2-13-5000/110 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. september 2016 Tartu

Tsiviilasja number

2-13-5000

Tsiviilasi

Lõunalaenud OÜ hagi Ivan Oltyani vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

6581 eurot 49 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ivan Oltyani apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Ivan Oltyan (isikukood: XXXXXXX);

esindaja advokaat Kalju Kutsar

Vastustaja (hageja): Lõunalaenud OÜ (registrikood:

11232222); juhatuse liige Kalli Uibokand

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 8. veebruari 2016 otsus tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule eelmenetluse

staadiumis.

2. Ivan Oltyani apellatsioonkaebus rahuldada.

3. Poolte menetluskulude jaotuse määrab maakohus asja

uuel läbivaatamisel lõpplahendiga.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega,

annab

kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Lõunalaenud OÜ (hageja) esitas 31. jaanuaril 2013 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Ivan Oltyani (kostja) vastu 6399 euro 99 sendi väljamõistmiseks ja

menetluskulu 212 euro hüvitamiseks. Seoses esitatud vastuväitega jätkus tsiviilasja

lahendamine hagimenetluse korras.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja OÜ Betoneer suulise töövõtulepingu, millega

OÜ Betoneer kohustus müüma ja tarnima betooni ning tegema kostjale valamistöid. Kostja

kohustus teenuse eest tasuma 168 000 Eesti krooni (10 737 eurot 16 senti). OÜ Betoneer täitis

omapoolse kohustuse, kostja võttis tööd vastu ning ei esitanud pretensioone. OÜ Betoneer

esitas 23. novembril 2009 kostjale arve nr 291109 (tl 28), millele kostja vastuväiteid ei esitanud.

Kostja tasus arve osaliselt, 100 000 Eesti krooni, lubades hiljem tasuda ülejäänud osa. Kostja

ei ole oma kohustust nõuetekohaselt täitnud.

3. novembril 2011 loovutas OÜ Betoneer nõude hagejale (tl 29), millest teavitati ka kostjat.

24. jaanuari 2012 võlanõudega (tl 30) andis hageja kostjale täiendava tähtaja kuni 31. jaanuarini

2012 võlgnevuse tasumiseks. Kostja oma kohustust ei täitnud.

Hageja ei nõustu kostja väitega, et kostja on korduvalt esitanud pretensioone tööde kvaliteedi

kohta. Samuti ei ole kostja selgelt välja toonud, millised puudused esinesid. OÜ Betoneer

edastas kostjale 23. novembril 2009 arve, mille tasumise tähtaeg oli 22. jaanuar 2010. Kostja

on saatnud hagejale tähitud kirjad 3. jaanuaril 2011 ja 24. jaanuaril 2011, seega ligikaudu aasta

pärast arve väljastamist. Kirjade sisu AS-i Eesti Post saadetiste aruannetest ei nähtu. Kostja

poolt pretensioonide esitamine ja lepingu ülesütlemine on tõendamata. Mõistlik aeg

pretensiooni esitamiseks oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 644 lg 1 kohaselt läbi. Kostja ei ole

järginud VÕS § 644 lg-d 2 ja 3, mille kohaselt peab oma majandus- või kutsetegevuses

töövõtulepingu sõlminud tellija lepingule mittevastavuse sellest teatamisel ka piisavalt täpselt

kirjeldama. Kui ta seda ei tee, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kostja on teinud seda alles vastuväite esitamisel maksekäsu kiirmenetluses.

Nõue ei ole aegunud. Aegumine peatub kuni täiendava tähtaja andmiseni. Hageja andis kostjale

võimaluse tasuda võlg kuni 31. jaanuarini 2012. Järelikult peatub aegumine kuni 31. jaanuari

2012 möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.

Otsesõnu on kostja keeldunud oma kohustust täitmast maksekäsu kiirmenetluses vastuväidet

esitades 20. märtsil 2013.

Nõue ei ole aegunud ka TsÜS § 160 lg 2 p 3 alusel koosmõjus TsMS § 362 lg-ga 1. TsÜS § 147

lg 3 järgi algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil

nõue muutub sissenõutavaks. Nõue muutus sissenõutavaks 23. jaanuaril 2010 ja aegumise

tähtaeg algas uuesti 1. jaanuaril 2011. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja

vastu 31. jaanuaril 2013.

2. Kostja vaidles hagile vastu. 100 000 Eesti krooni tasumine kostja poolt ei ole käsitletav tööde

vastuvõtmise ja nende aktsepteerimisena, vaid see oli töövõtja poolt nõutud ettemaks. Tööde

käigus halvenes OÜ Betoneer poolt tarnitava betooni kvaliteet oluliselt, samuti esines tõsiseid

puudusi tööde tegemisel. Kuna töövõtja ei suutnud korduvatele märkustele töid vajaliku

kvaliteediga jätkata, ütles kostja lepingu üles ning leidis tööde lõpetamiseks teise töövõtja.

Kostja ei ole oma kohustust rikkunud, kuna OÜ Betoneer ei täitnud omapoolseid kohustusi

nõuetekohaselt ning jättis töö lõpetamata.

Hageja nõue on aegunud. Kostjale esitatud arve tasumise tähtaeg oli 22. jaanuar 2010 ning

hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31. jaanuaril 2013, s.o enam kui 3 aastat hiljem

nõude sissenõutavaks muutumisest.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 8. veebruari 2016 otsusega hagi, mõistis kostjalt välja 6518 eurot

49 senti (põhivõlg 4345 eurot 99 senti ja viivised 2172 eurot 50 senti), jättis menetluskulud

kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 375 eurot.

Maakohus leidis, et hagi ei ole aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm

aastat (TsÜS § 146 lg 1). TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult

teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest.

TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul

on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

TsÜS § 167 lg 2 järgi on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks

täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või

kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Hageja on pikendanud

kostjale arve tasumise tähtaega ning seega hagi aegumistähtaeg peatus. Esialgselt pidi kostja

tasuma OÜ Betoneer 23. novembri 2009 arve 22. jaanuariks 2010, kuid nõude loovutamise teel

saanud hageja pikendas oma 24. jaanuari 2012 kirjas kostjale maksmise tähtaega kuni

31. jaanuarini 2012 (tl 30).

Kostjale oli OÜ Betoneer nõude loovutamisest hagejale teatanud 3. novembril 2011 (tl 29) ning

24. jaanuaril 2012 on teatatud ka võlgnetav summa, s.o 68 000 Eesti krooni (4345 eurot 99

senti). Kuna nõue maksetähtajaga 31. jaanuar 2012 jõudis maksekäsu kiirmenetlusse 31.

jaanuaril 2013 (tl 7), siis ei ole nõue aegunud.

Alternatiivselt ei oleks hagi aegunud ka seetõttu, et TsÜS § 147 lg 3 kohaselt algab

kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub

sissenõutavaks. Nõue muutus sissenõutavaks 23. jaanuaril 2010 ja aegumise tähtaeg algas

uuesti 1. jaanuaril 2011. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse 31. jaanuaril 2013.

Seega tuginedes TsÜS § 160 lg 2 p-le 3 koosmõjus TsMS § 362 lg-ga 1 pole hageja nõue

aegunud.

Poolte vahel on vaidlus, kas OÜ Betoneer teostas kostjale kokkulepitud töö, mille eest oli

kostjal kohustus temale tasu maksta. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule tasumata arve kostjale tehtud tööde eest,

kostja ei ole põhjendanud, miks ta arve tasumata jättis, st miks ta oma kohustust ei täitnud.

Kuigi leping poolte vahel oli suuline, ei ole kumbki pool vaielnud selle üle, et OÜ Betoneer

tegi kostjale töid ja kostja kohustus selle eest temale maksma (VÕS § 635). VÕS § 637 lg 4

järgi, kui töö on vastu võetud, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks.

VÕS § 643 kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses,

peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644 lg 1 kohaselt

peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul

pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

Sama paragrahvi lg-te 2 ja 3 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu

sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel ka piisavalt täpselt kirjeldama.

Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei

kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele

mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.

Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostjal oleks olnud põhjust arve tasumata

jätta. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks mõistliku tähtaja jooksul esitanud OÜ-le Betoneer

pretensioone tema poolt tehtud töö kvaliteedi või kvantiteedi osas. Kostja ei ole temale esitatud

arvele vastu vaielnud. Kostja on saatnud küll AS-iga Eesti Post OÜ-le Betoneer kaks tähitud

kirja 3. jaanuaril ja 29. jaanuaril 2011, kuid nende kirjade sisu kohta tõestatud informatsioon

puudub. Maakohus leidis, et selleks ei saanud olla suulise töövõtulepingu ülesütlemine või

pretensioonid tehtud töödele, kuna mõistlik tähtaeg pretensioonide esitamiseks või lepingu

ülesütlemiseks oli jaanuaris 2011 möödunud. Arve esitati 23. novembril 2009, seega tööde

teostamise aeg oli 2009. Kuna see ei olnud ettemaksuarve, saab järeldada, et tegemist oli arvega

tehtud tööde eest, mille kostja tasus summas 100 000 Eesti krooni ning jättis 68 000 Eesti

krooni tasumata.

Teise töövõtja palkamine ei tähenda, et OÜ Betoneeri poolt just need tööd tegemata jäid või

just neid töid parandada tuli, mille oli varem nõuetele mittevastavalt teinud OÜ Betoneer

(tl 74–80). Kuna kostja ei ole dokumentaalselt tõendanud, et ta ei pidanud oma kohustust

OÜ Betoneer ees täitma, kuna viimane ei täitnud kohustust tema ees, tuleb hagi rahuldada.

Põhinõude rahuldamise tõttu on põhjendatud ka hageja viivise nõue VÕS § 113 lg 1 järgi.

Pooled ei vaidle, et suulises töövõtulepingus oli lepitud kokku viivise määr 0,5% päevas.

Arvestuslik viivis kostja poolt osaliselt täitmata kohustuse eest on 1244 viivitatud päeva eest

27 032 eurot 06 senti, kuid hageja vähendas seda summani 2172 eurot 50 senti. Maakohtu

hinnangul on vähendatud viivisenõue mõistlik ja põhjendatud ning see tuleb rahuldada.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohtu aegumise käsitlus kooskõlas seaduse ega

kohtupraktikaga. OÜ Betoneer nõue muutus sissenõutavaks 23. jaanuaril 2010. Võlausaldaja

vahetumine ei mõjuta aegumise kulgemist (VÕS § 164 lg 2 ja § 171 lg 1). TsÜS § 146 lg 1 järgi

on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. OÜ Betoneer nõude aegumine algas

selle sissenõutavaks muutumisega 23. jaanuaril 2010 ning 3 aastat täitus 23. jaanuaril 2013.

Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 31. jaanuaril 2013. TsÜS § 162, mis käsitleb

aegumise peatumist, ei kohaldu olukorrale, kus uus võlausaldaja teatab võlgnikule nõude

omandamisest ning annab tähtaja võla tasumiseks ilma, et võlgnik oleks seda palunud või nõuet

tunnistanud. Seega ei ole asjakohane maakohtu seisukoht, et hageja nõude aegumine peatus

24. jaanuaril 2012 võla tasumise nõudmisega.

Maakohus on valesti jaganud tõendamiskoormise. Kostja esitas vastuväite, et müüja ei ole talle

kokkulepitud koguses ja kvaliteedis kaupa üle andnud. Taolises olukorras pidanuks hageja

tõendama, et kostja on saanud OÜ-lt Betoneer 168 000 Eesti krooni väärtuses betooni. Hageja

on esitanud oma nõude tõendamiseks ainuüksi arve, mis ei tõenda kauba üleandmist. Seevastu

kostja on oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule Koido Tootmise OÜ 15. detsembri 2009

arve nr 1112 (tl 76), millest nähtuvalt on nimetatud ettevõte müünud kostjale betooni ja

betoonitöödeks vajalikku armatuurvõrku kokku 73 576,32 Eesti krooni eest. Nimetatud betoon

ja muud materjalid telliti ca 3 nädalat hiljem kui OÜ-lt Betoneer. Eluliselt ei ole usutav, et ostja

telliks sama kaupa üheaegselt erinevatelt ettevõtjatelt ilma, et selleks oleks mõjuv põhjus.

Maakohtu seiskoht, et kostja pidanuks nõudma oma vastuväiteid tõendavaid dokumente

OÜ Betoneer endiselt juhatuse liikmelt, s.o isikult, kelle huvides ilmselt ei ole taoliste

dokumentide esitamine, on arusaamatu. Samas saanuks hageja samalt isikult nõuda täiendavaid

dokumente, mis kajastaksid kauba ostjale üleandmist.

Maakohtu etteheide, et kostja ei ole lepingu ülesütlemist tõendanud, ei ole asjakohane. Kostja

on tõendanud, et tellis pärast 23. novembril 2009 OÜ-lt Betoneer arve saamist samalaadsed

tööd teiselt osaühingult ning seega on usutavad tema väited selle kohta, et OÜ Betoneer ei

täitnud lepingut. Samuti esitas kostja dokumendi, millest nähtuvalt ei ole tal võimalik esitada

täiendavaid tõendeid, s.o 2011 toimunud tulekahjus hävis kostja elamu koos selles olnud

varaga, s.h. dokumentidega (tl 122).

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud kostja kanda.

Vastuse kohaselt leidis maakohus õigesti, et hageja nõue ei ole aegunud. Nõue muutus

sissenõutavaks 23. jaanuaril 2010. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise

nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Seega

algas aegumise tähtaeg uuesti 1. jaanuaril 2011. Kuna hageja esitas kostja vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 31. jaanuaril 2013, siis on maakohus õigesti leidnud, et tuginedes TsÜS

§ 160 lg 2 p-le 3 koosmõjus TsMS § 362 lg-ga 1 ei ole hageja nõue aegunud.

Kostja on vääralt leidnud, et võlausaldaja vahetumine ei mõjuta aegumise kulgemist. Kostja on

vääralt tuginenud TsÜS §-le 162. Maakohus on kohaldanud TsÜS § 167 lg-t 2. Võlgnikule

kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine VÕS § 114 mõttes peatab nõude aegumise

TsÜS § 167 lg 2 alusel ega pea põhinema kokkuleppel.

Maakohus on õigesti jaganud tõendamiskoormise. Vastuväide, et tööd ei olnud kvaliteetsed, ei

ole piisavaks tõendiks. Kostja poolt teiste arvete esitamine ei tõenda, et just need tööd tegemata

jäid või just neid töid parandada tuli. Kostjal lasus kohustus teavitada hagejat õigeaegselt tööl

lasunud puudustest, samuti oli kostjal kohustus selliseid puudusi täpselt kirjeldada. Kostja on

ekslikult tuginenud sellele nagu oleks hageja esitanud oma nõude tõendamiseks ainuüksi arve.

Hageja tõenditeks on lisaks arvele ka tõsiasi, et kostja pole kordagi esitatud arvele vastu

vaielnud. Lisaks on tõendatud tööde vastuvõtmine, kuna pole vaidlust selle üle, et nõue on

muutunud sissenõutavaks. Töödel esinevate puuduste tõendamine oli kostja kohustus.

Maakohus leidis õigesti, et kostja 3. jaanuari 2011 ja 29. jaanuari 2011 kirjad ei saanud olla

suulise töövõtulepingu ülesütlemine või pretensioonid tehtud töödele, kuna mõistlik tähtaeg

pretensioonide esitamiseks või lepingu ülesütlemiseks oli jaanuaris 2011 möödunud. Maakohus

leidis õigesti, et arve nr 291109 puhul polnud tegemist ettemaksuarvega, vaid see oli arve tehtud

tööde eest, mille kostja tasus vaid osaliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu TsMS § 656 lg 1 p 5 alusel ning asi tuleb saata maakohtule uueks arutamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on vaidlustatud otsuse tegemisel rikkunud oluliselt

eelmenetlust reguleerivaid menetlusõigusnorme, mistõttu on asja otsustamiseks olulised, s.o

hagi aluseks olevad asjaolud, jäänud maakohtu menetluses välja selgitamata, mis on toonud

kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ning see tuleb

rahuldada. Ringkonnakohus saadab TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel asja uueks arutamiseks

maakohtule eelmenetluse staadiumis, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada.

7. Kostja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse täies ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebuse väited hageja nõude aegumise suhtes ei

ole põhjendatud. Hageja tugineb nõude esitamisel OÜ Betoneer poolt kostjale väljastatud

23. novembri 2009 arvele (tl 28) summas 168 000 Eesti krooni, mille tasumise tähtaeg oli

22. jaanuar 2010. Seega muutus OÜ Betoneer nõue sissenõutavaks TsÜS § 147 lg 2 kohaselt

alates 23. jaanuarist 2010. OÜ Betoneer on oma nõude kostja vastu loovutanud hagejale. VÕS

§ 164 lg 2 ja § 167 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele ning

uuele võlausaldajale lähevad üle senise võlausaldaja õigused ja kohustused. Sellest tulenevalt

on ka hageja nõue sissenõutav alates 23. jaanuarist 2010, mitte nõude loovutamisest ega

kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmisest.

TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks

muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 3 esimese lause kohaselt

algab kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg selle aasta lõppemisest, mil nõue

muutub sissenõutavaks. Seega näeb TsÜS § 147 lg 3 erijuhtumi aegumistähtaegade

arvutamiseks tasuliste lepingute puhul. Viidatud säte näeb ette aegumistähtaja arvutamise nn

täisaastate kaupa, st tasu maksmise nõuete aegumise algusaja selle aasta lõppemisega, millal

nõue muutus sissenõutavaks. Kostja käsitlus nõude aegumisest on ekslik. TsÜS § 147 lg 3

kohaselt algas hageja nõude aegumine 1. jaanuaril 2011 kell 0:00 ja lõppes 31. detsembril 2013

kell 24:00. Hageja on pöördunud kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avaldusega 31. jaanuaril

2013, seega tähtaegselt.

Kuivõrd hageja nõue ei ole TsÜS § 147 lg-st 3 tulenevalt aegunud puudub vajadus analüüsida

nõude aegumise võimalikku peatumist seoses hageja poolt kostjale antud täiendava tasumise

tähtajaga või kostjapoolse kohustuse täitmisest lõpliku keeldumisega.

8. Ringkonnakohtu

hinnangul

on

maakohus

ebaõigesti

määranud

menetluses

tõendamiskoormuse, rikkunud menetlusseadustiku eelmenetluse sätteid ning jätnud täitmata

selgitamiskohustuse.

TsMS § 392 lg 1 p 1–4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded,

menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes,

menetlusosaliste taotlused ja faktilised ja õiguslikud väited nõuete ja väidete kohta ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud

tõendite lubatavuse kohta. Asja paremaks ettevalmistamiseks võib kohus TsMS § 398 järgi

pidada eelistungi. Eelistung on TsMS § 398 lg 1 järgi osa eelmenetlusest.

Seega eeldab seadus kohtult põhjaliku eelmenetluse läbiviimist ja selle juhtimisel aktiivset rolli.

Eelmenetluse ülesannete täitmiseks pidi maakohus kvalifitseerima milline on poolte vahel

õigussuhe ja sellest tulenevalt määratlema milline õigusnorm kuulub rakendamisele ja millised

asjaolud on olulised asja lahendamisel. Eelmenetluse käigus võib kohus pooli küsitleda ja

nõuda neilt selgitusi. Samuti peab kohus pooltega arutama õiguse kohaldamist ning

tõendamiskoormise jaotumist. Maakohus ei ole asjas eelmenetlust piisava põhjalikkusega läbi

viinud ja see on tinginud ebaõige kohtuotsuse tegemise.

Viies eelmenetluse läbi puudulikult, jäi kostja ilma võimalusest tõendada oma vastuväiteid

hagile. Maakohus on läbi viinud 6. oktoobril 2015 eelistungi, kus kohus keeldus kostja tõendite

esitamise taotlust rahuldamast. Samas leidis maakohus otsuses, et kostja ei ole tõendanud, et

OÜ Betoneer ei täitnud omapoolset kohustust, mis andis kostjale õiguse omalt poolt keelduda

tasu maksmisest. Kohus peab andma menetlusosalisele võimaluse oma väidete tõendamiseks.

6. oktoobril 2015 toimunud kohtu eelistungil (tl 118) jättis aga maakohus kostja taotluse

tunnistaja ülekuulamiseks, millega kostja soovis tõendada OÜ Betoneeri poolt teostatud tööde

puudulikkust (tl 104), rahuldamata. Seega jättis maakohus kostja ilma võimalustest oma väiteid

tõendada, leides vastuoluliselt otsuses, et kostja ei ole nimetatud väiteid tõendanud. Kohtul on

ka kohustused tulenevalt TsMS § 398 lg-test 2 ja 3 ning §-st 400. Maakohus rikkus sellega

oluliselt menetlusõiguse norme.

9. Maakohtu menetlusõiguse normi rikkumine seisneb muuhulgas ka selgitamiskohustuse

täitmata jätmises. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus on valesti jaganud

tõendamiskoormise.

Pooled ei vaidle, et kostja ja OÜ Betoneer sõlmisid suulise töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1

mõistes, millega OÜ Betoneer kohustus tegema kostjale betoneerimistöid ja kostja kohustus

tööde eest maksma 168 000 Eesti krooni. Hageja nõudeks on talle OÜ Betoneer poolt

loovutatud tasunõude täitmine.

Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul

esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks,

ja seejärel hinnata, kas kostja on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude

maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda

(Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 11; 2. märtsi 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 14; 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 16).

Töö vastuvõtmise või vastuvõetuks lugemise puhul võib tellija keelduda lepingu järgi

sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma

vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava

täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse

täidab.

Üksnes arve esitamine ei tõenda teenuse või kauba tegelikku müümist ega saamist. Töövõtja

tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö valmimisega. Selleks peab hageja

tõendama, et ta on lepingujärgse töö nõuetekohaselt valmis teinud või antud juhul, et OÜ

Betoneer on töö nõuetekohaselt teinud. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud

valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest

tulenevalt tavaline. VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtte kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule (Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 21). Üksnes juhul,

kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4

kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast

alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane

(Riigikohtu 28. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22).

Seega peab eelkõige hageja välja tooma, milliseid teenuseid, millistel tingimustel ja

kokkuleppel on hageja, või antud juhul OÜ Betoneer, kostjale osutanud ja esitama vastavad

tõendid. Kuna kostja on esitanud vastuväite, et töövõtja OÜ Betoneer ei täitnud oma lepingulist

kohustust korrektselt, s.o betooni kvaliteet halvenes oluliselt, töödes esinesid puudused ning

OÜ Betoneer ei ole tööd valmis teinud ning kostja ütles lepingu üles, tuleb asja uuel

läbivaatamisel anda hagejale võimalus tõendite ja seisukoha esitamiseks. Alles seejärel lasub

kostjal kohustus tõendada oma väidete, st tõendada tehtud tööde lepingutingimustele

mittevastavust ning lepingu ülesütlemise põhjendatust. Kostja on kohtule esitanud tõenditena

dokumentaalse tõendina koopia arvest, millest nähtuvalt on kostja tellinud betoneerimistöid,

kuna OÜ Betoneer töö osutus ebakvaliteetseks (tl 76 jj). Maakohus on ekslikult leidnud, et

nimetatu ei tõenda, et OÜ Betoneer on jätnud tööd tegemata või teinud töid puudustega.

Tegemist on dokumentaalse tõendiga, mida kohus peab menetluses hindama. Kui hageja on

hagi alusena mõne olulise asjaolu märkimata jätnud, siis tuleb kohtul talle eelmenetluses hagi

puudust

selgitada

ning

anda

võimalus

hagi

muutmiseks

või

täiendamiseks

(Riigikohtu 16. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-11, p 11). Poolte võrdsusest tulenevalt

tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema vastuväiteid arvestades piisavad,

ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi

asjaolusid (Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).

Maakohus ei ole eelkäsitletud tõendamiskoormust menetlusosalistele selgitanud ning on

lähtunud valest arusaamast, et ennekõike kostja peab tõendama oma väidete põhjendatust.

Seega leidis maakohus ekslikult, et kuna kostja ei ole tõendanud, et ta oleks mõistliku tähtaja

jooksul esitanud OÜ-le Betoneer pretensioone tema poolt tehtud töö kvaliteedi või kvantiteedi

osas, tuleb hagi rahuldada. Hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama nõude olemasolu.

10. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb

menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kai Kullerkupp

Kersti Kerstna-Vaks

Triin Uusen-Nacke