2-15-288/30 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 05. oktoobril 2016

tsiviilkantselei Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimiku

süsteemi kaudu

Tsiviilasja number

2-15-288

Kohtuasi

Xxxx hagi Xxxx Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

58 113,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxxx (Sünniaeg xxxx, Xxxx); lepinguline esindaja

Xxxx (xxxx)

Kostja: Xxxx Eesti filiaal (registrikood xxxx, Xxxx);

volitatud esindaja Xxxx (e-post xxxx)

Kohtuistungi aeg

Kohtuistung 05. septembril 2016

Resolutsioon

Jätta Xxxx hagi Xxxx Eesti filiaali vastu kahju hüvitamiseks

rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

Hagimenetluse kulud jätta Xxxx enda kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

kohtuotsuse

kättetoimetamisest

Hagiavalduse asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt toimus 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teel liiklusõnnetus, mille

tagajärjel sõitis hageja sõidukiga Infinity QX56, registreerimismärk XXXX (Xxxx) (eadspidi

Infinity) paremale teelt välja tee ääres olevasse veekogusse.

Vastavalt Toyota juhi Xxxxi

26.11.2013 kindlustusandjale antud seletusele, sõitis ta kiirusega 60-70 km/h, äkki ilmus

paremalt metskits, juht pööras kitsest möödumiseks rooli vasakule ning toimus kokkupuude

vastassuunas liikuva sõidukiga, mis liikus samuti sõidukiirusega umbes 70 km/h. Pärast

kokkupõrget peatus Toyota juht tee ääres, teine sõiduk sõitis teelt välja. Hageja 22.11.2013

kindlustusandjale antud seletuse järgi liikus ta maanteel ning Toyota Avensise juht sõitis

Infiniti suunavööndisse, laupkokkupõrke vältimiseks keeras ta paremale ja sattus teelt välja.

Liiklusõnnetuse teatel on Toyota juht Xxxx tunnistanud, et ta on vastutav liikluskahju

põhjustamise eest. Sõidukijuhtide allkirjadega kinnitatud blanketil „Teade liiklusõnnetusest“

kinnitavad osapooled, et kokkupõrkest on mõlemal sõidukil kahjustunud esimene vasak nurk,

Infinitil lisaks veekahjustused.

2. Kindlustusandja on sõidukid üle vaadanud ning tuvastanud, et mõlemal sõidukil on

kokkupõrkest kahjustada saanud vasak esinurk, millele on tekkinud kriimustused.

Sündmuskohal käis politsei ja päästeamet, kes fikseerisid liiklusõnnetuse. 22.11.2013

väljastas Xxxx AS otsuse, mille kohaselt on sõiduki taastamine ebaotstarbekas ning sõiduki

turuväärtus on 50 000 eurot. 09.01.2014 tegi kostja otsuse, millega jättis hageja

kindlustushüvitise taotluse rahuldamata. Hageja kostja seisukohaga ei nõustunud ning esitas

kostjale 15.05.2014 omapoolse seisukoha. Hagejale teadaolevalt on kostja avalduse alusel

alustatud hageja nõude aluseks oleva juhtumi suhtes kriminaalasja nr 14230101175. Hageja

on püüdnud leida kostjaga kohtuvälist kokkulepet, kuid kahjuks käesoleva ajani kostja hageja

15.05.2014 seisukohale vastanud. Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul on tegemist

kindlustusjuhtumiga, kõik liikluskahju eeldused on täidetud ning palus kostjalt välja mõista

hageja kasuks 50 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 4 086,30 eurot ja

edasiulatuvalt kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Kostja vastuväited

3. Kostja vastuväidete kohaselt puudub vaidlus, et mõlemal sõidukil on saanud kahjustada

esimene vasak nurk (kriimustused) ning Infinitil on lisaks veekahjustused. Samuti pole

vaidlust hagejale tekkinud kahju suuruse osas. Vaidlus seisneb selles, kas sõidukile Infiniti

tekkinud veekahju sai tekkida sõidukijuhtide seletuste kohaselt, s.t deklareeritud kokkupõrke

tagajärjel sõidukiga Toyota ning sellest sõltuvalt, kas kostjal on kohustus kõnealuse

liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hagejale hüvitada.

4. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tuginedes sõidukite kahjustustele, sõidukijuhtide seletustele

ning kostja tellitud ekspertiisile, ei ole sõidukijuhtide esitatud info liiklusõnnetuse toimumise

asjaolude kohta objektiivne – kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda juhtide kirjeldatud

asjaoludel ning sõiduki Infiniti teelt väljasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga

Toyota. Kostja tellitud ekspertarvamuse kohaselt, arvestades kontaktis olnud detailide

(sõidukite vasakud esinurgad) pinna vormi ja kokkupõrke jälgede asetust mõlema sõiduki

pikitelje suhtes, asetsesid sõidukid kontakti hetkel pikitelgede suhtes 15-kraadise nurga all.

Sõidukid ei saanud seega olla paralleelselt. Arvestades et mõlemad sõidukid liikusid

suhteliselt suure kiirusega (u 60-70 km/h), ei oleks kokkupõrge saanud olla libisev nagu

viitavad kahjustused, vaid selgelt blokeeriv, mis oleks kaasa toonud oluliselt suuremad

kahjustused sõidukitele. Antud juhul on sõidukite kerel vaid kriimustused. Libisev

kokkupõrge oleks võinud toimuda tingimusel, et sõidukite pikiteljed on paralleelsed, kuid

sellisel juhul oleks kokkupõrke jäljed pidanud olema sõidukite kogu vasakpoolse külje

pikkusel, mitte ainult lokaalselt vasakpoolsel esinurgal.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust, et mõlemal sõidukil on saanud kahjustada esimene vasak nurk

(kriimustused), et sõidukil Infiniti on lisaks veekahjustused ning hagejale tekkinud kahju

suuruse osas.

6. Pooltel on vaidlus selles, kas sõidukile Infiniti tekkinud veekahju sai tekkida sõidukijuhtide

seletuste kohaselt, s.t deklareeritud kokkupõrke tagajärjel sõidukiga Toyota Avensis ning kas

kostjal on kohustus liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju hagejale hüvitada.

7. 21.11.2013 kehtinud LKindlS § 26 lg 1 sätestas, et liikluskindlustuse kindlustusjuhtum

(liikluskahju) on kindlustamisele kuuluva sõidukiga käesolevas paragrahvis sätestatud

tingimustel kahju tekitamine. LKindlS § 26 lg 2 kohaselt on liikluskahjuga tegemist ainult

siis, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: 1) teeliikluses on tekitatud kahju

kindlustamisele kuuluva sõidukiga; 2) kahju on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise

tagajärjel; 3) esineb põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel;

4) sõiduki valdajal on tsiviilvastutus seoses kahju tekitamisega.

8. VÕS § 6 lg 1 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu

põhimõttest lähtuvalt. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid,

millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi toimumist

peab tõendama kannatanu.

9. Teatest liiklusõnnetuse kohta (I kd lk 7-9), hageja vastuväitest kostjale (I kd lk 15-18) ja

liiklusõnnetuse osalenute seletustest (I kd lk 117-128) nähtuvalt teatati kostjale

liiklusõnnetusest, mis toimus 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teel ja mille tagajärjel sõitis

hageja sõidukiga Infinity paremale teelt välja tee ääres olevasse veekogusse. Sõiduki Toyota

Avensise juhi Xxxxi 26.11.2013 seletusest kindlustusandjale nähtub, et ta sõitis kiirusega 60-

70 km/h, äkki ilmus paremalt metskits, juht pööras kitsest möödumiseks rooli vasakule ning

toimus kokkupuude vastassuunas liikuva sõidukiga, mis liikus samuti sõidukiirusega umbes

70 km/h. Pärast kokkupõrget peatus Toyota juht tee ääres, teine sõiduk sõitis teelt välja.

Hageja 22.11.2013 kindlustusandjale antud seletuse järgi liikus ta maanteel ning Toyota

Avensise juht sõitis Infiniti suunavööndisse, laupkokkupõrke vältimiseks keeras ta paremale

ja sattus teelt välja. Liiklusõnnetuse teatel on Toyota Avensise juht Xxxx tunnistanud, et ta

on vastutav liikluskahju põhjustamise eest. Sõidukijuhtide allkirjadega kinnitatud blanketil

„Teade liiklusõnnetusest“ kinnitavad osapooled, et kokkupõrkest on mõlemal sõidukil

kahjustunud esimene vasak nurk, Infinitil on lisaks veekahjustused. Sündmuskohal käisid

politsei ja päästeamet, kes fikseerisid liiklusõnnetuse.

10. 22.11.2013 Xxxx AS-i otsuse (I kd lk 14) kohaselt on sõiduki Infiniti taastamine

ebaotstarbekas ning sõiduki turuväärtus on 50 000 eurot.

11. Kindlustushüvitise taotluse rahuldamata jätmise teatest (I kd lk 10-13) nähtuvalt tegi kostja

otsuse, millega jättis hageja kindlustushüvitise taotluse rahuldamata. Teatest nähtuvalt on

kindlustusandja sõidukid üle vaadanud ning tuvastanud, et mõlemal sõidukil on

kokkupõrkest kahjustada saanud vasak esinurk, millele on tekkinud kriimustused, kuid kostja

on seisukohal, et tuginedes sõidukite kahjustustele, sõidukijuhtide seletustele ning kostja

tellitud ekspertiisile, ei ole sõidukijuhtide esitatud info liiklusõnnetuse toimumise asjaolude

kohta objektiivne – kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda juhtide kirjeldatud asjaoludel,

ning sõiduki Infiniti teelt väljasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota.

12. Politsei- ja Piirivalveameti 30.05.2014 vastusest hageja teabenõudele, on kostja avalduse

alusel alustatud hageja nõude aluseks oleva juhtumi suhtes kriminaalasja nr 14230101175

(kd lk I 24).

13. Tsiviilasjas on esitatud kaks asjatundja arvamust, mida kohus käsitleb hoolimata arvamuste

nimetamisest ekspertiisideks, dokumentaalsete tõenditena. Kuna nimetatud tõendid erinevad

neis tehtud järelduste osas, siis on asjas määratud kohtu poolt ekspertiis, mille teostas

riiklikult tunnustatud ekspert Janek Luppin. Hageja poolt Xxxx kohtuekspertiisikeskuse

Xxxx autoeksperdilt Xxxx tellitud ekspertarvamuses järeldab ekspert liiklusõnnetuse kohta

tehtud uurimuse tulemusena, et kahjustused autodel Toyota Avensis ja Infiniti võisid tekkida

sõidukijuhtide poolt kirjeldatud asjaoludel; avarii tekkimise mehhanism sõidukijuhtide poolt

kirjeldatud liiklusõnnetuses on tehniliselt võimalik; pärast kokkupõrget autoga Toyota

Avensise võis auto Infiniti juhil mitte olla võimalust ennetada liikumissuunas

parempoolsesse maanteekraavi sõitmist (I kd lk 33-48, tõlge lk 25-30).

14. Kostja tellitud Riia Tehnikaülikooli Autotranspordi Instituudi 20.12.2013 ekspertarvamuses

nr 29/13 asub ekspert seisukohale, et sõidukite Toyota Avensis ja Infiniti vigastused ei

saanud tekkida juhtide osutatud asjaoludel, et sõidukijuhtide esitatud info liiklusõnnetuse

toimumise asjaoludest ei ole objektiivne. Kui õnnetus toimunuks selliselt nagu seda osutavad

mõlemad sõidukijuhid, ei oleks kokkupõrge libisev, vaid selgelt blokeeriv. Frontaalse

kokkupõrke hetkel oleks sõidukite suhteline kiirus 120-140 km/h lähedane. Sellise kiiruse

juures oleks mõlemale sõidukile tekkinud mahukad deformatsioonid võrreldamatult

suuremad tegelikest sõidukite vigastustest. Libisev kokkupõrge väikese EES väärtusega

võiks toimuda ainult tingimusel, et kokkupõrke hetkel sõidukite pikiteljed oleksid

paralleelses asendis, kuid siis oleks kokkupõrke jäljed pidanud olema vasakpoolse külje kogu

pikkusel, mitte ainult lokaalselt kere vasakpoolsel esinurgal. Tehnilisest vaatevinklist ei saa

välistada, et sõiduk Infiniti sõitis teelt välja asja materjalides fikseeritud kohas, kuid sõiduki

Infiniti võimalik teelt mahasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota (I kd lk

69-75, tõlge lk 76-81).

15. Kohtu määratud eksperdi Janek Luppini uuringu raportis nr 16009, 28.03.2016 märgib

ekspert, et tehniliselt on võimalik, et sõidukite Toyota Avensis (reg nr xxxx) vasaku esinurga

piirkonna ja sõiduki Infinity QX56 (Xxxx reg märk XXXX) vasaku esinurga piirkonna vahel

toimus kerge nihkekontakt skeemidel 1 ja 2 kujutatud asendis olukorras, kus sõiduk Toyota

Avensis seisis ja sõiduk Infinity liikus väikese kiirusega (hinnanguliselt alla 15km/h). Sellise

kokkupõrke tagajärjel ei toimu sõiduki Infinity märkimisväärset kursinurga ja sõidukiiruse

muutust ning vaid selline kokkupõrge ei saa põhjustada sõiduki Infinity kaldumist paremale

teelt välja. Mõlema sõiduki liikumisel deklareeritud liiklussituatsioonis ja deklareeritud

sõidukiirustega sõidukite Toyota ja Infinity omavaheline kontakteerumine tuvastatud

nihkevigastuste aladega ei ole ilma täiendavate ulatuslike vigastuste tekkimiseta tehniliselt

võimalik. Modelleerimise tulemusel selgus, et kiirusega 70km/h liikuva sõiduki Infinity juhil

ei ole eeldatavas liiklusõnnetuse toimumiskohas järsu paremale takistusest eemale suunava

manöövri korral võimalik pidurdades teelt väljasõitu vältida (II kd lk 2-16).

16. Kohus, tuginedes kohtu poolt määratud eksperdi Janek Luppini uuringu raportis toodud

järeldustele ja kostja tellitud Riia Tehnikaülikooli Autotranspordi Instituudi 20.12.2013

ekspertarvamuses toodud järeldustele, on seisukohal, et sõidukite Toyota Avensis ja Infiniti

kokkupõrge ei saanud tehniliselt toimuda sõidukite juhtide kirjeldatud asjaoludel ning

sõiduki Infiniti teelt väljasõit ei saanud olla seotud kokkupõrkega sõidukiga Toyota. Seega

on hageja, kui asja lahendamisest tema kasuks huvitatud isiku ja Toyota Avensise juhi

R.Jakimovi kirjalikud seletused oluliselt vastuolus kostja tellitud ja kohtu määratud

eksperthinnangutes tehtud järeldustega avarii toimumise mehhanismi kohta, mistõttu ei pea

kohus neid asja lahendamisel usaldusväärseteks ega kohtu määratud eksperdi ja kostja

tellitud asjatundja arvamuse järeldusi ümberlükkavateks tõenditeks. Kohtu hinnangul ei ole

usaldusväärseks ega kohtu määratud eksperdi ja kostja tellitud asjatundja arvamusi

ümberlükkavaks tõendiks ka hageja tellitud eksperthinnang, kuna võrreldes kohtu ja kostja

tellitud eksperthinnangutega on see pealiskaudne, selle pinnal tehtud järeldused ei ole

veenvad ning see on vastuolus kohtu ja kostja tellitud ekspertiisidega. Uurimusest nähtuvalt

on ekspert M.Aleksandrov teinud sõidukite omavahelise kokkupõrke kindlaks küll sõidukite

vigastuste järgi, kuid ta ei ole avarii toimumise mehhanismi modelleerinud ega põhjalikumalt

analüüsinud, mistõttu ei ole veenvalt esile toodud, kas joonisel 1 kujutatud sõidukite

paiknemise korral oli sõidukite libisev-riivav kontakt, mis kahjustas vaid sõidukite laki ja

värvikihte esiotstel, kiirusel 60-70 km/h üldse võimalik. Ekspert ei ole ka modelleerinud ega

põhjalikumalt analüüsinud, kuidas antud sõidukeid riivav kontakt võis põhjustada sõiduki

Infiniti liikumissuuna muutust selliselt, et sõiduk Infiniti paiskus teelt välja maantee ääres

olevasse veekogusse. Eksperdi uurimus jääb ebaselgeks veel seetõttu, et esmalt märgib ta, et

sõiduteel jälgede puudumise tõttu ei ole tal võimalik kindlaks määrata sõidukite

liikumistrajektoori ega vastastikust asendit kokkupõrke hetkel, kuid seejärel lähtub järelduste

tegemisel sõidukite paiknemisest joonisel 1.

17. Politsei- ja Piirivalveameti 30.05.2014 vastus hageja teabenõudele, mille kohaselt on kostja

avalduse alusel alustatud hageja nõude aluseks oleva juhtumi suhtes kriminaalasi nr

14230101175, ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust, mistõttu jätab kohus selle tõendi

tähelepanuta.

18. Kohus on seisukohal, et liiklusõnnetuse kindlustusjuhtumiks tunnistamiseks ei piisa

asjaolust, et sõidukite juhid on liiklusõnnetuse toimumise asjaoludes omavahel kokku

leppinud, vaid konkreetse kindlustusandja kindlustushüvitise maksmise kohustuse

tuvastamiseks peab olema objektiivselt tõendatud, et üks sõiduk on läbi õnnetusjuhtumi

toimumise teisele sõidukile kahju tekitanud ning samal ajal esinevad LKindlS § 26 sätestatud

kindlustusjuhtumi koosseisulised tunnused.

19. Eelnevast tulenevalt asub kohus kohtu poolt määratud eksperdi Janek Luppini uuringu

raportis toodud järeldustele ja kostja tellitud Riia Tehnikaülikooli Autotranspordi Instituudi

20.12.2013 ekspertarvamuses toodud järeldustele tuginedes seisukohale, et sõiduki Infiniti

väljasõit 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teelt tee ääres olevasse veekogusse, ei saanud

toimuda juhtide kirjeldatud asjaoludel s.t sõidukite omavahelisel kokkupõrkel. Järelikult ei

ole hageja veenvalt tõendanud, et käesoleval juhul on tegemist liikluskindlustuse

kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 mõttes, kuna puudub põhjuslik seos sõiduki liikumise ja

paiknemise ning tekkinud kahju vahel. Võttes kõiki tõendeid kogumis arvesse, asub kohus

seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et 21.11.2013 Karila-Kaberneeme teel toimunud

liiklusõnnetuse puhul oli tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 1

mõttes. Seega tuleb hagi jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud täies ulatuses hageja

kanda.

2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses menetluskulud

tekkisid. Kuna kostjal ei ole menetluskulusid tekkinud, siis jätab kohus hagejalt

menetluskulud kostja kasuks välja mõistmata. Hageja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses

tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik