3-16-1880/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

22. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1880

Haldusasi

I.T.i esialgse õiguskaitse taotlus

Menetlustoiming

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta I.T.i esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud (taotluse esitamisel tasutud riigilõiv) taotleja enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Määruse peale saab taotleja esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 204 lg 2, § 252 lg 7).

Määrus toimetatakse kätte I.T.ile ning Vabariigi Valimiskomisjonile.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 20.09.2016 I.T.i esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta palub

vaidemenetluse ajal keelata Vabariigi Valimiskomisjonil registreerida 24.09.2016 peetavate

presidendivalimiste valimiskogu esimesse vooru kahte kanditaati, kes on tekkinud Riigikogus

läbi viidud mittesalajaste valimiste kaudu, ning kohustada Vabariigi Valimiskomisjoni tagama

valimiste salajasus valimiskogus, selle võimatusel kohustada valimisi edasi lükkama kuni

nõuetekohaste tingimuste loomiseni.

1.1. Taotlusele lisatud materjalist nähtub, et I.T.i hinnangul ei olnud Riigikogus

läbiviidud valimiste käigus valimiskogu kahe kandidaadi valimine salajane, kuna osad

Riigikogu liikmed jäädvustasid hääletuskabiinis oma valiku ning hiljem ka avalikustasid selle.

Kuna hääletamiskabiinis on hääletajal võimalik oma valikut jäädvustada sidekandjale ja see

hiljem avalikustada, ei ole presidendivalimiste salajasus tagatud. Valimiskogu peaks tagama

valimistulemuste salajasuse, keelates salvestusvahendite kasutamise valimistsoonis.

1.2. Taotlusele on lisatud I.T.i pöördumine Vabariigi Valimiskomisjonile.

Pöördumises on I.T. juhtinud valimiskomisjoni tähelepanu valimiste salajasuse

mittetagamisele ning teinud ettepaneku mitte registreerida mittesalajaste valimiste tulemusel

tekkinud kandidaate (S. K. ja M. R.), samuti rakendada salvestusvahendite ja

fotokaamerate keelustamist valimistsoonis nii moraalsete kui tehnoloogiliste vahendite abil.

Vastasel korral taotleb I. T. halduskohtult valimiste edasilükkamist. I. T. on palunud

3-16-1880

kõnealust pöördumist mitte käsitleda protestina Vabariigi Presidendi valimise seaduse (VPVS)

§ 10 tähenduses. Tegemist on demokraatliku vaatluse ja järelevalvega Euroopa Liidu

territooriumil kulgevate demokraatlike protsesside osas Euroopa Parlamendi liikme poolt,

vastavalt Euroopa aluslepingutele.

2. Vabariigi Valimiskomisjon esitas 22.09.2016 esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse,

milles palub jätta taotlus rahuldamata, esitades järgmised põhjendused.

Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaatide nimede hääletamissedelile

kandmine valimiskogus toimuvaks esimeseks hääletusvooruks tuleneb otse seadusest (VPVS §

25 lg 1) ja nende kandidaatide uuesti registreerimist seadus ette ei näe. Samuti ei saa taotluses

kirjeldatud toimingud rikkuda taotleja subjektiivseid õigusi.

Vastavalt Vabariigi Valimiskomisjoni 30.08.2016 otsusele nr 10 „Vabariigi Presidendi

valimise tulemuste kindlakstegemine Riigikogus toimunud teises hääletusvoorus“ olid

Riigikogu kolmandas hääletusvoorus hääletamissedeleile kantud S.K.e ja M.R.i nimed.

Vabariigi Valimiskomisjoni 30.08.2016 otsuse nr 11 „Vabariigi Presidendi valimise tulemuste

kindlakstegemine Riigikogus toimunud kolmandas hääletusvoorus“ punkti 2 kohaselt kantakse

S.K.e ja M.R.i nimed hääletamissedelile valimiskogus toimuvaks Vabariigi Presidendi valimise

esimeseks hääletusvooruks. Seda otsust ei ole seaduses sätestatud tähtaja jooksul vaidlustatud.

Kuna Riigikogu kolmandas hääletusvoorus osalenud kandidaate Vabariigi Valimiskomisjon

uuesti ei registreeri, ei ole taotlus neid mitte registreerida täidetav.

Hääletamise korraldamisel Riigikogus ja valimiskogus tagab Vabariigi Valimiskomisjon

hääletamise salajasuse VPVS § 1 lg-s 3 ja §-s 9 sätestatud korras. Seetõttu puudub vajadus

Vabariigi Valimiskomisjoni selleks täiendavalt kohustada.

Taotleja ei kandideeri Vabariigi Presidendi valimistel, samuti pole ta Riigikogu liige ega

kohaliku omavalitsuse volikogu esindaja, kellel on õigus Vabariigi Presidendi valimistel

hääletada. Seega ei saa taotluses kirjeldatud Vabariigi Valimiskomisjoni toimingud rikkuda

taotleja subjektiivseid õigusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja

põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja

õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse (või kaebuse

eesmärgi saavutamine) kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse

õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning

hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS §

249 lg 3).

Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249

lg 2). I. T. on taotluses märkinud, et on esitanud Vabariigi Valimiskomisjonile vaide.

4. Halduskohus võib esialgse õiguskaitse abinõuna muu hulgas keelata vaidlustatava

haldusakti andmise või toimingu tegemise ning kohustada haldusorganit taotletavat haldusakti

välja andma, toimingut tegema või jätkuvat toimingut lõpetama (HKMS § 251 lg 1 punktid 2

ja 3).

I. T. taotleb vaidemenetluse ajal keelata Vabariigi Valimiskomisjonil registreerida 24.09.2016

peetavate presidendivalimiste valimiskogu esimesse vooru kahte kanditaati, kes on tema

hinnangul tekkinud Riigikogus läbiviidud mittesalajaste valimiste kaudu, ning kohustada

2(4)

3-16-1880

Vabariigi Valimiskomisjoni tagama valimiste salajasus valimiskogus, selle võimatusel

kohustada valimisi edasi lükkama kuni nõuetekohaste tingimuste loomiseni.

5. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud

vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

I. T.i taotlus on suunatud Vabariigi Valimiskomisjoni kohustamiseks ja komisjoni keelamisele

seoses Vabariigi Presidendi valimistega.

VPVS § 1 lg 1 kohaselt valib Vabariigi Presidendi Riigikogu. Kui Vabariigi President jääb

Riigikogus valimata, valib presidendi valimiskogu. VPVS § 10 lg 1 annab Riigikogu või

valimiskogu liikmele õiguse enne häälte lugemist esitada valimiskomisjonile kirjalik protest

hääletamise korra rikkumise kohta, mille valimiskomisjon lahendab motiveeritud otsusega (lg

2) VPVS § 12 lg 1 kohaselt on Riigikogu või valimiskogu liikmel enne valimistulemuse

kindlakstegemist õigus esitada kirjalik protest hääletamistulemuse kindlakstegemise korra

rikkumise kohta, mille valimiskomisjon lahendab motiveeritud otsusega (lg 2). Seega

võimaldavad VPVS § 10 ja § 12 esitada hääletamise korra ja hääletamistulemuse

kindlakstegemise korra rikkumise kohta protesti, kusjuures protesti esitamise õigus on

Riigikogu või valimiskomisjoni liikmel. VPVS muid vaidlustamisvõimalusi selgesõnaliselt ei

sätesta ega loetle ka täpsemalt, milliseid otsuseid ja toiminguid saab vaidlustada.

6. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 37 lg-s 2 on sätestatud, et

isik, kes leiab, et Vabariigi Presidendi valimistega seotud valimiskomisjoni otsuse või

toiminguga on rikutud tema õigusi, võib esitada Riigikohtule taotluse tühistada

valimiskomisjoni otsus või tunnistada valimiskomisjoni toiming õigusvastaseks või tunnistada

hääletamistulemus Vabariigi Presidendi valimistel kehtetuks. PSJKS § 2 p 10 kohaselt lahendab

Riigikohus selle seaduse alusel kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute

peale. Kaebuse valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale võib Riigikohtule esitada pärast

asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Selline kaebus tuleb esitada Vabariigi

Valimiskomisjoni kaudu kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse

teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates (PSJKS § 38 lg 1). Vastavalt PSJKS 46

lg 1 p-dele 1 ja 2 võib Riigikohus asja lahendamisel tühistada valimiskomisjoni otsuse,

tunnistada valimiskomisjoni toimingu õigusvastaseks ning kohustada valimiskomisjoni tegema

uue otsuse või toimingu jätta kaebuse või protest rahuldamata.

7. Seega on seadusandja näinud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste ja toimingute

vaidlustamiseks ette eraldi menetluskorra ning tegemist pole halduskohtu pädevusse kuuluva

vaidlusega. I. T.i pöördumise, mille ta Vabariigi Valimiskomisjonile väidetavalt 20.09.2016

esitas (kohtule esitatud taotluse lisaks nr 5 oleval dokumendil puudub kuupäev), näol ei ole

tegemist vaidega ega selle pöördumise menetlemisel vaidemenetlusega HKMS § 249 lg 2

tähenduses. Seega puudus I. T.il hoolimata Vabariigi Valimiskomisjonile vaidena nimetatud

dokumendi esitamisest õigus pöörduda HKMS § 249 lg 2 alusel halduskohtusse.

8. PSJKS § 37 lg 2 kohaselt saab isik Vabariigi Presidendi valimistega seotud

valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale taotlusega Riigikohtusse pöörduda, kui on rikutud

tema õigusi.

Ka esialgse õiguskaitse kohaldamine HKMS § 249 lg 1 kohaselt on õigustatud isikute õiguste

esialgseks kaitseks, kui vastasel juhul võib see hiljem (kohtuotsusega) osutuda oluliselt

raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse järele peab taotlejal olema vajadus (HKMS §

249 lg 3).

3(4)

3-16-1880

Kohtulik õiguskaitse Eesti õiguskorras toimub valdavalt subjektiivse õiguskaitse eesmärgil,

välja arvatud seaduses sätestatud erandjuhud, mil on lubatud kohtusse pöördumist avalikes või

teiste isikute huvides. Isegi juhul, kui kohus möönaks, et taotleja on erinevaid menetluskordasid

eristamata avalik-õiguslikus vaidluses halduskohtusse pöördunud, ei oleks taotlus lubatav, kui

see pole esitatud isiku enda õiguste kaitseks.

9. I. T. on taotluses märkinud, et ta soovib kaitsta kõikide Eesti Vabariigi kodanike õigust

presidendivalimiste õiguspärasele protseduurile. Vaidena pealkirjastatud dokumendis

Vabariigi Valimiskomisjonile märkis I. T., et tegemist on demokraatliku vaatluse ja

demokratlike protsesside järelevalvega Euroopa Parlamendi liikme poolt.

10. Vabariigi Valimiskomisjon juhib õigesti tähelepanu et I. T. ei ole valimiskogu ega

Riigikogu liige, kellel on õigus Vabariigi Presidendi valimistel hääletada, ega

presidendikandidaat Vabariigi Presidendi valimistel.

11. Kohtule esitatud taotlusest ega ka taotlusele lisatud dokumentidest ei nähtu I. T.i õiguste,

mida ta esitatud taotlusega kaitsta soovib, rikkumist. Seega ei ole kohtule ilmnenud taotleja

enda subjektiivsete õiguste rikkumist ning kehtivast õigusest ei tulene, et esitatud taotlusega

võiks pöörduda halduskohtusse teiste isikute või avalikes huvides.

12. Eeltoodut arvesse võttes ei ole esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav, mistõttu

jätab kohus taotluse sisuliselt läbi vaatamata.

13. Taotluse esitaja on tasunud riigilõivu 15 eurot vastavalt riigilõivuseaduse § 60 lg-le 6.

Halduskohtumenetluse seadustik ei sätesta eraldi riigilõivu tagastamise küsimust esialgse

õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise korral. Riigikohus on kohaldanud juhtudel, kui

esialgse õiguskaitse taotlus jäetakse läbi vaatamata analoogia alusel HKMS § 104 lg 5 punkti 3

(Riigikohtu 19.06.2013 määruse nr 3-3-1-32-13 punktid 14 ja 15). HKMS § 104 lg 5 p-st 3

tuleneb, et tasutud riigilõivu ei tagastata, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata HKMS § 151

lõike 1 punkti 2 või 3 või lõike 2 alusel. HKMS § 151 lg 2 p 1 hõlmab ka olukorda, kus kaebus

jääb läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Praegusel juhul jääb

taotlus läbi vaatamata, kuna esitajal puudub õigus sellise taotlusega kohtusse pöörduda. Seega ei

tagasta kohus eeltoodud norme koosmõjus kohaldades taotluse esitamisel tasutud riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Kaljumäe

4(4)