 1 esimese lause kohaselt võib kinkija kinkelepingust taganeda ühe aasta

jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest.

Hageja avaldas kinkelepingust taganemise tahet 29. juulil 2015, seega tuli tal oma nõude

edukuseks esile tuua ja vaidluse korral tõendada kostja käitumine, millest nähtub jäme

tänamatus hageja või tema lähedaste vastu ja millest hageja sai teada või pidi teada saama

alates 29. juulist 2014. Hageja väidab, et eespool p 1 teise lõigu kolmandas taandes loetletud

toimingud ja sündmused (a) – (j) jäävad nimetatud ajavahemikku. Hageja tugineb sellele, et

kirjeldatud viisil käitudes ilmutas kostja jämedat tänamatust hageja suhtes.

Kostja esitas algselt aegumise vastuväite lähtudes sellest, et VÕS § 270 lg 1 sätestab

aegumistähtaja. Menetluses kostja täpsustas oma vastuväidet ja palus jätta hagi rahuldamata

põhjusel, et see on esitatud pärast õigust lõpetava tähtaja möödumist. Ka kohtu hinnangul

näeb viidatud norm ette õigust lõpetava tähtaja. Seega tuleb kontrollida, kas hagi alusena

märgitud sündmused (a) – (j) vastavad VÕS § 270 lg-st 1 tulenevale ajalisele kriteeriumile.

VÕS § 270 lg-s 1 märgitud tähtaeg kulgeb iga taganemise alusel puhul iseseisvalt. Kõnealuse

normi mõju on sisuliselt selline, et hageja ei saa kinkest taganemisel edukalt tugineda alustele,

mis ilmnesid enam kui aasta enne taganemisavalduse tegemist. Samas ei oma konkreetsele

elusündmusele või kostja teole tuginemisel otsest tähtsust see, kas poolte suhted olid juba

enne halvad või halvenesid alles hagi alusena ette heidetava käitumise tulemusel. Kohus peab

võimalikuks, et jäme tänamatus VÕS § 267 p 1 tähenduses võib avalduda ka selliste isikute

suhetes, kes juba varem ei saa omavahel väga hästi läbi või kelle vahel on ennegi olnud

sarnaseid konflikte. Kostja nõustus, et sedavõrd, kui konkreetselt sündmustena (a) – (j)

kirjeldatu üldse aset leidis, toimus see hagiavalduses märgitud aegadel ehk ühe aasta jooksul

enne taganemisavalduse koostamist.

Neil kaalutlustel leiab kohus, et hageja saab ajalisest aspektist hinnatuna tugineda kõigile

alustena (a) – (j) esile toodud sündmustele ja elujuhtumitele.

11. Riigikohtu senises praktikas on VÕS § 267 ja 270 sisustatud kui kinkijale teatava

järelemõtlemisaja andmist, mis võimaldab hinnata lepinguga soovitud eesmärkide täitumist ja

millele vastab kingisaaja nn prooviaeg, tõestamaks kinkijale, et ta on „kingi vääriline”. Ka sel

juhul, kui kingisaaja oma seaduslikku õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt

kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganeda.

Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla

mõistetav jämeda tänamatusena. „Jäme tänamatus” kui hinnanguline kategooria peab VÕS

§ 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt eespool

viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26–27).

Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise

käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse

juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset

hinnangut (vt nt Riigikohtu 22. veebruari 2007. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-06, p 12,

samuti kokkuvõtvalt 4. aprilli 2011. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-11, p 15). Lähtudes

neist kriteeriumitest hindab kohus järgnevalt, kas ja millised hageja märgitud ning tõendamist

leidnud kostja teod kujutavad endast jämedat tänamatust hageja vastu.

12. Esmalt tuleb sedastada, et jämeda tänamatusena ei saa hinnata keeldumist

telefonikõnedest või hageja külaskäikudest (alused (a) ja (c)), samuti ei ole selleks talus

viimise keelamine, seda ka juhul, kui keelamine avaldatakse kolmanda isiku juuresolekul

(alused (b) ja (d)). Kirjeldatud käitumine ei ole objektiivselt hukkamõistetav. Kinkelepingu

teksti järgi ei olnud selle eesmärgiks poolte suhete parandamine ega tagamine, samuti ei nähtu

lepingudokumendist eesmärk, et hageja pidanuks saama kostjat külastada või talle helistada.

2-15-14222

6 (7)

13. Kohus nõustub hagejaga, et jämedaks tänamatuseks saaks pidada äärmiselt ebaviisakate

väljendite kasutamist ja füüsilist vägivalda (alus (e)). Nende puhul oleks täidetud nii

objektiivse hukkamõistetavuse kui ka kinkija subjektiivse negatiivse hinnangu kriteerium.

Siiski ei tuvasta kohus tõendite põhjal, et kostja oleks nimetatud teod toime pannud.

Hageja vande alla antud seletusest (tl 140–144) tuvastab kohus, et hageja on kostja öeldut

vähemalt kuulnud ja sellest aru saanud järgmiselt: „kui sa aru ei saa, siis palu juristi selgitust”,

„kas tulid vaatama, kas olen surnud”, „sa oled ikka debiilik või, mine siit ära, see on meie

kodu ja meie maa”. Ka kostja seletuse järgi (ibid) olid poolte ütlused teravad, aga pooled on

erimeelsed, kelle käitumise tõttu see igal konkreetsel juhul nii kujunes. Videosalvestisest

(Video 1 – 05(1).07.2015.mp4, Video 2 – 05(1).07.2015.mp4, e-toimikus hageja

28. märtsi 2016 dokumendi nr 17 lisad) kuuldub, et kostja küsib hagejalt: „miks sa siin oled”

ja „miks sa meie koju hiilid vaikselt”. Kuigi kirjeldatud ütluste ja küsimuste väljenduslaad ei

ole viisakas, siis ei ilmne selles äärmine ebaviisakus, mida võiks hinnata jämeda

tänamatusena.

Tõendamist ei leidnud hageja väide kostja vägivaldse käitumise kohta. Kostja võttis omaks

üksnes selle, et ta on ühel korral juhtinud hageja kättpidi toast välja, mida ei saa hinnata

vägivallana. Poolte vastuoluliste seletuse korral ei ole selles osas hageja vande alla antud

seletus piisav vaidlusaluse asjaolu tõendamiseks.

14. Kaebused ja teated politseile ja meditsiiniasutusele (alused (f) ja (j) ning osaliselt ka

alus (h)) võiksid osutuda jämedaks tänamatuseks eelkõige juhul, kui neis esitatakse ilmselgelt

halvustavaid ja ebaõigeid väiteid või need esitatakse alusetult eesmärgiga põhjustada

kaebustes viidatud isikule ebameeldivusi. Hageja viidatud kaebustest ega avaldustest selliseid

jooni ei nähtu. Samuti ei tuvasta kohus hagejale adresseeritud pöördumiste põhjal, et kaebuste

või avalduste lahendamine oleks põhjustanud hagejale olulisi ebameeldivusi. Neil kaalutlustel

ei ole avaldused sel viisil objektiivselt hukkamõistetavad kui jäme tänamatus.

Kohus ei hinda jämeda tänamatusena ka kostja 26. mai 2015 kirja (alus (g)), sest sellest

nähtub pigem soov korrastada poolte suhteid ja pakkuda hagejale võimalust talus viibimiseks,

kui on tagatud kostja eraelu puutumatus. Sellist soovi ei saa kostjale otseselt ette heita.

15. Isiku filmimine ja temast tehtud videosalvestise avaldamine sotsiaalmeedias (sh

keskkonnas youtube.com, alus (h)) on hinnatavad jämeda tänamatusena eelkõige kahe eelduse

korral: esiteks peaks filmimine ja avaldamine olema vastuolus isiku tahtega, teiseks aga

põhjustama kas salvestamise viisi või salvestatud sisu poolest isikule teatavaid negatiivseid

tagajärgi (nt mõjutama kolmandate isikute hinnangut või avaldama eraelulisi andmeid).

Kohus ei tuvasta, et need tingimused oleks 5. juuli 2015 salvestiste puhul täidetud.

Salvestistest ei nähtu, et hageja oleks filmimisele vastu vaielnud, samuti ei tugine hageja

sellele, et tema avaldused või kujutis oleks teda mingil viisil kahjustavad.

16. Kohus nõustub hagejaga, et hageja kirjeldatud kostja reageerimine 8. juuli 2015

sündmustele (alus (i)) on hinnatav tänamatusena. Lähedase sugulase raviks vajalike ravimine

apteegist toomine paari päeva jooksul, kui selleks ei ole otsest takistust, kuulub mõistliku

perekondliku hoolitsuse hulka. Sellest keelduja käitub teise pereliikme suhtes tänamatult ja

sellist käitumist saab isikule objektiivselt ette heita. Hageja on põhjendanud ja vande all antud

ütlustega ka usutavaks muutnud, et poja keeldumine ravimite toomisest mõjus talla

subjektiivselt halvasti. Kostja küll eitas sündmuste sellist kulgu, aga ei selgitanud oma vande

alla antud seletuses, et kõnealune vahejuhtum oleks lahenenud kuidagi teisiti – eelkõige, et ta

oleks haigestunud emale kohast abi pakkunud.

Siiski ei anna eelmises lõigus märgitu alust hagi rahuldada. Nimelt eeldab VÕS § 267 p 1

kvalifitseeritud ehk jämedat tänamatust. Pelgalt perekondliku kohustuse täitmata jätmine ei

ole hinnatav jämeda tänamatusena selle sätte tähenduses, vaid üksnes tänamatusena.

2-15-14222

7 (7)

17. Kokkuvõtvalt sedastab kohus p-de 12–16 põhjal, et tõendamist ei leidnud kostja selline

käitumine perioodil 29. juulist 2014 kuni 29. juulini 2015, mida saaks hinnata jämeda

tänamatusena VÕS § 267 p 1 tähenduses.

18. Teise võimalusena tugineb hageja VÕS § 267 p 3 alusel sellele, et kostja jättis täitmata

kinkega seotud tingimuse täpsemalt poolte kokkuleppe selle kohta, et hageja võib jätkuvalt

kasutada XXXX talu aeda ja seal viibida. Kohus ei tuvasta, et pooled oleksid sellises

tingimuses kokku leppinud. Kinkelepingut sisaldava lepingudokumendi p 7.1 kohaselt on

notar hagejale selgitanud võimalust seada kinkelepingu esemele isiklik kasutusõigus. Leping

ei sisalda aga kokkulepet isikliku kasutusõiguse ega muu sarnase tingimuse osas.

19. Kuna kohus ei tuvasta, et kostjal oleks kohustus tagastada kingiks saadud vaidlusalused

kinnistud hagejale (nõude osa (1)), siis puudub kostjal ka kohustus anda nõusolek

kinnistusraamatu kannete muutmiseks (nõude osa (2)). Hagi jääb tervikuna rahuldamata.

20. TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus seni

lahendamata taotlused ja rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused.

Käesolevas asjas tagas kohus hageja taotlusel hagi 5. oktoobri 2015. aasta määrusega. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb tagamine TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada ja hageja kasuks

seatud eelmärked kustutada.

Pooled vaidlesid kohtuistungil menetluslikus küsimuses, kas kostja 12. septembri 2016

seisukohale lisatud dokumenti tuleks käsitleda dokumentaalse tõendina. Kohus hindas poolte

väiteid varem esitatud tõendite põhjal. Eelviidatud dokument kajastab sisuliselt üksnes

vahepealse lepitusmenetluse käiku ja seda ei ole vaja hinnata dokumentaalse tõendina.

Lahendamata on veel hageja 3. oktoobri 2016 taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks.

Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Protokoll kajastab õigesti ja piisavalt istungi käiku ja

sellel tehtud avaldusi, st vastab TsMS § 50 lg 1 tingimustele. Hageja taotletud parandused on

täpsustavat laadi ega muuda hageja seletuse sisu.

21. Kuigi kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda. Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul erandlikud asjaolud, mis

võimaldavad kalduda kõrvale TsMS § 162 lg 1 järgsest kulude jaotamise üldreeglist.

Hageja on üle 65 aasta vana, st eakas inimene. Vaidlusaluste kinnistute kostjale kinkimisega

loobus hageja niigi juba kostja oma väärtuslikest varaesemetest, lisaks on hageja aidanud

tasuda kostja õppelaenu. Hageja tõi esile, et ta selg on kahjustatud ja tal ei tarvitse olla

võimalik edaspidi saada töist sissetulekut, st ta ei tarvitse olla võimeline oma töö ja

tegevusega teenima raha kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kostja on hageja poeg, kellel

on perekonnaseaduse § 96 järgi niigi kohustus hoolitseda hageja toimetuleku eest. Neil

asjaoludel oleks kulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane, st need on piisavalt

erandlikud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks.

Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 ja otsustatud menetluskulude jaotusest määrab kohus

kindlaks, et pooltel ei tule teineteisele maakohtus kantud menetluskulusid hüvitada. Seetõttu

ei ole vaja käsitleda poolte menetluskulude nimekirju ega lahendada nendega seonduvaid

taotlusi ja vastuväiteid.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik