2-15-125196/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Priks

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

4. oktoober 2016, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

AS Starman hagi Mattias Koroli vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja number

2-15-125196

Tsiviilasja hind

530,19 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja:

AS

Starman

(rk 10069659;

asukoht

Akadeemia tee 28, Tallinn), esindaja: volikirja alusel

Kadri Timuska (e-post jurist@julianus.ee)

kostja: Mattias Korol (ik XXX; elukoht XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Mattias Korolilt AS Starman kasuks:

2.1. põhivõlg 243,59 eurot ja viivis 153,77 eurot, kokku 397,36 eurot;

2.2. viivis 15.02.–04.10.2016 eest 28,38 eurot;

2.3. viivis 0,05% tasumata põhivõlalt päevas alates 05.10.2016 kuni põhivõla

tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 106,79 eurot.

3. Jätta hagi rahuldamata põhivõla 58,98 eurot (trahvid 29,91 eurot ja 18 eurot, teenuse

piiramise tasu 11,07 eurot), 14.02.2016 seisuga viivise 18,63 eurot ning TsMS § 367

alusel 58,98 eurolt arvestatava viivise osas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta AS Starman menetluskuludest 83%

Mattias Koroli kanda ja 17% AS Starman kanda; jätta Mattias Koroli menetluskulud

tema enda kanda.

7. Välja mõista Mattias Korolilt riigilõivust 103,75 eurot ning põhjendatud ja vajalikust

õigusabikulust 58,10 eurot, kokku menetluskulu 161,85 eurot AS Starman kasuks.

2/5

8. Mattias Korolil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus

toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui

kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt

tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. Tartu Maakohtu menetluses on AS Starman (hageja) hagi Mattias Koroli (kostja)

vastu põhivõla 302,57 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 172,40 eurot ning viivise

0,05% põhivõlalt päevas alates 15.02.2016 kuni põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks

(tlk 16-19, 68-69, 73). Hagiavalduse ja hageja 09.05.2016 avalduse kohaselt sõlmisid

pooled 07.04.2012 liitumise- ja teenuseosutamise lepingu nr L-650049, mille alusel osutas

hageja kostjale Start M-Internet + M-DigiTV teenust ning rentis kostjale teenuse

kasutamiseks vajaminevaid seadmeid. Hageja on oma kohustusi täitnud ja esitanud

kostjale teenuste eest arveid. Kostja ei ole meeldetuletustele vaatamata võlga

likvideerinud. Hageja edastas kostjale 07.09.2012 seadme tagastamise nõude, milles

teavitas lepingu ülesütlemisest ja andis tähtaja seadmete tagastamiseks või väärtuse

kompenseerimiseks. Hageja ütles kostjaga sõlmitud lepingu võla tõttu üles 06.11.2012.

Kostja põhivõlg koosneb järgnevast: M-Internet + M-DigiTV 71,37 eurot; Wi-Fi teenus

3,60 eurot; võla tõttu teenuse piiramine 11,07 eurot; võlahaldustasu 5 eurot; trahv

teenuspaketi Start M-Internet + M-DigiTV tingimuste rikkumise eest 29,91 eurot ja 18

eurot (lisatingimuste neljas ja viies lõige); digiTV kaardi rent 3,17 eurot; digiboksi rent

5,39 eurot; modemi rent 3,17 eurot; ruuteri rent 2,19 eurot; digiTV kaart 10 eurot;

digiboks 59,90 eurot; modem 39,90 eurot; ruuter 39,90 eurot. Viivist on hageja arvestanud

3/5

lepingu p 10.1 alusel määras 0,05% päevas. Hageja nõuab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivist kuni summani 130,17 eurot.

2. Kostja teatas kohtule 03.06.2016 telefoni teel, et tema e-posti aadress on XXX ja

alaline elukoht XXX Tartu (tlk 72). Kohus saatis hagi koos lisadega ning menetlusse

võtmise määrus ja kirjaliku vastuse nõude kostja teatatud e-posti aadressil 06.06.2016 (tlk

76-77). TsMS § 3141 lg 2 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kätte

toimetatuks saatmisest kolme tööpäeva möödumisel, s.o 10.06.2016. Samuti on kohus

üritanud korduvalt toimetada menetlusdokumente kätte kordnikuga ja posti teel kostja

teatatud elukoha aadressil, 05.09.2016 on dokumendid jäetud postkasti (tlk 78, 79, 81, 82).

TsMS § 326 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kätte toimetatuks ka

05.09.2016. Kostja on kohtule telefoni teel korduvalt kinnitanud, et on e-postiga saadetu

kätte saanud ja sisuga tutvunud, samuti elukoha aadressi õigsust. Kostjale anti hagile

kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja ei ole hagile

tähtaegselt vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui

hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata.

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi

tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud trahvide 29,91 eurot ja

18 eurot ning teenuse piiramise tasu 11,07 eurot osas, selles osas tuleb hagi jätta

rahuldamata.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu, sh

tüüptingimuste tühisuse alustega (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-106-13, p 24).

Pooltevaheline leping on sõlmitutud tüüptingimustel võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja

näol tegemist tüüptingimustega.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on

ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool

peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt

4/5

leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud

hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

Hagiavalduse kohaselt kohustus klient lepingu alusel kasutama hageja Start S, M või

L-Interneti teenust ja Start digiTV teenust 12 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Kui

klient lõpetab nimetatud teenuste kasutamise, vormistab teenused ümber teise isiku nimele

või teenuseid piiratakse kliendist tuleneva asjaolu tõttu enne kohustusliku tarbimisperioodi

lõppu, kohustub klient tasuma leppetrahvi 29,91 eurot ja 18 eurot. Kostja ei tasunud

hageja osutatud teenuste eest õigeaegselt, mistõttu piirati kostjale teenuse osutamist

üldtingimuste p 9.9 alusel. Võla tõttu teenuse piiramise tasu suurus on sätestatud hageja

hinnakirjas (tlk 17).

Kohus leiab, et eeltoodud tüüptingimused (lisatingimused leppetrahvide kohta ning

hinnakiri teenuse piiramise tasu osas) näevad tarbijast lepingupoolele ette kohustuse

tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses leppetrahvi ning samuti on tarbijalt

võetud võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Leppetrahvi peamine eesmärk on

lihtsustada kohustuse rikkumisest tekkinud kahju arvestamist ning hüvitamist. Leppetrahvi

teisene funktsioon on motiveerida võlgnikku oma kohustusi nõuetekohaselt täitma.

Leppetrahvi eesmärgiks ei ole teenida võlausaldajale tulu võlgniku makseraskustelt.

Tarbimiskohustuse rikkumise eest ette nähtud kindlas suuruses leppetrahvid 29,91 eurot ja

18 eurot on ebamõistlikult suured, lähtudes teenuse eest tavapäraselt makstavast tasust

ning sellest, et arvesse ei võeta perioodi, mil teenust tarbiti. Ka võla tõttu teenuse

piiramise tasu puhul on sisuliselt tegemist ebamõistlikult suure leppetrahviga. Kohtule

esitatust ei nähtu, et see oleks seotud hageja tegelike kuludega, ning eraldi on ette nähtud

veel nt hinnakirjast tulenev võlahaldustasu ja üldtingimuste p-st 9.11 tulenev kohustus

hüvitada arvete sissenõudmisega seotud kulud, samuti on hagejal õigus nõuda viivist

(tlk 17). Eeltoodu põhjal on kohus seisukohal, et lisatingimused leppetrahvide kohta ning

hinnakiri teenuse piiramise tasu osas on VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel tühised.

Seega tuleb jätta kostjalt hageja kasuks välja mõistmata põhivõlg kokku 58,98 eurot

(trahvid 29,91 eurot ja 18 eurot, teenuse piiramise tasu 11,07 eurot). Kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista põhivõlg 243,59 eurot (302,57-58,98).

4. Eelmisest punktist tulenevalt on ka hageja viivisenõue osaliselt põhjendamatu.

Hagiavalduses esitatud viivisearvestusest (tlk 17-18) nähtub järgmine. Leppetrahviarvelt

TA-36037 ei ole hageja sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud. Leppetrahviarvelt nr

TA-35894 on hageja arvestanud viivist 11,64 eurot; kuna leppetrahvinõue on

põhjendamatu, on põhjendamatu ka sellelt arvestatud viivise nõue. Võla tõttu teenuse

piiramise tasu 11,07 eurot sisaldub arves nr A-19662631, millelt on arvestatud viivist

1262 päeva eest; arvestades teenuse piiramise tasu põhjendamatust, on põhjendamatu

sellelt arvestatud viivise 6,99 eurot nõue (11,07*0,05/100*1262). Seega tuleb hageja

14.02.2016 seisuga esitatud viivisenõue jätta rahuldamata 18,63 euro ulatuses

(11,64+6,99) ja rahuldada 153,77 euro ulatuses (172,40-18,63).

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et hagiavalduse järgi nõuab hageja TsMS § 367 alusel

viivist kuni summani 130,17 eurot (tlk 18), tuleb TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja

kasuks välja viivis järgmiselt: 28,38 eurot 15.02.-04.10.2016 eest (243,59*0,05/100*233);

0,05% tasumata põhivõlalt päevas alates 05.10.2016 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte

rohkem kui 106,79 eurot (130,17-28,38). Hageja viivisenõue TsMS § 367 alusel tuleb

jätta rahuldamata osas, milles hageja nõuab viivist 58,98 eurolt.

5/5

5. TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja

menetluskuludest 83% kostja kanda ja 17% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema

enda kanda.

6. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulud nimekirja järgi on hageja menetluskuluks

riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulu 198,13 eurot (tlk 19, 20). Arvestades hagihinda, tasus

hageja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi õigesti riigilõivu 125 eurot.

Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest hüvitada 103,75 eurot. Arvestades

nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus

menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu

70 eurot (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude jaotusest lähtudes tuleb kostjal sellest

hüvitada 58,10 eurot. Kokku tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

161,85 eurot.

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113

lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik