1-16-5861/29 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-16-5861

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2016. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-16-5861 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla ja Orvi Tali Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18. augusti 2016. a otsus lühimenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdistatava Janis Klavinši (Klavinš, ik 37012280044, asukoht Tallinna Vangla) kaitsja Merike Allikmäe, määruskaebus menetluskulude väljamõistmise peale

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18. augusti 2016. a otsus Janis Klavinšilt menetluskulude väljamõistmises muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista Janis Klavinšilt välja riigieelarve tuludesse 24 (kakskümmend neli) eurot määruskaebemenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Janis Klavinšile eraldi dokumendina.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohus tegi 18.08.2016 nn resolutiivotsuse, millega mõistis Janis Klavinši lühimenetluses süüdi KarS § 200 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendas kohus karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 aasta ja 4 kuuni. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati J. Klavinši karistust Harju Maakohtu 26.08.2015 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa 1 aasta ja 23 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud ja 23 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka J. Klavinši eelvangistuses viibitud aja 2 päeva ning luges karistuse kandmise aja alguseks 06.06.2016.

1-16-5861

2(4)

Sama kohtuotsusega mõisteti J. Klavinšilt riigi tuludesse välja kaitsjatasu 336 eurot ja sundraha 1075 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määras kohus, et J. Klavinš võib menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Merike Allikmäe esitas 02.09.2016 määruskaebuse, milles palutakse maakohtu otsus tühistada süüdistatavalt menetluskulude väljamõistmise osas. Kaitsja taotleb menetluskulude vähendamist ja nende riigi kanda jätmist. Kaitsja viitas kaebuses KrMS § 180 lg-s 3 sätestatule ja märkis, et J. Klavinš on vanglas, tal puuduvad rahalised vahendid ning vara. Seega ei ole süüdistatav võimeline temalt välja mõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul tasuma. J. Klavinšil ei ole võimalik menetluskulusid tasuda ka mõnda aega pärast vanglast vabanemist, kuna tal puudub vabanemisel töökoht. Kuigi

J. Klavinš soovib menetluskulusid tasuda, käib see talle väljamõistetud ulatuses üle jõu. Eeltoodust tulenevalt palub süüdistatav jätta osa menetluskuludest riigi kanda. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus arvestanud menetluskulude J. Klavinšilt väljamõistmisel süüdistatava isikut – tal puudub ametlik sissetulek ning lootus leida lähiajal pärast vabanemist töökoht. J. Klavinš ei pea võimalikuks menetluskulusid tasuda töötasu ega ka muu vara arvelt. Seega on kohus ekslikult eeldanud J. Klavinšil menetluskulude tasumiseks rahaliste vahendite olemasolu. Süüdistatav on nõus tegema vanglas tööd.

3. Harju Maakohus tegi 05.09.2016 määruse, millega jättis J. Klavinši kaitsja Merike Allikmäe määruskaebuse rahuldamata ning edastas määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Kohus märkis, et J. Klavinš ei ole esitanud maakohtu otsusele apellatsiooniteadet, apellatsioonkaebust ega vaidlustanud temale süüdistuses esitatud kuriteo kvalifikatsiooni. Seega ei pidanud kohus vajalikuks koostada motiveeritud kohtuotsust. Kohus leidis, et määruskaebus on esitatud eesmärgiga vaidlustada süüdistatavalt riigituludesse välja mõistetud menetluskulusid. Arvestades KrMS § 189 lg-s 2, § 191 lg-s 1 ja Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-44-15 punktis 10 sedastatut, koostas kohus motiveeritud seisukoha üksnes Harju Maakohtu 18.08.2016 otsusega

J. Klavinšilt väljamõistetud menetluskulude osas. Kohus märkis, et Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha I astme kuriteo toimepanemise korral 1075 eurot. Kriminaalasja kohtuliku menetluse käigus osutati J. Klavinšile nii kohtueelse kui ka kohtuliku menetluse käigus riigi õigusabi, mistõttu tekkisid menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 4 mõttes, s.o kaitsjatasu. Kuna kaitsja taotlused tasu saamiseks on rahuldatud, tuleb kaitsjatasu 336 eurot välja mõista süüdistatavalt. Kohus märkis, et eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna on J. Klavinš teadlik, et kriminaalasja menetlemisega kaasnevad menetluskulud. Kohus viitas KrMS § 180 lg-s 3 sätestatule ja leidis, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulud osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul.

Vastus määruskaebusele 5. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Natalia Duškina esitas ringkonnakohtule vastuse määruskaebusele, milles palub jätta maakohtu otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

1-16-5861

3(4)

Prokurör märgib, et ainuüksi asjaolu, et isikule on karistuseks mõistetud vangistus, ei välista Riigikohtu praktika kohaselt temalt kriminaalmenetluse kulude täies ulatuses väljamõistmist. Maakohus andis J. Klavinšile võimaluse tasuda kriminaalmenetluse kulud ositi 12 kuu jooksul põhjusel, et vanglatingimustes on täitedokumendi vabatahtlik täitmine raskendatud. Kuigi süüdimõistetu ei ole töötamine vanglas garanteeritud, ei saa välistada, et J. Klavinšil osutub võimalikuks teenida vanglas viibimise ajal tulu. Prokuröri hinnangul ei nähtu asja materjalidest asjaolusid, millest saaks järeldada, et J. Klavinšil esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Samuti ei tule menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. J. Klavinš on varasemalt kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest ning ta pani uue kuriteo toime 26.08.2015 ehk Harju Maakohtu poolt KarS § 73 lg 1, 3 alusel määratud katseaja jooksul. Seega on

J. Klavinši käitumine jätkuvalt õigusvastane, mis kinnitab kohtu veendumust, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks J.Klavinši resotsialiseerumisväljavaadetele positiivset toimet. Seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt välja sundraha ning lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale makstud tasu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.1 Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebuses esitatud mingeid argumente, mis tingiks maakohtu otsuse muutmise välja mõistetud menetluskulude osas. Seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdistatava maksejõuetusele – kohus peab tuvastama selle, et isik ei ole võimeline menetluskulusid täies ulatuses tasuma. Olukorras, kus taotletakse süüdistatava osalist vabastamist menetluskulude tasumisest tema varatuse tõttu, lasub kaebuse esitajal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt RKKKm 3-1-1-105-12, p 7). Sellekohaseid tõendeid või taotlust teabe väljanõudmiseks süüdistatav ega tema kaitsja esitanud ei ole.

6.2 Maakohtu otsusega on J. Klavinšilt mõistetud menetluskulusid välja kokku 1411 eurot. Kohus määras, et see summa tuleb tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul. Seega on

J. Klavinš kohustatud maksma 117,58 eurot kuus.

1-16-5861

4(4)

Maakohtu otsusest tulenevalt peab J. Klavins tasuma menetluskulud ajal, kui ta kannab vanglas karistust (mõistetud karistuse pikkus ületab oluliselt J. Klavinsi menetluskulude tasumise tähtaega). Sellest, et J. Klavinš viibib vanglas, ei saa teha järeldust, et tal ei ole võimalik maakohtu määratud moel menetluskulusid tasuda. Vangistusseaduse § 37 kohaselt on kinnipeetav kohustatud töötama. Vangistusseaduse § 38 lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Ka Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 tehtud lahendis selgitanud, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal. Andmeid ei ole selle kohta, et J. Klavinš ei oleks tervislikel põhjustel võimeline vangistuses tööd tegema. Vastupidi, määruskaebuse kohaselt soovib süüdistatav asuda vanglas tööle. Ringkonnakohus möönab, et vanglas töötamise eest makstavad tasud on väiksed. Siiski ei saa maakohtu otsuses märgitud kuumaksete suurust pidada nii suureks, et tekiks kahtlus, kas isik on võimeline seda tasuma: kuumakse suurus on pisut üle 1/4 kuupalga alammäärast. Seega on maakohus menetluskulude väljamõistmisel ilmselgelt arvestanud J. Klavinši varalise olukorraga.

7. Eelnevast tulenevalt ning tuginedes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

8.

J. Klavinši kaitsja Merike Allikmäe on esitanud kohtule erinevatel kuupäevadel kolm analoogset taotlust osutatud õigusabi eest tasu saamiseks. Tasu suurus on kõikide taotluste kohaselt vanglas nõustamise ja määruskaebuse koostamise eest kokku 20 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 4 eurot, kokku 24 eurot. Ringkonnakohus peab põhjendatuks kaitsja taotlust eelnimetatud toimingute tegemise eest ning seega on põhjendatud hüvitada kaitsjale osutatud õigusabi eest kokku 24 eurot. Kuna kaitsja on esitanud kolm analoogset tasutaotlust, rahuldab ringkonnakohus neist ühe ning jätab ülejäänud tähelepanuta. Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja § 187 lg-st 2 ning RÕS § 21 lg 3 ja § 22 lg 4 ls 3 alusel kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise aluste, maksmise korra ja tasumäärade, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra ning taotluse esitamise tingimuste § 7 lg-st 1, tuleb Arkins Advokaadibüroo OÜ-le välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvel

24 eurot. KrMS § 187 lg 2 alusel tuleb Janis Klavinšilt välja mõista kaitsjatasu katteks riigieelarve tuludesse 24 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Sten Lind Ivi Kesküla Orvi Tali