3-16-302/17 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-302

Haldusasi

MV kaebus Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemise ja

lammutamise õigusvastasuse tuvastamiseks; ülesõidu

sõidukitele liiklemiseks taastamise kohustamiseks;

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

24.08.2015

projekteerimistingimuste „Veerenni tn ja Veerenni tn

raudteeülesõit Tallinn-Tapa 108,3-109,3 km Tallinna

Kesklinn, katastritunnus 78401:116:0055“, Tehnilise

Järelevalve Ameti 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296

„Ehitusloa

väljastamine

Veerenni

tänava

raudteeülesõidukoha lammutamiseks“ ning Tehnilise

Järelevalve

Ameti

07.01.2016

kasutusloa

nr

1612319/00085 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – MV, volitatud esindaja adv Villy Lopman

Vastustajad ‒

Tallinna linn, volitatud esindajad Terje Krais ja Kent

Märjamaa;

Tehnilise Järelevalve Amet, volitatud esindaja Mariann

Loide

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2016. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

MV määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta MV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. juuni 2016. a

määruse haldusasjas nr 3-16-302 resolutsiooni p 1 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-302

2(9)

1. MV esitas 10.02.2016 (täiendatud 15.03.2016 ja 15.06.2016) Tallinna Halduskohtule

kaebuse Veerenni tänava raudteeülesõidu sulgemise ja lammutamise õigusvastasuse

tuvastamiseks, ülesõidu sõidukitele liiklemiseks taastamise kohustamiseks ning Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 24.08.2015 projekteerimistingimuste „Veerenni tn ja

Veerenni tn raudteeülesõit Tallinn-Tapa 108,3-109,3 km Tallinna Kesklinn, katastritunnus

78401:116:0055“ ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) 14.10.2015 otsuse nr 1-10/15-296

„Ehitusloa väljastamine Veerenni tänava raudteeülesõidukoha lammutamiseks“ tühistamiseks

ning TJA 07.01.2016 kasutusloa nr 1612319/00085 tühistamiseks.

Raudteeülesõidukoha sulgemine on õigusvastane, kuna kaebaja ligipääs oma kodule on

raskendatud (varasem 140 m kaugusel asuv linnapääsu tee on muutunud 1,5 km pikkuseks

ümbersõiduks) ning operatiivsõidukite ligipääs kaebaja koduni on varasemast umbes 10

minutit aeganõudvam, mis omakorda vähendab kaebajale kuuluva kinnisvara väärtust. Ka on

rikutud kaebaja õiguspärast ootust kohaliku võimu teostamisel. Kaebaja on raske puudega

ning vajab terviseseisundist sõltuvalt viivitamatut arstiabi. Liiklemiseks kasutab kaebaja autot

ja vaidlusaluse ülesõidukoha kaudu sai kesklinna ja arsti juurde kiiremini.

Ülesõidu sulgemine ei olnud proportsionaalne saavutatava eesmärgiga ehk ohutuse

vähendamisega. Ülesõidu sulgemine koormab Luite asumi elanikke, tuues neile kaasa uusi

ohte elule ja tervisele (operatiivsõidukite otsejuurdepääsu puudumise tõttu), täiendava olulise

aja- ja rahakulu, kahandab kinnisvara väärtust, vähendab linnaliikluse läbilaskevõimet ning

suurendab tervistkahjustavat õhureostust kogu linnas. Varem teadsid jalakäijad helisignaali ja

tõkkepuude tõttu rongi oodata, kuid pärast ülesõidu sulgemist need puuduvad ning rongid on

vaiksemad ja saabuvad ootamatult. See muudab ülekäigukoha jalakäijatele eluohtlikuks.

Ülesõidu sulgemine ei toonud kaasa ka rahulikumat miljööd Luite asumis, kuivõrd aktiivne

liiklus toimub nüüd kahel tänaval. Puudub ka mugavam juurdepääs Luite asumisse bussi või

rongiga, kuivõrd täiendavaid peatusi ei lisandunud ning buss sõidab asumisse väga suure

ringiga.

Kaebajale ei nähtu, et Veerenni ülesõidu sulgemise asemel oleks kaalutud alternatiivseid

võimalusi. Ülesõidukohtade kõrgendatud riski olemasolu ei tähenda ilmtingimata, et kõikide

selliste kohtade sulgemine oleks õigustatud.

Vaidlustatud projekteerimistingimused on õigusvastased, kuna Tallinna linn ei kaasanud

kaebajat projekteerimistingimuste menetlusse, jättes kaebaja seeläbi ära kuulamata. Tallinna

linn oli teadlik, et kaebaja ja teised Luite asumi kinnistute omanikud soovivad ülesõidu

sulgemise küsimuses seisukohta avaldada ning et ülesõidu sulgemine rikub kaebaja

subjektiivseid õigusi.

Vaidlustatud ehitusluba on õigusvastane, kuna kaebajat ei kaasatud ehitusloa menetlusse ega

tagatud tema ärakuulamisõigust. Samuti ei ilmne, et TJA oleks piisavalt kaalunud ehitusloa

väljastamist ja sellega kaasnevaid mõjusid piirkonna elanikele, jättes erinevate poolte huvid

kaalumata. TJA ei kaalunud lammutamise tagajärgi ega arvestanud kaasnevate muutustega

(liikluskorraldus, tänavate asetsemise muutus). Samuti jättis TJA kontrollimata ülesõidu

sulgemisest mõjutatava piirkonna sõidukite, jalakäijate ja ühistranspordi liikluskorralduse

skeemi.

2. Tallinna linn leidis, et kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebuse eesmärki ei ole

võimalik saavutada. Kaebus on tühistamis- ja kohustamisnõuete osas esitatud tähtaja

rikkumisega, populaarkaebuse esitamise õigus puudub ning kaebaja subjektiivseid õigusi ei

ole rikutud.

3-16-302

3(9)

3. Tehnilise Järelevalve Amet oli seisukohal, et kaebus tuleb tagastada. Kaebaja on

tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamisel rikkunud kaebetähtaega. Tuvastamis- ja

kohustamiskaebus on esitatud avalikes huvides, mis ei ole antud juhul lubatav.

4. MV esitas 15.06.2016 kaebuse täienduse. Praegusel juhul ei ole tegemist kaebeõiguse

ilmselge puudumisega ja kaebus tuleks menetlusse võtta. Tuvastamisnõude esitamine ei ole

välistatud olukorras, kus tühistamisnõude tähtaeg on mööda lastud. Tallinna linna ehitusload

nr 49740, 49741 ja 49742 on kehtetud, kuna Tallinna linn on meedia vahendusel teavitanud,

et ei kavatse neid osaliselt täita. Seega tuleks lugeda need ehitusload osaliselt kehtetuks

tunnistatuks või ennistada nende osas kaebetähtaeg haldusorgani eksitava tegevuse tõttu.

Kuivõrd kaebaja poolt algselt vaidlustatud ehitusluba (ülesõidu lammutamine) on praeguseks

realiseerunud, palub kaebaja tühistada TJA 07.01.2016 kasutusloa ehitise püstitamisel nr

1612319/00085. Kaebaja soovis esitada õiguslikud põhjendused kasutusloa tühistamiseks

hiljemalt 30.06.2016.

5. Tallinna Halduskohus tagastas 22.06.2016 määrusega kaebuse läbivaatamatult

(resolutsiooni p 1) ja jättis rahuldamata kaebaja taotluse TJA 07.01.2016 kasutusloa

tühistamise nõude põhjenduste esitamise tähtaja pikendamiseks kuni

30.06.2016

(resolutsiooni p 2).

Avalikes huvides (populaarkaebus) ei ole kaebuse esitamine lubatav. Tulenevalt

planeerimisseaduse (PlanS) §-st 141 võib populaarkaebuse esitada detailplaneeringu

kehtestamise otsuse vaidlustamiseks, praegusel juhul sellist kaebust esitatud ei ole. Ka ei

tulene PlanS § 125 lg-st 1 raudteeülesõidu lammutamiseks ja raudteeülesõidu sulgemiseks

detailplaneeringu koostamise kohustuslikkust. Sellisele seisukohale on kohtud asunud seoses

Veerenni tn raudteeülesõidukohaga ka varasemalt (vt Tallinna Halduskohtu 26.06.2015

määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1487, vastavalt p-

d 4 ja 10). HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt ei ole üldjuhul lubatav ka kaebuse esitamine teiste

isikute (nt piirkonna elanikud) õiguste kaitseks. Praeguses asjas taolisi erandeid ei ilmne.

Kaebus ei ole lubatav ka subjektiivsete õiguste kaitseks. Kohtud on varasemates sama

ülesõidukohta puudutavates vaidlustes tuvastanud, et ülesõidu sulgemise toimingud on tehtud

kehtivate haldusaktide alusel, mistõttu ei saa neid toiminguid pidada õigusvastaseks (vt

Tallinna Halduskohtu 26.06.2015 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2015 määrus

haldusasjas nr 3-15-1487, vastavalt p-d 5 ja p 12). Nii on kohtud tuvastanud, et TLPA

07.06.2011 ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742 (I kd, tl 190-194) puudutavad vaidlusaluse

raudteeülesõidu sulgemist ning tegemist on kehtivate ehituslubadega, mida vaidlustatud ei

ole. Seega ei ole ülesõidu sulgemine seotud üksnes selle lammutamisega ning sulgemise

näevad ette teised haldusaktid (sh viidatud ehitusload) koosmõjus Tallinna Linnavalitsuse

07.08.2013 korraldusega nr 1061 kehtestatud Veerenni 55/Viadukti 10 kinnistu

detailplaneeringuga, millel raudteeülesõit on kujutatud suletavana (vt selle kohta Tallinna

Halduskohtu 26.06.2015 määrus haldusasjas nr 3-15-1487, p 5). Kaebajal tulnuks

ülesõidukoha sulgemise ärahoidmiseks vaidlustada viidatud ehitusload. Seda kaebaja ei ole

teinud. Ülesõidu sulgemise toimingud on seotud viidatud ehituslubade realiseerimisega ning

kehtivate ehituslubade alusel tehtavad toimingud ei ole viidatud kohtupraktika kohaselt

õigusvastased. Kaebusest ei nähtu, et ülesõidu sulgemine võiks kaebaja õigusi rikkuda

ehituslubades sätestatust ulatuslikumal viisil või viisil, mida ei olnud võimalik ette näha juba

viidatud ehituslubade väljastamise järgselt ja nende vaidlustamise tähtaja jooksul.

Seega, sõltumata vaidlustatud ehitusloast ja projekteerimistingimustest, ei ole vaidlusaluse

raudteeülesõidu kasutamine võimalik ainuüksi viidatud ehituslubade ja detailplaneeringu

alusel ning nende realiseerimine toob nii või teisiti kaasa ülesõidu kasutamise võimatuse.

3-16-302

4(9)

Nendel põhjustel ei ole ülesõidukoha sulgemise õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine

praegusel juhul lubatav. Praeguseks ajaks on kaebaja ka kõnealuste ehituslubade

vaidlustamise õiguse ilmselgelt minetanud.

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg-le 2 kehtib haldusakt kuni kehtetuks

tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni

või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Haldusakti kehtetuks tunnistamise

alused on toodud HMS §-des 64-70 ning nendel alustel ei ole Tallinna linn kõnealuseid

ehituslube kehtetuks tunnistanud. Lisaks on HMS § 70 lg-s 1 sätestatud nõue tunnistada

haldusakt kehtetuks iseseisva haldusaktiga, millist Tallinna linn ei ole väljastanud. Seega ei

ole kaebaja vastavad väited asjakohased. Lisaks nähtub haldusasjas nr 3-15-2652 esitatud

materjalist (Tallinna linna 09.06.2016 vastus määruskaebusele koos lisatud fotodega), et

ehituslube nr 49740, 49741 ja 49742 asuti realiseerima juba 2012. a-l, mil alustati Veerenni

tagasipöörderingi rajamist. Tagasipöörderingi valmimine aga teeb ülesõidu kasutamise

võimatuks. Kaebajal on olnud piisavalt võimalusi nende ehituslubade vaidlustamiseks, kuid

seda ei ole tehtud. 15.06.2016 esitatud kaebuse täienduses ei ole kaebaja esitanud nõudeid

nende ehituslubade tühistamiseks, kuigi samas viitab kaebetähtaja ennistamise võimalusele.

Kohus on andnud kaebajale piisavalt aega nõuete täpsustamiseks ja vajalike taotluste

esitamiseks, mistõttu ei pea kohus vajalikuks enam täiendavate nõuete ja taotluste esitamise

võimaluse andmist praeguse haldusasja raames.

Kaebaja ei ole eelpool viidatud ehituslube nr 49740, 49741 ja 49742 (tl 190-194) ja nendega

seotud projekteerimistingimusi, samuti detailplaneeringuid vaidlustanud, mistõttu ei saa

kaebaja ka TLPA 24.08.2015 väljastatud projekteerimistingimuste (tl 205) ja TJA 14.10.2015

otsuse nr 1-10/15-296 „Ehitusloa väljastamine Veerenni tänava raudteeülesõidukoha

lammutamiseks“ (I kd, tl 73-74) tühistamise nõude osas tugineda subjektiivsete õiguste

rikkumisele. On selge, et varasemate haldusaktide koosmõjus kaasneb vaidlusaluse

ülesõidukoha sulgemine ja lammutamine nii või teisiti ning esitatud kaebusest ei nähtu, et

ülesõidu sulgemine ja lammutamist puudutavad vaidlustatud haldusaktid rikuksid iseseisvalt

ja täiendavalt kaebaja õigusi varasemates haldusaktides sätestatust ulatuslikumal viisil või

sellisel moel, mida ei olnud võimalik ette näha juba viidatud ehituslubade väljastamise

järgselt ja nende vaidlustamise tähtaja jooksul. Kuigi lammutamine toimub selleks väljastatud

loa alusel, ei oleks kaebaja saanud ülesõitu kasutada ka selle sulgemise tõttu tulenevalt teiste

haldusaktide mõjust.

Lisaks on Veerenni tn ülesõidukoht lammutatud (ehitise täieliku lammutamise teatis; I kd, tl

85-86; TJA 26.04.2016 seisukohta p 2.4; I kd, tl 24p). Seega on TJA 14.10.2015 otsus nr 1-

10/15-296 ja selle alusel väljastatud ehitusluba nr 1512299/01049 (I kd, tl 77-78) realiseeritud

ning enam ei kehti (HMS § 61 lg 2). Seetõttu ei ole ehitusloa ja selle andmise aluseks oleva

otsuse tühistamise nõue enam eesmärgipärane (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-63-10, p-d 15-22).

Tulenevalt asjaolust, et vaidlustatud otsus ja selle alusel väljastatud ehitusluba on realiseeritud

ehk ülesõit on lammutatud, ei ole võimalik tühistada ka selles osas vaidlustatud

projekteerimistingimusi. Kui projekteerimistingimuste alusel väljastatud ehitusluba on

realiseeritud, puudub õigus selles osas ka projekteerimistingimuste vaidlustamiseks (vt

ehitusseaduse § 38 lg 1, § 42 lg 1). Ka ei nähtu, et vaidlustatud projekteerimistingimused

rikuksid kaebuse eesmärgiga seonduvalt (sõidukitele ülesõidu kasutamise taastamine) kaebaja

õigusi varasemates haldusaktides sätestatust ulatuslikumal viisil.

Kuna ülesõidu sulgemine on toimunud kehtivate haldusaktide alusel ning puudub ka

kaebeõigus ülesõidu lammutamiseks väljastatud projekteerimistingimuste ja lammutamise loa

andmise otsuse tühistamiseks või vastavate dokumentide õigusvastasuse tuvastamiseks,

3-16-302

5(9)

puudub kaebajal õigus esitada kaebust vaidlusaluse ülesõidukoha sõidukitele liiklemiseks

taastamise kohustamiseks.

Kaebaja on 15.06.2016 esitanud nõude, milles palub lisaks muudele nõuetele tühistada TJA

07.01.2016 kasutusluba ehitise püstitamisel nr 1612319/00085 (I kd, tl 29). Selle loaga on

TJA väljastanud kasutusloa Tallinna linnas Tallinn-Tapa raudteelõigu km-l 108,226 asuva

Veerenni tänava raudteeülekäigukoha (ehitisregistri kood 220759824) kasutamiseks.

Kõnealune raudteeülekäigu koht on mõeldud jalakäijatele ning ei ole seotud ülesõidu

lammutamisega. Jalakäijate ülekäiku puudutav kasutusluba ei ole seotud kaebaja vaidlustatud

ülesõidu lammutamise loaga. Kõnealusele ülekäigukohale on ehitisregistri andmetel

väljastatud eraldi ehitusluba, mida kaebaja vaidlustanud ei ole. Lisaks ei nähtu kaebuse

täiendusest, et kõnealune kasutusluba rikuks kaebuse eesmärgiga seonduvalt (sõidukitele

ülesõidu kasutamise taastamine) kaebaja õigusi varasemates haldusaktides sätestatust

ulatuslikumal viisil.

Isegi kui aktsepteerida kaebaja kaebeõigust, ei oleks kaebuse eesmärgi saavutamine võimalik

ning kaebus kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Kaebaja eesmärk on

saavutada raudteeülesõidu taasavamine sõidukitele liiklemiseks. Kui kohus tuvastakski

vaidlustatud ehitusloa ja projekteerimistingimuste õigusvastasuse, ei oleks raudteeülesõidu

taasavamine sõidukitele liiklemiseks võimalik juba tulenevalt ehituslubade nr 49740, 49741 ja

49742 realiseerimisest (st nende realiseerimine toob kaasa ülesõidu sulgemise nii või teisiti).

Kaebaja on osutanud Veerenni tn raudteeülesõidu sulgemisega kaasnevatele negatiivsete

mõjudele nagu liikluskoormuse suurenemine, müra ja saastatuse suurenemine, transpordile

kuluva aja ja rahakulu suurenemine, ligipääsu halvenemine kaebaja kinnistule, sh

operatiivautodega. Seejuures ei nähtu kaebusest, et mõni nendest mõjudest oleks normatiive

ületav ning kaebaja oleks sunnitud olema selle mõjualas pidevalt. Vastustajate esitatud teabe

kohaselt on Luite asum tegelikkuses peale liikluskorralduse muutmist rahulikum, liiklust on

vähem ning ka sellega kaasnevat müra ja saastet. Subjektiivse õigusena ei ole käsitatav õigus

otstarbekamale teekonnale või õigus konkreetsele operatiivsõiduki trajektoorile. Kaebaja elab

linnakeskkonnas ega saa eeldada, et teda ümbritsev infrastruktuur või liikluskorraldus püsib

muutumatuna. Seejuures ei väida kaebaja, et ta oleks kaotanud võimaluse sõidukiga koduni

pääsemiseks. Teekonna pikenemine ca 10 minuti võrra ei ole sedavõrd häirivaks mõjuks.

Kaebaja väide suurema aja- ja rahakulu kohta ei ole põhjendatud, arvestades, et seni tuli

ülesõidukoha juures sageli ka seista ja oodata rongide möödumist. Kohtule nähtuvalt on

ümbersõidu pikkus ca 2 km, mis ei viita aga sellele, et tingimata suureneksid kaebaja

kinnistule ligipääsemise aja- ja sõidukulud. Seejuures on operatiivautode juurdepääs

kinnistutele tegelikkuses tõhusam, arvestades, et ka operatiivautod olid seni sunnitud ootama

tõkkepuu taga rongide möödumist (vt ka raudteeülesõidu sulgemise mõju analüüs; I kd, tl

137-141 ja kiirabi kättesaadavus; I kd, tl 143). Kaebaja väited jalakäijatele rajatud ülekäigu

ohtlikkusest ei ole asjakohased, kuivõrd kaebusest nähtuvalt liikleb kaebaja oma

terviseseisundi tõttu üksnes autoga.

Kaebeõiguse puudumise tõttu ei pea kohus vajalikuks suunata kaebajat ka vaidlustatud

ehitusloa ja projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisele. Seetõttu

tuleb kaebus kaebajale tagastada läbivaatamatult.

6. MV esitas halduskohtu määruse peale 07.07.2016 määruskaebuse. Tallinna Halduskohus

ei pidanud 08.07.2016 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

3-16-302

6(9)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. MV palub 07.07.2016 määruskaebuses (täiendatud 27.07.2016) tühistada Tallinna

Halduskohtu 22.06.2016 määrus.

Kaebajal ei puudu ilmselgelt kaebeõigus. Kohtu viidatud detailplaneeringud (sh haldusasjas

nr 3-15-1487 käsitletud detailplaneeringud) ei ole koostatud raudteeülesõidu kohta. Ühegi

viidatud detailplaneeringu ala ei hõlma raudteeülesõidukohta. Seetõttu ei saa ka vastavad

detailplaneeringud tekitada õigusi ega kohustusi nende alade suhtes, milliseid vastavad

detailplaneeringud ei hõlma. Varasemad ehitusload (nr 49740, 49741 või 49742) ei

reguleerinud oma olemuselt raudteeülesõidu lammutamist, vaid ümberkaudset ülesõiduga

piirneva ala ehitamist. Vastavad ehitusload ei tekita õigusi ega kohustusi ala suhtes, mida

ehitusload ei käsitle. Nende ehituslubade mõju ei oma raudteeülesõidu lammutamiseks

väljastatud ehitusloa vaidlustamisel, lammutamise õigusvastasuse tuvastamisel või

kohustamiskaebuse lahendamise seisukohalt mingit tähendust. Seega on põhjendamatud

halduskohtu väited, et kaebajal ei ole võimalik tugineda subjektiivsete avalike õiguste

rikkumisele. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikkus vahetult justnimelt lammutamiseks

väljastatud ehitusluba, mille alusel asuti kõrvaldama Veerenni tn raudteeülesõitu. Tähtsust ei

oma operatiivsõiduki saabumise konkreetne trajektoor, vaid selleks kuluv tegelik aeg. Nii

Päästeameti kui kiirabi vastustest nähtub, et piirkonda jõudmiseks on pikenenud nii vahemaa

kui ka sinna jõudmise aeg. Kohus ei ole arvestanud ka alternatiivse teekonna välistamise mõju

kaebaja subjektiivsete õiguste hindamisel. Kaebaja ei nõustu kohtu väitega, et ümbersõidu

kahekilomeetrine pikkus ei ole sedavõrd häiriv, et kaebaja õigusi oleks sellega rikutud.

Tallinna 10.07.2016 tabanud paduvihma hoo tõttu kannatas linn tõsiste üleujutuste näol.

Üheks piirkonnaks, mis oli vihmavee hulga tõttu läbipääsmatu, oli Veskiposti ringtee, mis

ühendab Luite asumit Tallinna linnaga. See kinnitab üheselt, et operatiivsõidukite ligipääs on

tänase lahenduse korral selgelt piiratud. Kaebaja subjektiivseid õigusi on riivatud, kui juba

üsna vähese sademete hulga maha sadamisel eraldatakse tema ja teiste isikute elukoht

sisuliselt muust maailmast. Kohus ei ole arvestanud kaebaja kinnistu väärtuse vähenemisega

tulenevalt Luite asumi (sh kaebaja kinnistu) halvast ühendusest ülejäänud Tallinna linnaga.

Halduskohtu määruses viidatud Riigikohtu seisukoht asjas nr 3-3-1-63-10 ei ole praeguses

asjas kohaldatav. Nimetatud asjas asus kohus seisukohale, et ehitise valmimisel realiseerub

ehitusluba kasutusloa väljastamisega. Praegusel juhul ei ole kasutusluba väljastatud.

Kaebusega on võimalik saavutada kaebuse eesmärk. Kohus ei ole esitanud põhjendust, millele

rajanevalt võiks vastupidist väita. Raudteeülesõidu alaga piirnevate alade suhtes väljastatud

ehitusload ei välista uue ehitusloa väljastamist, millega säilitatakse raudteeülesõit.

Kohus ei ole hinnanud kohustamisnõude menetlemise võimalust. Kaebust ei saa tagastada,

kuna kaebaja on esitanud ka endise olukorra taastamiseks kohustamise nõude.

Kohustamisnõue on võimalik isegi juhul, kui kohus peaks leidma, et lammutamiseks

väljastatud ehitusluba on käesolevaks ajaks realiseerunud. Vastavas olukorras kehtib selle ala

suhtes üldplaneering, mille kohaselt on ette nähtud raudteeülesõidu koht.

8. Tehnilise Järelevalve Amet palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Halduskohus tagastas kaebuse õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna avalikes huvides ei

ole kaebuse esitamine lubatav. Õige on ka HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel kaebuse

tagastamine, kuna varasemate haldusaktide koosmõjus kaasneb vaidlusaluse ülesõidukoha

sulgemine ja lammutamine nii või teisiti. Veerenni tn raudteeülesõidukoha sulgemise

eesmärgiks oli samatasandilise raudteeülesõidukoha likvideerimine, kuna vahetusse lähedusse

(ca 700 m) oli juba varasemalt rajatud eritasandiline raudteeülesõidukoht. Ülesõidukoha

sulgemise ärahoidmiseks oleks tulnud kaebajal vaidlustada halduskohtu viidatud ehitusload.

3-16-302

7(9)

Subjektiivse õigusena ei ole käsitatav õigus otstarbekamale teekonnale või õigus konkreetsele

operatiivsõidukite trajektoorile. 10.07.2016 üleujutused Veskiposti ringteel olid tingitud

sadevee kanalisatsioonitorude ebapiisavusest sellise suurvee ärajuhtimiseks, mitte ringtee

nõuetele mittevastavast projekteerimisest või ehitamisest. Operatiivsõidukite jm sõidukite

juurdepääs Luite asumile on tagatud ka Järvevana tee poolt tulles Veerenni tn kaudu. Eksitav

on kaebaja seisukoht, et halduskohus pole hinnanud kohustamiskaebuse menetlemise

võimalikkust.

9. Tallinna linn palub kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes

varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes TJA seisukohaga. Kohus on õigesti nii avalikes

huvides kui ka subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse tagastanud HKMS § 121 lg 2

p-de 1 ja 2 alusel. Ekslik on kaebaja seisukoht, et 2011. a-l väljastatud ehitusload nr 49740,

49741 ja 49742 ei mõjutanud ülesõidu sulgemist ja ei oma asjas tähtsust. Kohus on õigesti

tuginenud haldusasjas nr 3-15-1487 tuvastatule. Nimetatud ehitusload olid mh Veerenni

tänavale, katastriüksusele nr 78401:110:0031 rajatava tagasipöördesilmuse ehitamise aluseks,

mille ehitamist alustati juba 2012. a-l. Kohus on õigesti märkinud, et projektijärgse

tagasipöörderingi ehitamisel, mis teeb ülesõidu kasutamise võimatuks, ei ole enam määrav,

kas raudteeülesõit lammutatakse või mitte. Kaebus on perspektiivitu, kuna soovitud eesmärgi

saavutamine (endise liiklusolukorra taastamine) on kaebusega võimatu.

Kaebaja ei ole põhistanud, millist konkreetset talle kuuluvat subjektiivset avalikku õigust

ülesõidu lammutamisega rikutakse. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et talle tekib seoses

ümbersõiduga varalist kahju. Linnakeskkonnas elades tuleb igaühel arvestada asjaoluga, et

linna taristud on ajas muutuvad ning isikul puudub subjektiivne avalik õigus nõuda, et

liikluskorraldust ei muudetaks. Väide, et kaebaja peab tegema ligi kahekilomeetrise

ümbersõidu, on tinglik, sest see sõltub lähenemissuunast (nt bussijaama ja Peterburi tee

suunast lähenedes on ligipääs asumile oluliselt paranenud).

Kaebaja seisukohad seoses toimunud üleujutusega on asjakohatud. Asjaolu, et liiklus oli

Veskiposti ringteel erakorraliste ilmaolude tõttu 10.07.2016 ajutiselt takistatud, ei saa kuidagi

rikkuda kaebaja õigusi. Sademete kogusest tulenev olukord puudutas kogu linna, mitte ainult

Luite asumit, mistõttu ei kinnita see kaebeõiguse olemasolu. Operatiivsõidukitel oli ka tol

päeval võimalik asumisse pääseda Järvevana tee kaudu, seega väited kaebaja elukoha

eraldamisest muust maailmast ja operatiivsõidukite ligipääsu halvenemisest on paljasõnalised.

Ebaõige on kaebaja seisukoht, et kohus ei ole käsitlenud kohustamiskaebuse menetlemise

võimalikkust. Kohus on seda teinud määruse p-s 11.

Asjakohatud on kaebaja väited projekteerimistingimuste ja ehitusloa vastuolu kohta

üldplaneeringuga. Jõustunud kohtulahendiga haldusasjas nr 3-15-1487 on tuvastatud, et

detailplaneeringu koostamine ülesõidu lammutamiseks ei ole vajalik ning vastuolu Tallinna

üldplaneeringuga puudub. Samuti puudub kaebajal mistahes kehtestatud üldplaneeringust

tulenev abstraktselt kaitstav usaldus, et üldplaneeringuga kindlaks määratud tingimused

jäävad ajas muutumatuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu määrus on

seaduslik ning HKMS § 203 lg-le 2 ja § 201 lg-le 4 tuginedes ei pea ringkonnakohus

vajalikuks määruse põhjendusi korrata.

11. MV kaebus on esitatud nii avalikes huvides kui ka kaebaja subjektiivsete õiguste kaitseks.

Halduskohus on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et praegusel juhul ei ole avalikes

3-16-302

8(9)

huvides kaebuse esitamine lubatud. Samuti ei esine selliseid erandeid, mille tõttu oleks

lubatav kaebuse esitamine teiste isikute õiguste kaitseks. Määruskaebuse põhjendustest

nähtuvalt kaebaja seda asjaolu ka ei vaidlustata.

12. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kaebaja subjektiivseid õigusi on rikutud, mistõttu

oli põhjendamatu kaebuse tagastamine kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Kaebaja leiab, et kohtu viidatud detailplaneeringud ei ole koostatud raudteeülesõidu kohta

ning varasemad ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742 ei oma Veerenni tn raudteeülesõidu

lammutamiseks väljastatud ehitusloa vaidlustamise, lammutamise õigusvastasuse tuvastamise

või kohustamiskaebuse lahendamise seisukohast tähendust. Ringkonnakohus nende

seisukohtadega ei nõustu.

Ringkonnakohus on varasemas sama ülesõidukohta puudutavas vaidluses 20.10.2015 tehtud

määruses haldusasjas nr 3-15-1487 leidnud, et Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 07.06.2011

ülalnimetatud ehitusload puudutavad mh vaidlusaluse raudteeülesõidu sulgemist ning

tegemist on kehtivate ehituslubadega. Halduskohus on õigesti märkinud, et ülesõidu

sulgemine ei ole seotud üksnes selle lammutamisega ning sulgemise näevad ette teised

haldusaktid (sh ülalviidatud ehitusload) koosmõjus Tallinna Linnavalitsuse 07.08.2013

korraldusega nr 1061 kehtestatud Veerenni 55/Viadukti 10 kinnistu detailplaneeringuga,

millel raudteeülesõit on kujutatud suletavana. Kui kaebaja leiab, et Veerenni tn

raudteeülesõidu sulgemine puudutab tema subjektiivseid õigusi, siis oleks tulnud vaidlustada

ehitusload nr 4970, 49741 ja 49742, samas ei ole kaebaja seda teinud. Samamoodi ei ole

kaebaja vaidlustanud nendega seotud projekteerimistingimusi ega detailplaneeringuid.

Ülesõidu sulgemise toiming on seotud nimetatud ehituslubade realiseerimisega. Seega ei ole

ülesõidukoha sulgemise õigusvastasuse tuvastamise nõue lubatav. Kehtivate haldusaktide

alusel toimingute tegemine ei ole õigusvastane. Antud juhul oli selge, et varasemate

haldusaktide koosmõjus kaasneb Veerenni tn ülesõidukoha sulgemine ja lammutamine. Asjast

ei nähtu, et ülesõidu lammutamine võiks kaebaja õigusi rikkuda ehituslubades sätestatust

ulatuslikumal viisil või viisil, mida ei olnud võimalik ette näha juba viidatud ehituslubade

väljastamise järgselt ja nende vaidlustamise tähtaja jooksul.

13. Tallinna linna esitatud materjalidest nähtuvalt olid eelviidatud ehitusload mh Veerenni

tänavale (katastriüksus nr 78401:110:0031) rajatava tagasipöörderingi ehitamise aluseks,

mille rajamine oli ette nähtud projektiga „Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas“

(Järvevana tee-Tehnika tänava ühendustee), mille osaks on ka raudteeülesõidu likvideerimise

liikluskorralduslik skeem. Tagasipöörderingi ehitamist alustati 2012. a-l ning selle valmimine

teeb ülesõidu kasutamise võimatuks. Seega, kuigi lammutamine toimub lammutamiseks

väljastatud ehitusloa alusel, ei oleks kaebaja saanud ülesõitu kasutada ka selle sulgemise tõttu

tulenevalt teiste haldusaktide mõjust. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja ei saa

Veerenni tn ülesõidu lammutamist puudutavate haldusaktide vaidlustamisel subjektiivsete

õiguste rikkumisele tugineda. Ka TJA 07.01.2016 otsusel Veerenni tn raudteeülekäigukoha

kasutusloa väljastamiseks puudub puutumus kaebaja subjektiivsete õigustega.

14. Ekslik on määruskaebuse esitaja seisukoht, et halduskohus ei ole käsitlenud

kohustamiskaebuse menetlemise võimalikkust. Halduskohus on ülesõidukoha sõidukitele

liiklemiseks taastamise kohustamise nõuet analüüsinud määruse p-s 11. Ringkonnakohus

nõustub nende põhjendustega ning selgitab lisaks, et kohustamisnõude esitamine on võimalik

vaid juhul, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama

ja see puudutab isiku õigusi (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1). Praegusel juhul ei tulene

vastustajale

ühestki

õigusaktist

kohustust

ülesõidu

taastamiseks,

samuti

ei

ole

ringkonnakohtule äratuntav kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine.

3-16-302

9(9)

15. Praegusel juhul oli põhjendatud kaebuse tagastamine ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel,

mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole

võimalik

saavutada

kaebuse

eesmärki.

Kaebaja

eesmärgiks

on

Veerenni

tn

raudteeülesõidukoha taasavamine sõidukitele liiklemiseks. Ka asjas vaidlustatud ehitusloa ja

projekteerimistingimuste õigusvastasuse tuvastamisel ei oleks sellise eesmärgi saavutamine

võimalik seetõttu, et ehitusload nr 49740, 49741 ja 49742 on realiseeritud.

16. Halduskohtu viide Riigikohtu 30.11.2010 otsusele nr 3-3-1-63-10 on asjakohane.

Riigikohus asus nimetatud otsuse p-s 8 seisukohale, et ehitusloa kujundav mõju ammendub

ehitise valmimisega ning ehituslubadele kohaldub HMS § 61 lg-s 2 sätestatud põhimõte, mille

kohaselt haldusakt kehtib kuni sellega antud lõpliku õiguse realiseerimiseni. Valminud ehitise

vastavuse ehitisele ettenähtud nõuetele kinnitab ehitise kasutusluba, mis enamikel juhtudest

fikseerib ehitise valmimise kui juriidilise fakti. Lammutamise puhul kasutusluba ei väljastata.

Seega ammendub ehitusloa mõju ehitise täielikult lammutamisel ja täieliku lammutamise

teate esitamisel. Seega ei ole ehitusloa ja selle andmise aluseks oleva otsuse tühistamise nõue

eesmärgipärane.

17. Eelneva põhjal jääb MV määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. juuni

2016. a määruse resolutsiooni p 1 muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaire Pikamäe