2-14-58418/81 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-14-58418

Tsiviilasi

V.K.i hagi A.R.i vastu valduse kaitse ja valduse kaotamise

hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

18 000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.R.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): A.R. (isikukood: XXXXXXXXX; elukoht

XXXXXXXXXX)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo

Vastustaja (hageja): V.K. (isikukood: XXXXXXXXX;

elukoht XXXXXXXXX)

lepinguline esindaja Andrei Yllö

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 1. detsembri 2015. a otsus

osas, millega maakohus rahuldas osaliselt V.K.i hagi A.R.i

vastu valduse kaitse ja valduse kaotamise hüvitise nõudes

ja menetluskulude jaotuse osas. Saata asi Tartu

Maakohtule

uueks

läbivaatamiseks

eelmenetluse

staadiumis.

3. Menetluskulude

jaotuse

määrab

maakohus

lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.K. (hageja) esitas 3. oktoobril 2014 Tartu Maakohtule hagi A.R.i (kostja) vastu, milles

palus kohustada kostjat lõpetama müügieseme, s.o kahe laeva elektrigeneraatori ning kahe

transpordikonteineri valduse rikkumine ning tagastama need hagejale. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid pooled 2. septembril 2014 müügilepingu ning samal päeval anti üleandmise-

vastuvõtmise akti alusel kostjale üle

laeva elektrigeneraatorid Caterpillar CAT

00000C4BZ04203 ja Caterpillar CAT 00000TC5G01433 ning kaks transpordikonteinerit.

Üleandmise-vastuvõtmise akti p 1.2 kohaselt anti müügiese üle tehnilise kontrolli teostamiseks.

Tehniline kontroll tehti 5. septembril 2014. Seega puudus kostjal alates 6. septembrist 2014

igasugune õiguslik alus müügieseme valdamiseks ja käsutamiseks. Müügilepingu p 3.3

kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale 3 kalendripäeva jooksul, hiljemalt 5. septembriks

2014, kuid kostja seda ei teinud. Hageja saatis kostjale 9. septembril 2014 kell 12.47 e-kirjaga

lepingust taganemise avalduse ja palus leida 3 tööpäeva jooksul müügieseme tagastamise

võimalus. Hagiavalduse kohaselt sai kostja samal päeval taganemise avalduse kätte, kuid ei ole

seni müügieset hagejale tagastanud ega andnud võimalust müügieseme äravõtmiseks. Vastavalt

müügilepingu p-le 5.1 läheb müügieseme omand müüjalt ostjale üle hetkel, mil müüjale on

tervikuna laekunud võõrandatava eseme ostuhind, ning lepingu p 5.2 keelab ostjal kuni omandi

üleminekuni müügieset käsutada. Hageja on kostjale teatanud, et tema müügieseme valdus on

ebaseaduslik ja omavoliline, kuid kostja jätkab müügieseme valdamist ja kasutamist. Kostja

tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega.

Kostja on vähemalt ühe konteineri realiseerinud. Hageja esitas täiendava nõude, paludes

kostjalt hageja kasuks välja mõista tekkinud kahju summas 9000 eurot (hävinud konteineri ja

kaotsiläinud generaatori väärtus). Hageja leidis, et kostjal ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) §-dest

110 ja 229 tulenevat sissenõutavaks muutunud nõuet hageja vastu. Hageja märkis, et kostja ei

ole seni vastuhagi esitanud ning lihtsalt arvete esitamisest kohtule ei piisa, et kohus menetleks

kostja kahjunõuet põhihagi raames.

Kostja vastuväited talle tekkinud kulude kohta on alusetud. Hageja hinnangul ei ole kostja

kulusid tõendanud. Hageja leidis, et kostja ei ole tõendanud hageja õigusvastase teo olemasolu,

kostjal kahju tekkimist ega põhjuslikku seost kahju tekkimise ning hagejale etteheidetava teo

vahel. Müügilepingu järgi oli laeva elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 kaal

koos transpordikonteineriga 9759 kg, kuid AS Kuusakoski arvelt nähtuvalt on kostja

realiseerinud 6020 kg kaaluva müügieseme, järelikult võõrandas kostja AS-le Kuusakoski

ainult konteineri ning on generaatori müünud konteinerist eraldi. Analoogse konteineri

turuväärtus 10 733 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista tekkinud kahju 9000 eurot,

transpordikulu 240 eurot, kohustada kostjat lõpetama laeva elektrigeneraatori Caterpillar CAT

00000C4BZ04203 ning transpordikonteineri valduse rikkumine ning edasise rikkumise

ärahoidmiseks tagastama hagejale nimetatud generaator ning transpordikonteiner.

29. septembri 2015 kohtuistungil loobus hageja transpordikulude hüvitamise nõudest. Hageja

palus esitada kohtul politseile kuriteoteate, sest tema hinnangul on kostja käitumine

kvalifitseeritav kelmusena.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on hagejat korduvalt teavitanud generaatoritel tuvastatud

tehnilistest puudustest ning hagejapoolsest pahausksusest ilmselgelt mittekorras seadmete

müügil. Kostja on esitanud hagejale nõuded tehinguga tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 225

alusel; samuti on ta keeldunud seadmete väljaandmisest hagejale VÕS § 110 lg 1 ja VÕS § 229

lg 1 alusel. Kostja leidis, et tema otsene valdus hagis märgitud seadmetele on õiguspärane.

Hageja esitatud asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine võimalik. Seadmed osutusid

ebakompleksseteks ning amortiseerunuteks – neid ei ole võimalik käivitada ning tehnilise

kontrolli käigus lisatud õlid ja kütus voolasid läbi katkiste ühenduste, voolikute ja paakide

maha, luues väga tõsise keskkonnaohu. Tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-dest

14 ja 16 ning § 8 lg-st 1 on kostja õigustatud võtma mistahes meetmeid, et ära hoida

keskkonnale tekkida võivat ohtu. Kostja on seadmete keskkonnaohtlikud osad demonteerinud

ning ohutustanud, teavitades sellest hagejat kirjalikult.

Kostja on lepingust taganenud ja esitanud hagejale 9. septembril 2014 kell 8.58 avalduse.

Generaatorseadmete ostu eesmärgiks oli nende edasimüük Soome Vabariiki, millest kostja

lootis teenida vahendustasu. Saades teada, et sisuliselt on tegu vanarauaga, loobus Soome pool

tehingust ja hetkel ei ole teada, kas kostja vastu esitatakse leppetrahvi nõue. Kostjale kaasnesid

tehinguga kulud: seadmete tehniline kontroll, kütus tehnokontrolli läbiviimiseks, kütus

sõitudeks Mustvee-Paldiski-Mustvee, õigusabikulu (kuna A.R. ei saanud töö tõttu viibida

isiklikult seadmete vastuvõtu juures, volitas ta selleks S.P.), maarent ning konteinerite

valvekulud Paldiskis. Kokku on kulud vastuse koostamise aja seisuga 2925 eurot 28 senti.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 83 lg-st 1 tulenev valdaja õigus asja väljaandmisest keeldumiseks

ning võlausaldaja soorituse kinnipidamise õigus on menetluslikult vastuväited asja

väljanõudmisele. Hageja ei ole tõendanud omandiõigust või mistahes muud õiguspärast

nõudeõigust vaidlusalustele konteineritele ning pole mingit alust hageja omandiõigust eeldada.

Tulenevalt AÕS § 46 võib kostja kui asjade valdaja keelduda AÕS §-des 44 ja 45 nimetatud

nõuete rahuldamisest, kuna valduse rikkumine või äravõtmine ei olnud omavoliline ja tal oli

õigus valdust rikkuda või asja vallata. Hageja on tehingujärgselt kinnitanud, et seadmed ei

kuulunud talle ning ta esindas müügiprotsessis nende tegelikke omanikke. Kahjuhüvitise ja

asjade säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamise või deponeerimise järel ei ole kostjal

vastuväiteid ühe generaatori hagejale üleandmisele ning teise generaatori tegeliku väärtuse

jäägi hüvitamisele, sealjuures ei saa generaatorite väärtuse väljaarvutamisel aluseks võtta

müügilepingus töökorras generaatoritele kehtestatud hinda, vaid hageja poolt reaalselt üle antud

keskkonnaohtlike jäätmete väärtust, kuivõrd poolte vahel puudus kokkulepe reaalselt üle antud

seisundis seadmete hinna osas. Generaatorite väärtus on vanametalli hind, millest tuleb lahutada

demontaaži kulud ning keskkonnakahju. Kostja kahjunõue hagejale vastuse esitamise hetkel

2925 eurot 28 senti ületab juba generaatorite tegeliku väärtuse, mistõttu tal on jätkuvalt

kinnipidamisõigus. Kulude täpne suurus selgub lähikuudel.

Generaator tuli ära müüa, kuna sellest lekkis õli ja kütust maapinnale. Generaatori müüs kostja

ära tervikuna, komplektina. Generaatorid võttis kostja lepingu sõlmimisel enda kätte ainult

kontrollimiseks ega olnud vastu nende tagastamisele.

21. septembri 2015 kohtule esitatud avalduses leidis kostja, et hageja poolt kohtule esitatud

vallasvara omandiõiguse tasuta üle andmise leping nr 04/08-14 on võltsitud, mistõttu peaks

kohus selle TsMS § 277 lg 4 alusel jätma tõendite hulgast välja. Kostja leidis, et hageja poolt

generaatorite kaalu ja hariliku väärtuse hindamiseks hageja poolt esitatud tõendid ei ole

samaväärsed vaidlusaluste seadmete tehniliste parameetritega. Kostja tõi välja, et kui hageja

väitel on ta saanud seadmed tasuta, siis peaks kohus kaaluma, kas see ei viitagi seadmete

nullilähedasele väärtusele.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 1. detsembri 2015 otsusega hagi osaliselt, kohustas kostjat välja

andma hagejale laeva elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 koos

transpordikonteineriga, tasaarvestas hageja nõude kostja vastu summas 9000 eurot kostja

nõudega hageja vastu summas 2925 eurot 28 senti ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 6074

eurot 72 senti. Kohus võttis vastu hagist loobumise transpordikulude hüvitamise nõudest

summas 240 eurot ja lõpetas selles osas menetluse.

Maakohus luges tõendatuks, et kostja taganes lepingust 9. septembri 2014 avaldusega (I kd t

lk 34-36). Lepingu p 5.1 kohaselt pidi müügieseme omand üle minema pärast müügihinna

laekumist hagejale. Kostja kaotas lepingust taganedes ka õigusliku aluse asjade valduseks, sest

hagejal puudub kohustus asjade omandit lepingu alusel üle anda. Möödunud on ka lepingu

lisaks olnud üleandmis- vastuvõtu akti p-s 1.2. kokku lepitud valduse üleandmise tähtaeg

tehnilise kontrolli teostamiseks, mis andis kostjale õigusliku aluse asjade valdamiseks.

Hageja on kostja valdusesse andnud lepingu eseme, kostja müügihinda tasunud ei ole. Seega

puuduvad vastastikku täitmisele kuuluvad kohustused ja kohustus tagastada saadu on vaid

kostjal. Kostja oli põhimõtteliselt nõus, et hagejal on õigus saada tagasi allesjäänud generaator

koos konteineriga. Seega on põhjendatud hageja nõue valduse taastamiseks lepingu eseme üle.

Kostja on võõrandanud ühe laeva elektrigeneraatori koos konteineriga AS Kuusakoskile,

rikkudes sellega hageja kaudset valdust. Sellega on hagejale tekitatud õigusvastaselt kahju.

Hagejal õigus nõuda selle hüvitamist VÕS § 189 lg 2 p 2 alusel.

VÕS § 189 lg 3 kohaselt loetakse juhul, kui üleantu hind on lepingus määratud, see § 189 lg 2

tähenduses üleantu väärtuseks. Lepingus oli kokku lepitud kahe lepingueseme väärtuseks

kokku 18 000 eurot. Kummagi eseme väärtust eraldi välja toodud ei olnud. Hageja väitel olid

esemed sama väärtusega ja kostja ei esitanud tõendeid teistsuguse kokkuleppe kohta. Seega oli

ühe generaatori ja konteineri väärtuseks 9000 eurot. Kuigi nimetatud generaator ei pruukinud

olla töökorras ja seetõttu oli kasutuskõlbmatu, ei saa hüvitatavaks summaks määrata

samasuguse generaatori nn kohalikku keskmist turuhinda ehk nn vanametalli hinda.

Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja müüs AS-le Kuusakoski vaid konteineri või konteineri

koos generaatoriga. AS Kuusakoski vanametalli müügilepingu (I kd, lk 92) järgi andis kostja

üle metalli Fe-Teras 2B (HMS 1 uncut) 6020 kg. Hageja viitas, et generaatori ja konteineri kaal

oli tegelikult 9750 kg, tuginedes enda esitatud tehniliste andmete tabelile. Viidatud tabeli

kohaselt kaalub koos 20-jalase konteineriga seerianumbriga 3412 generaator 9750 kg. Kostja

on aga lk 177 asuva fotoga tõendanud, et vaidlusaluse konteineri seerianumber oli 3406. Kostja

esitatud tehnilisest informatsioonist ja veebientsüklopeedia Wikipedia väljavõttest (I kd, lk

172-174) järeldas kohus, et generaator seerianumbriga 3406 kaalub 2843 kg ja 20-jalane

konteiner kaalub 2330 kg, kokku 5173 kg. Kostja sõnul oli vaidlusalusel generaatoril

suurendatud kütusepaagi ning lisandunud varuosade konteineri tõttu Kuusakoskis suurem kaal,

s.o. 6020 kg. Seega on kostja müünud siiski nii konteineri kui generaatori ja hageja kahtlustused

ei leidnud tõendamist.

Maakohus leidis, et lähtudes VÕS § 189 lg 2 p 2 ja lg 3 tuleb kostjal hüvitada hagejale

generaatori ja konteineri väärtus lepingus kokku lepitud summas, mis on 9000 eurot.

Generaatorid ei vastanud lepingus kokku lepitud tingimustele. Nimetatud asjaolu kohta on

koostatud Sorex Invest OÜ akt. Seega ei olnud kostjal võimalik kasutada lepingu esemeid nende

otstarbe kohaselt ja talle võis tekkida ka lisakulud ehk kahju VÕS § 128 lg 2 kohaselt. Lisaks

soovis kostja, et hageja hüvitaks lepingueseme säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud kulud

vastavalt VÕS § 229 lg 1 alusel. Ostjal on õigus asja väljaandmisest keelduda, kuni müüja

hüvitab asja säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused.

Kostja nõudis hagejalt kahjuhüvitist kokku 2925 eurot 28 senti, sh kulud seadmete tehnilisele

kontrollile, kütuse soetamine tehnokontrolli läbiviimiseks, kütus sõitudeks marsruudil

Mustvee-Paldiski-Mustvee, õigusabikulu ning seadmete hoiu- ja valvekulud Paldiskis.

Maakohus leidis, et hoiu- ja valveteenuste kulu on kulu VÕS § 229 lg 1 alusel. Muud kulud:

tehnoülevaatus, küttekulud nii transpordiks kui ülevaatuseks ning õigusabikulud on

kvalifitseeritavad VÕS § 188 lg 2 teise lause ja § 110 lg 1 ning § 225 alusel.

Maakohus leidis, et kostjal oli kohustus generaatorid koos konteineritega hoida ja säilitada ning

sel eesmärgil on ta sõlminud ka vastavad lepingud. Seega on kõik nimetatud kulud põhjuslikus

seoses müügilepinguga. Kostjal on VÕS § 128 lg 2 ja 3 tulenevalt tekkinud varaline kahju.

Hageja on tekitanud kostjale kahju, mis muutus sissenõutavaks vastava nõude esitamisega

hagejale. VÕS § 188 lg 2 teise lause kohaselt ei mõjutanud lepingust taganemine kostjal enne

taganemist tekkinud nõudeid ja ta saab need esitada hageja vastu. Lähtudes VÕS §-dest 110;

225 ja 229 ei ole kostjal kohustust anda asja välja enne kui hageja on talle kulud ja kahju

hüvitanud- kostjal on õigus rakendada kinnipidamisõigust.

Kuna hagejal on kostja vastu nõue 9000 eurot ja kostjal omakorda hageja vastu nõue 2925 eurot

28 senti, on nimetatud nõuded võimalik tasaarvestada VÕS § 197 ja TsMS § 445 lg 1 teise

lause kohaselt. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 6074 eurot 72 senti.

Maakohus jättis menetluskulud 1/5 osas hageja kanda ja 4/5 osas kostja kanda. Kohus luges

põhjendatuks hageja menetluskulud summas 2551 eurot 87 senti, mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud summas 2041 eurot 49 senti ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras määruse jõustumisest selle täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Alternatiivnõudena palub

kostja tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus rahuldas osaliselt hagi valduse kaitse ja

valduse kaotamise hüvitise nõudes, samuti osas, milles kohus kohustas kostjat välja andma

hagejale

laeva

elektrigeneraator

Caterpillar

CAT

000000C4BZ04203

koos

transpordikonteineriga ja osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks 6074 eurot 72 senti,

samuti menetluskulude jaotamise ja väljamõistmise osas ning saata tühistatud osas asi esimese

astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub menetluskulud (maa- ja ringkonnakohtus)

välja mõista täies ulatuses hagejalt ning kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme.

Kahjuhüvitise väljamõistmisel tuleb lähtuda generaatori CAT 0000TC5G01433 tegelikust

väärtusest selle kostja poolt võõrandamise/utiliseerimise ajal. Hageja nõue saab seisneda

üleantu väärtuse hüvitamise nõudes VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Sama paragrahvi kolmanda lõike

kohaselt loetakse üleantu väärtuseks üleantu hind, kui see on lepingus määratud. Seejuures

tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel arvestada ka selle lepingule mittevastavusega.

Generaatori

CAT

0000TC5G01433

tegelik

väärtus

selle

hageja

poolt

võõrandamise/utiliseerimise ajal oli 858 eurot 16 senti. Defektist tingitud väärtuse vähenemine

vastab oma olemuselt hinna alandamise regulatsioonile. Hageja on 23. augusti 2015

menetlusdokumendis märkinud, et analoogse generaatori väärtuseks on vähemalt 10 733 eurot.

Eseme väärtus koos puudusega (mittekohase täitmise väärtus) oli 1023 eurot 40 senti.

Lepingujärgne hind oli 9000 eurot, alandatud hind oleks 858 eurot 16 senti.

Hagejale ei ole kahju tekkinud. Hüvitatava summa määramisel tuleb arvutada ostuhinnas

sisalduv kasumiosa, mis tuleb õiguskirjanduses esitatud valemi kohaselt lahutada maha

generaatori väärtusest. Kasum on omahinna (soetusmaksumus) ja müügihinna vahe, eeldusel,

et müügihind on omahinnast kõrgem. Hageja sai generaatori CAT 0000TC5G01433 oma

omandisse tasuta ehk omahind/soetamismaksumus on võrdne nulliga. Seega võrdub generaatori

CAT 0000TC5G01433 ostuhinnas sisalduv kasumiosa 9000 euroga. Summa, mida kostja peab

hüvitama on antud juhul negatiivse väärtusega (858,16 – 9000). Võttes valemiks ostuhind

miinus defektist tingitud väärtuse vähenemine miinus ostuhinnas sisalduv kasumiosa, siis

summa on ka sellisel juhul negatiivse väärtusega (9 000 – (9000 – 1023,40) – 9000). Jättes

arvestamata ostuhinnas sisalduvat kasumiosa ei ole kostjalt nõutav hüvitus olla suurem kui 858

eurot 16 senti, millest kuuluvad maha arvestamisele generaatori hoiustamise ja ohutustamisega

seotud kulud.

Kostja ei ole kohustatud talle üleantu tagastamise või väljaandmise asemel selle väärtust

hüvitama. Tartu Maakohtus jättis põhjendamatult kohaldamata VÕS § 190 lg 1 punkti 2 ja 3,

mille kohaselt on kostja poolt hagejale generaatori väärtuse hüvitamine välistatud.

Elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000TC5G01433 kontrollimisel selgus, et pinnasesse

jooksis õli, mida ei olnud võimalik likvideerida, tekitades lokaalse keskkonnakahju. Seade anti

jäätmekäitlejale

üle

keskkonnakahju

suurenemise

ärahoidmiseks.

Kostja

käitus

heaperemehelikult ning keskkonnaõiguse seisukohalt ainuvõimalikul viisil, andes ohtliku

seadme üle AS-ile Kuusakoski.

Kostja tasaarvestab oma nõuet hageja võimaliku nõudega kostja vastu. Kui kohus peaks mingil

põhjusel asuma seisukohale, et kostja peab ikkagi kostjale hüvitama generaatori CAT

0000TC5G01433 turuväärtuse, siis tasaarvestab kostja oma nõude hageja nõudega kostja vastu.

Generaatori CAT 0000TC5G01433 tegelik väärtus selle võõrandamise/utiliseerimise hetkel oli

maksimaalselt 1023 eurot 40 senti. Kohus on tuvastanud, et kostja kahju ja kulude summa, mille

täitmist on kostjal õigust nõuda moodustab 2925 eurot 28 senti. Kostja tasaarvestab oma 2925

euro 28 sendi nõude hageja vastu hageja 1023 euro 40 sendi suuruse nõudega. Tasaarvestuse

tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses.

Hagi ei kuulu valduse kaitsmise nõudes rahuldamisele. Asjas on tuvastatud, et hagejal puudub

kostja vastu valduse kaotamise hüvitamise või muu samaliigiline nõue. Nimetatud nõuet kas ei

ole üldse tekkinud või see on tasaarvestuse tulemusena lõppenud. Samas on kostjal veel nõue

kostja vastu summas vähemalt 1901 eurot 88 senti seoses kostja kantud kuludega. Kuna kostjal

on hageja suhtes VÕS § 110 lg 1 ja § 229 lg 1 alusel õigus asja vallata, siis ei ole hagejal valduse

kaitsmise nõudeõigust kostja vastu.

Kui kohus leiab, et kostja nõuet on võimalik rahuldada, siis saaks seda teha ainult

tingimuslikult. Hagejale peab kostja välja andma laeva elektrigeneraatori Caterpillar CAT

00000C4BZ04203 koos transpordikonteineriga ainult pärast seda kui hageja on hüvitanud

kostjale selle säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused ja talle tekkinud kahju

summas vähemalt 1901 eurot 88 senti.

Asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas juba

asja üleandmise ajal. Kostja ostis generaatorid CAT 00000C4BZ04203 ja CAT

0000TC5G01433 ja kaks meretranspordi konteinerit tarbijana. Tarbijalemüügi puhul

eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele

mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või

puuduse olemusega. Vastupidist peab tõendama hageja.

5. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda. Hageja vastuse kohaselt on apellatsioonkaebus deklaratiivne,

paljasõnaline ning põhjendamatu. Apellatsioonkaebusest ei nähtu maakohtu poolt valesti

kohaldatud õigusnorm. Õigusnormi kohaldamise vea puhul tuleb näidata, et õige kohaldamise

korral oleks tulemus teine. Kostja tegutses kelmuse sooritamise eesmärgil ega kavatsenud

generaatoreid osta. Kostja ei ole tõendanud hageja õigusvastase teo olemasolu, kahju tekkimist

ega põhjusliku seose olemasolu hagejale etteheidetava teo ning kostjale kahju tekkimise vahel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Maakohtu otsus tuleb

tühistada menetlusõiguse normi rikkumise ja materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu TsMS

§ 656 lg 1 p 5 alusel osas, milles maakohus rahuldas hageja nõude kostja vastu osaliselt valduse

kaitse ja valduse kaotamise hüvitise nõudes ning menetluskulude jaotuse osas. Maakohus ei ole

otsuse tegemiseks vajalikke asjaolusid välja selgitanud ja kohtuotsust põhjendanud,

ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Ringkonnakohus saadab tsiviilasja TsMS

§ 657 lg 1 p 3 alusel Tartu Maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hageja nõude sisu ja suuruse väljaselgitamisel

oluliselt rikkunud menetlusõigust. Kohtul tuleb küll haginõue kvalifitseerida sõltumata hageja

taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel (vt nt Riigikohtu 11. mai 2009. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-41-09, p 13; 11. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-08, p 19), kuid

kohtul tuleb võtta seisukoht kõikide nõuete ja vastuväidete suhtes, millele pooled on menetluses

esitanud.

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja (müüja) ja kostja (ostja) 2. septembril 2014 kahe

laeva

elektrigeneraatori

Caterpillar

CAT

00000C4BZ04203

ja

Caterpillar

CAT

00000TC5G01433 ning kahe transpordikonteineri müügilepingu ning samal päeval anti

üleandmise-vastuvõtmise akti alusel laeva elektrigeneraatorid ning kaks transpordikonteinerit

kostjale üle. Maakohus luges tõendatuks, et kostja taganes eelnimetatud lepingust 9. septembri

2014 avaldusega (I kd t lk 34-36). Maakohus tuvastas, et kostja kahju ja kulude summa, mille

täitmist on kostjalt õigust nõuda moodustab 2925 eurot 28 senti. Pooled ei ole esitanud

apellatsioonkaebust maakohtu poolt tuvastatud kostja taganemisavalduse kehtivuse suhtes.

Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud kostja kulutuste suurust. Nimetatud osas

on maakohtu otsus jõustunud (maakohtu otsus on jõustunud osas, millega maakohus jättis

hageja nõude kostja nõudega tasaarvestuse tõttu rahuldamata).

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust

üksnes

osas,

mille

peale

on

edasi

kaevatud.

Kostja

vaidlustab

apellatsioonkaebuses maakohtu poolt tuvastatud elektrigeneraatori Caterpillar CAT

00000TC5G01433 väärtuse, mille alusel on maakohus määranud kindlaks hagejale hüvitatav

summa. Kostja on apellatsioonkaebuses samuti seisukohal, et tal on elektrigeneraatori

Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 säilitamiseks ja kaitsmiseks tehtud mõistlikud kulutused,

mille tulemusena võib ta asja väljaandmisest keelduda AÕS § 83 lg 1 järgi.

9. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses toodud väited VÕS § 189 lg 3 vale

kohaldamise kohta maakohtu poolt on põhjendatud. Kostja taganes müügilepingust kehtivalt

9. septembri 2014 avaldusega. VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu

kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad

pooled täitma üheaegselt. Tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama

üleantu väärtuse, kui üleantu on hävinud (VÕS § 189 lg 2 p 3). Juhul, kui lepingus on kokku

lepitud üleantu hind, loetakse see üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3). Maakohus on asunud

ebaõigele järeldusele, et nimetatu kuulub kohaldamisele ka juhul, kui lepingu alusel üleantu oli

puudustega. Kostja on apellatsioonkaebuses põhjendatult viidanud Riigikohtu 2. märtsi 2015. a

otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, mille p 26 järgi tuleb juhul, kui maakohus leiab, et kostja

on lepingust kehtivalt taganenud, hageja nõue lahendada lepingust taganemise sätete alusel

(VÕS § 188 jj). Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantu väärtuse hüvitamise nõudes

VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt loetakse üleantu väärtuseks

üleantu hind, kui see on lepingus määratud. Seejuures tuleb üleantu väärtuse tuvastamisel

arvestada ka selle lepingule mittevastavusega.

Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses selle üle, et kostja võõrandas ja utiliseeris

elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000TC5G01433 koos konteineriga AS-le Kuusakoski

hinnaga 1023 eurot 40 senti. Kostja on kogu menetluse kestel väitnud, et võõrandamisel saadu

oli generaatori väärtus. Hageja ei ole menetluses esitanud ühtegi vastuväidet selle kohta, et

elektrigeneraatorid olid kasutamiskõlbmatud.

Maakohus ei ole selgitanud välja, milline oli elektrigeneraatori Caterpillar CAT

00000TC5G01433 väärtus eseme üleandmise hetkel. Kohtul tuleb üleantu väärtuse

kindlakstegemisel arvestada eseme lepingule mittevastavusega.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on eelnevale tuginedes ebaõigesti rahuldanud hagi

valduse kaitsmise nõude osas. Maakohus on ekslikult leidnud, et hageja on kostja valdusesse

andnud lepingu eseme ning kuna kostja müügihinda tasunud ei ole, siis puuduvad vastastikku

täitmisele kuuluvad kohustused ja kohustus tagastada saadu on vaid kostjal. Kostja on

menetluse kestel väitnud, et ta on teinud kulutusi generaatorite hoiuks (I kd, tl 159 jj),

21. novembri 2014 menetlusdokumendis on kostja nimetanud ka kulutusi maapinna

puhastamisele (I kd, tl 65 jj). Maakohus on oma otsuses viidanud kostja kahjuhüvitise suuruse

kindlaksmääramisel

kostja

21. novembri

2014

menetlusdokumendile.

Samas

menetlusdokumendis on aga kostja lisanud maapinna puhastamise hinnapakkumise (I kd, tl

66) ja viidanud muudele võimalikele kulutustele. Maakohus on menetluses jätnud kostja

väited tähelepanuta. Maakohtu otsusest ei selgu, kas kostja kantud kulutused, mida maakohus

on lugenud põhjendatuks, hõlmavad üksnes elektrigeneraatorit, mis on utiliseeritud

(Caterpillar CAT 00000TC5G01433) või ka teist generaatorit ning ei ole teinud kindlaks, kas

kostja on teinud kulutusi elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 suhtes ja kui

suured on need kulutused.

Ringkonnakohus leiab, et praeguses vaidluses ei ole valduse kaitset reguleerivad sätted AÕS

§ 44 või 45 alusel asjassepuutuvad. Nimetatud sätete kohaldamise eelduseks on valduse

saamine omavoli teel (AÕS § 40 lg 2 ja 3), praegusel juhul tulenevad hageja nõuded aga

lepingust taganemisest (VÕS §-d 188 ja 189).

11. Hageja on menetluses korduvalt oma nõuet muutnud. Hageja esimeses, 3. oktoobri 2014

hagis on hageja nõudeks kahe laeva elektrigeneraatorite Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 ja

Caterpillar CAT 00000TC5G01433 valduse rikkumise lõpetamine ja generaatorite ning kahe

transpordikonteineri tagastamine. 31. detsembri 2014 menetlusdokumendis on hageja nõudeks

kahju 9000 eurot hüvitamine ning elektrigeneraatorite Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 ja

Caterpillar CAT 00000TC5G01433 ja transpordikonteineri tagastamine (I kd, tl 90). Seega

suurendas hageja oma nõuet. 28. aprilli 2015 hagi täpsustuse kohaselt nõuab hageja kahju 9000

hüvitamist ning hagiavalduse täies ulatuses rahuldamist (I kd, tl 111). 24. augustil 2015 on

hageja nõudeks tekitatud kahju 9000 euro ja transpordikulude 240 euro saamine ning

elektrigeneraatori Caterpillar CAT 00000C4BZ04203 ja transpordikonteineri tagastamine.

29. septembri 2015 kohtuistungil loobus hageja transpordikulude nõudest, kohus võttis

loobumise vastu. Hageja täpsustas hagi veel kord 2. novembril 2015, kuu enne kohtuotsuse

tegemist, kohus ei ole kostja seisukohta viimase täpsustuse kohta küsinud.

TsMS § 150 lg 5 järgi ei piira hageja hagist loobumine kostja õigust nõuda hagejalt tema

menetluskulude, väljamõistmist TsMS § 168 lõikes 4 sätestatud korras. Ringkonnakohus leiab,

et kostjalt tuleb seisukohta menetluskulude kohta küsida ka hagist osalise loobumise osas.

12. Ringkonnakohus leiab, et kuna kohus on oluliselt rikkunud eelmenetluse sätteid jättes

täielikult täitmata selgituskohustuse kostja vastuväidete osas, asjas ei ole esitatud selle

lahendamiseks olulisi tõendeid, ei ole ringkonnakohtul võimalik asja sisuliselt lahendada.

13. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt

maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke