3-15-2428/35 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

4. oktoober 2016, Tartu

Haldusasja number

3-15-2428

Haldusasi

Sergei Mahhovi kaebus Viru Vangla vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 637 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2016 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Sergei Mahhov apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja – Sergei Mahhov

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2016

otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv) Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 3. november 2016.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 20. juulil 2015 esitas Sergei Mahhov Viru Vangale kahju hüvitamise nõude, taotledes

alusetult 7 ööpäeva kartseris viibimisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

2. Viru Vangla 13. augusti 2015 vaideotsusega nr 6-12/185-2 rahuldati kinnipeetav S.

Mahhovi vaie ja tunnistati kehtetuks Viru Vangla 10. juuli 2015 käskkiri nr 6-3/779 kaebajale

kartserikaristuse määramise kohta.

3. Viru Vangla 31. augusti 2015 vastusega nr 6-16/110-2 rahuldati S. Mahhovi kahju

hüvitamise taotlus osaliselt ja otsustati maksta kaebajale rahalise hüvitiseba 44,73 eurot.

4. 25. septembril 2015 saabus Tartu Halduskohtusse S. Mahhovi kaebus Viru Vangla

vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja ei olnud nõus talle määratud hüvitise

suurusega. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju tuleb hüvitada Riigi poolt

isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 5

lg 1 ja 2 kohaselt peab kompensatsiooni summa olema 91 eurot päevas, st 7 ööpäeva eest,

mis kaebaja ebaseaduslikul alusel kartseris veetis, peab hüvitis olema 637 eurot.

5. Viru Vangla vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebajale määratud 44,73 eurot

rahalise hüvitisena on piisav alusetult kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise

kahju eest. Selline hüvitis on kooskõlas kohtupraktikaga sarnastes asjades. Rahalise

hüvitise ulatuse määramisel ei ole põhjendatud lähtuda alusetult vabaduse võtmisega

tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS), kuna nimetatud seadus reguleerib

hüvitise maksmist teistsuguses olukorras. Lisaks oli AVVKHS kahju tekitamise ajaks

kehtivuse kaotanud.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

6. 29. jaanuari 2016 otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

7. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleneb Riigikohus on 15. märtsi 2010 otsusest

kohtuasjas nr 331-93-09, et kinnipeetava alusetult kartseris viibimisega tekitatud kahju

hüvitamiseks on piisav rahaline hüvitis 100 krooni päevas. Käesoleval juhul on vastustaja

selles ulatuses hüvitise kaebajale määranudki. Kaebaja ei ole kahjunõudes vanglale aga

ka kaebuses kohtule ühtegi erandlikku asjaolu välja toonud, mis oleksid aluseks suurema

hüvitise määramiseks.

8. AVVKHS ei kehti alates 1. maist 2015. Seega on asjakohatu ja väär kaebaja

arusaam, et kompensatsiooni summa peab olema selles seaduses nimetatud 91 eurot

päevas, st kokku 637 eurot 7 ööpäeva eest, mis kaebaja ebaseaduslikul alusel kartseris

veetis.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

9. S. Mahhov esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles taotleb

Tartu Halduskohtu 29. jaanuari 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega

kaebus rahuldada.

10. S. Mahhov hinnangul on halduskohus ebaõigesti leidnud, et puuduvad sellised

erakorralised asjaolud, mis õigustaksid suurema hüvitise väljamõistmist. Selliseid

asjaolusid kirjeldavad haldusasja materjalid, nimelt dokumentatsioon, mis viitab Viru

Vangla administratsiooni tegevusetusele või soovimatusele õigeaegselt kaebaja alusetu

karistamise olukorda lahendada. Kaebaja selgitas distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja kehtetuks tunnistamise aluseks olevaid asjaolusid juba 18. juuni 2015 seletuses.

Vastustajal oli enne distsiplinaarkaristuse määramist piisavalt aega seletuse

kontrollimiseks, kuid seda ei tehtud õigeaegselt.

Päevarežiim distsiplinaarkaristuse kandmise korral kartseris näeb ette alates kella kuuest

hommikul kõikide magamistarvete äravõtmist kuni nende väljastamiseni õhtul kell kaheksa.

Seoses arsti väljakirjutatud preparaatide võtmise kõrvaltoimetega on kaebajal füüsiliselt väga

raske olla vertikaalses asendis hommikul kella ajal. Distsiplinaarkaristuse kandmise tõttu jäi

kaebaja 16. juulil 2015 ilma Viru Vangla poolt alla kirjutatud ja varem lubatud pikaajalisest

kohtumisest emaga.

11. Alates 1. maist 2015 kehtib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus

(SKHS), mille § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 4 kohaselt tuleb kahju hüvitisena käesoleval juhul

maksta 639 eurot.

12. Igal juhul ei ole asjakohane lähtuda 2010. aastal Riigikohtu lahendis nimetatud

summast, kuna möödunud aja jooksul on näiteks miinimumtöötasu suurenenud 190 eurolt

390 euroni.

13. Viru Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

14. Vastustaja osutab, et vanglale esitatud kahjunõudes ega halduskohtule esitatud

kaebuses ei põhjendanud S. Mahhov enda nõuet erandlike isiklike asjaoludega, mis oleks

teoreetiliselt võinud tingida hüvitise suuruse muutmise. Seetõttu, tulenevalt HKMS § 182

lg 2 ning § 198 lg-test 1 ning 2 saab ringkonnakohus jätta tähelepanuta

apellatsioonkaebuses esitatud väited tema väidetava terviseseisundi ning väidetud

kokkusaamise ärajäämise kohta.

Riigikohtu seisukoha tõlgendusest tuleneb, et võimalikuks erandlikuks asjaoluks, mis tingiks

hüvitise suurendamise, võiks olla olukord, kui kohaldatud kartserirežiim ei vastaks seadusest

tulenevatele nõuetele (nt kambri sisustus, toitlustamine jne). Käesoleval juhul selliseid asjaolusid

ei esinenud. Hüvitise suuruse määramine on vangla kaalutlusotsus, mille kohtuliku kontrolli

võimalused on piiratud. Kohus saab haldusorgani otsust muuta juhul, kui vangla on otsus on

ilmselgelt kaalutlusvigane või siis näiteks hüvitise suurus hälbib olulisel määral välja kujunenud

praktikast.

15. Põhjendamatu on apellandi tuginemine süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse regulatsioonile. Kinnipeetavale määratakse distsiplinaarkaristus

haldusmenetluse tulemina, SKHS § 1 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et antud seadus kohaldub

ainult süüteomenetluses (ehk siis väär- ja kriminaalmenetlustes) tekitatud kahju korral.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtu otsusega põhjendatult S. Mahhov

kaebus rahuldamata jäetud.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

17. Esmalt märgib ringkonnakohus, et S. Mahhovi hüvitamisnõude lahendamisel on

vastustaja ja halduskohus põhjendatult lähtunud riigivastutuse seaduse regulatsioonist,

mitte apellatsioonkaebuses viidatud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

seadusest (SKHS) ja selles toodud hüvitise määrast. SKHS § 1 lg 1 kohaselt sätestab

SKHS menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatuse ja

korra. Karistusseadustiku § 3 lgst 2 tulenevalt käsitatakse süütegudena kuritegusid ja

väärtegusid. Distsiplinaarrikkumised ei ole süütegudeks ning distsiplinaarmenetluses või

distsiplinaarkaristuse täideviimisel isiku õiguste rikkumise korral SKHS ei kohaldu. Ka

30. aprillini 2015 kehtinud riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud

kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 1 lg 1 ei näinud ette seaduse kohaldamist

distsiplinaarkaristusena alusetult kartserisse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamise õigusliku alusena.

18. Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et Viru Vangla 10. juuli 2015

käskkirjaga nr 63/799-D kaebajale määratud ja hiljem vaidemenetluses tühistatud

seitsmepäevase kartserikaristuse täideviimisega tekitati S. Mahhovile mittevaraline kahju,

mille hüvitamise kohaseks vahendiks on rahalise hüvitise maksmine. Pooled on eri meelt

selles, kas Viru Vangla 31. augusti 2015 otsusega nr 6-16/110-2 kaebajale määratud

hüvitis 44,73 on proportsionaalne kaebajale tekitatud kahju suhtes ja seega piisav.

19. Kohtupraktika kohaselt tuleb mittevaralise kahju eest hüvitise määramine

otsustada konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades individuaalse otsustusena, võttes

arvesse isiku õiguste rikkumise iseloomu, intensiivsust ja ajalist kestust, kui ka

rikkumisega isikule põhjustatud tagajärgi. Riigikohus on sedastanud, et kartserisse

paigutamisega kaasnev vabadusõiguse täiendav piirang on sedavõrd intensiivne, et sellel

on vabaduse võtmise kvaliteet RVastS § 9 lg 1 tähenduses. Kinnipeetava õigusvastast

kartserisse paigutamist ja seal hoidmist tuleb käsitada isikult vabaduse võtmisena,

millega tekitatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist võib isik nõuda RVastS § 9 lg 1

alusel.1

1 Vt RKHK 15. märtsi 2010 otsus asjas nr 3-3-1-93-09

20. Vaidlustatud Viru Vangla otsuses on kaebajale määratud rahalise hüvitise ulatust

põhjendatud sellega, et Riigikohus eelpool viidatud asjas pidas 100 krooni päevas

kohaseks hüvitiseks isiku alusetult kartseris viibimisel viie päeva jooksul, s.o 6,39 eurot

ööpäeva eest, seitsme päeva eest kokku 44,73 eurot. Otsusest saab järeldada, et sarnaselt

Riigikohtu viidatud otsusele on vastustaja hüvitise määramisel arvestanud eelkõige

kaebaja õiguste rikkumise ulatuse, kartserisse paigutamisega kaasnevate täiendavate

piirangute ning asjaoluga, et vabaduses viibiva isikuga võrreldes on kinnipeetava õigused

ja vabadused juba oluliselt kitsendatud.

Vastavalt RVastS § 9 lg-le 2 mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt õiguserikkumise

raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda hüvitise

suuruse määramine sellisel viisil, s.o kindla summana kartseris viibitud iga päeva eest, ilma

kahtluseta veenduda, et hüvitise ulatus vastab konkreetsel juhul isiku õiguste rikkumise

raskusele. Individuaalse otsustuse tegemiseks pidi vastustaja arvestama kaebajale mittevaralise

kahju tekitanud rikkumist ja selle mõju kaebajale kogumis ning esitama vastavad asjaolud kahju

hüvitise määramise põhjendusena. Kuna mittevaraline kahju ei ole vahetult rahalises väärtuses

mõõdetav ega ümberarvestatav, siis ühesendise täpsusega määratletud hüvitise suurus paneb

vastustajale täiendava kohustuse hüvitise ulatust põhjendada, seda eriti olukorras, kus vastustaja

on hüvitise määramisel lähtunud teises kohtuasjas peaaegu viis aastat varem määratud hüvitisest.

21. Minetustest kaevata otsuse põhjendamisel ei ole käesoleval juhul alust järeldada,

et S. Mahhovile määratud hüvitis oleks ebaproportsionaalne. Ringkonnakohus nõustub

vastustajaga, et nii Viru Vanglale esitatud taotluses kahju hüvitamiseks (tl 8), kui

halduskohtule esitatud kaebuses (tõlge tl 4) on kaebaja tuginenud üksnes alusetult

kartseris viibimise faktile ning nõudnud hüvitist 91 eurot päevas viitega AVVKHS

regulatsioonile.

Alusetult kartseris viibimine iseenesest riivab isiku õigusi sedavõrd intensiivselt, et tekitatud

mittevaralise kahju hüvitamise kohaseks vahendiks saab pidada rahalise hüvitise maksmist.

Siiski on isiku huvides osutada ja tõendada asjaolusid, millest nähtub rikkumisega põhjustatud

tavapärasest raskem tagajärg või rikkumise suurem ulatus. Kuna kaebaja ei ole haldusmenetluses

esitatud taotluses selliseid asjaolusid nimetanud, siis ei pidanud vastustaja nendega ka arvestama.

Pidades silmas, et kaebaja oli õigusvastaselt paigutatud kartserisse seitsmeks päevaks,

s.o kartserirežiimil viibimise aega ei olnud pikk, mistõttu kartserikaristuse kohaldamisega

kaasnevate täiendavate piirangute kohaldamise ajaliselt kumuleeruv mõju ei olnud

märkimisväärne, samuti kartserirežiimi olemust ning sellega kaasnevate vabadusõiguse

täiendavate piirangute ulatust võrreldes kaebajale kinnipeetavana kohaldatud režiimiga, leiab

ringkonnakohus, et kaebuse väited ei anna alust asuda seisukohale, et S. Mahhovile Viru Vangla

31. augusti 2015 otsusega määratud rahaline hüvitis oleks ebamõistlikult väike. Isegi, kui

möönda, et sarnastel asjaoludel määratav hüvitise nominaalväärtus peaks olema suurem, kui viis

aastat varem määratud hüvitisel, on ringkonnakohus veendumusel, et kaebajale määratud

hüvitise ulatus ei ole ilmses vastuolus tema õiguste rikkumise raskusega.

22. Kaebaja on alles apellatsioonkaebuses märkinud, et tema kannatusi

kartserirežiimil viibides raskendas rohtude mõju ning varasemalt lubatud pikaajalise

kokkusaamise ärajäämine. Sealjuures ei ole S. Mahhov selgitanud miks ta ei saanud

nimetatud asjaolusid varem esile tuua ega esitanud tõendeid oma väidete kinnitamiseks.

S. Mahhov ei ole selles osas täiendanud apellatsioonkaebust ka pärast Viru Vangla

vastuse apellatsioonkaebusele (tl 81) saamist, milles juhitakse tähelepanu kohustusele

selgitada väidete ja tõendite varasemas menetluses esitamata jätmise takistuse esinemist.

Nendel asjaoludel ei pea ringkonnakohus rahalise hüvitise ulatuse hindamisel

võimalikuks esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud kaebaja väidetega arvestada

ja jätab need tähelepanuta HKMS § 198 lg 3 ls-st 2 tulenevalt.

23. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et Tartu Halduskohtu 29. jaanuari

2016 otsus on põhjendatud ja õiguspärane. S. Mahhovi apellatsioonkaebuse väited ei

anna alust selle tühistamiseks. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

24. HKMS § 108 lõike 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viru Vangla ei ole apellatsioonimenetluses esitanud kuludokumente ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid

välje ei mõisteta ning vastustaja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Maili Lokk

Einar Vene

Tanel Saar

allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt