1-16-7872/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-16-7872 Lk 1 / 4

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

21. september 2016, Pärnu Kuninga tänava kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7872 (16930000096) Kohtukoosseis Kohtunik Indrek Nummert Istungisekretär Evi Goldschmidt Prokurör Pille Juhkov Kriminaalasi Peeter Raudsepp süüdistuses KarS § 184 lg 1 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi kokkuleppemenetluse korras Süüdistatav PEETER RAUDSEPP

Isikukood: 37307264233 Eluasukoht: xxx Kodakondsus:

xxx Haridus:

xxx Emakeel:

xxx Töökoht või õppeasutus: xxx Karistatus:

xxx

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada Peeter Raudsepp KarS § 184 lg 1 – KarS § 25 lg 1, 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust tingimuslikult täies ulatuses mitte kohaldada ja täitmisele mitte pöörata, juhul kui Peeter Raudsepp ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

2. Menetluskulud

Välja mõista Peeter Raudsepalt menetluskuludena riigituludesse KrMS § 173 lg 2 alusel

1-16-7872 Lk 2 / 4

sundraha 1075 eurot, ekspertiisitasud 179 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 72 eurot, kokku 1326 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada Peeter Raudsepal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 110,50 eurot.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700066999. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

4. Asitõendeid ei ole.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Peeter Raudsepp’a süüdistatakse selles, et tema tellis eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal, ilma vastava kohustusliku dokumendita xxx valget pulbrit massiga 0,45 g, mis sisaldas 0,45 g narkootilist ainet sünteetilist kannabinoidi AB-CHMINACA (N-[(1S)-1- (aminokarbonüül)-2- metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid). Antud tegu jäi tema tahtest olenemata lõpule viimata, sest 15.02.2016 rahvusvaheliste postisaadetiste läbivaatuse käigus jäeti antud saadetis narkootilise ainega tollijärelevalve alla.

Eelpool nimetatud narkootiline aine, sünteetiline kannabinoid AB-CHMINACA (N-[(1S)-1- (aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1-(tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid) kuulub Sotsiaalministri 18. mai 2005.a määruse nr 73 «Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

1-16-7872 Lk 3 / 4

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad» I nimekirja (muudetud 31.03.2015 määrus nr 19 alusel). Nimetatud ainete käitlemine on keelatud, va sama määruse § 5 sätestatud tingimustel. Nimetatud aine käitlemiseks puudus Peeter Raudsepal luba.

Vastavalt narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31lg 3 kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus suur, kui sellest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Sünteetilise kannabinoidi AB-CHMINACA (N-[(1S)-1- (aminokarbonüül)-2-metüülpropüül]-1- (tsükloheksüülmetüül)-1H-indasool-3-karboksamiid) ühele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisav ühekordne annus puhta ainena on 0,5-1 mg ja kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks vajalik kogus on 5-10 mg.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja kuuluva sünteetilise kannabinoidi AB- CHMINACA suureks koguseks keskmiselt on 7,5 mg. Seega oleks 0,45 g (450 mg) valgest pulbrist, mis sisaldavad kokku 0,45 g (450 mg) sünteetilist kannabinoidi AB-CHMINACA, piisanud ca 600-le (450/0,75= 600) inimesele narkojoobe tekitamiseks.

Seega tema, narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise katsega, pani Peeter Raudsepp toime KarS § 184 lg 1, § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: Peeter Raudsepp süüdi tunnistamist KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ning karistamist 1 (ühe) aastase vangistusega. KarS § 73 lg 1, 3 alusel vangistust tingimuslikult täies ulatuses mitte kohaldada ja täitmisele mitte pöörata, kui süüdistatav ei pane 1 ( ühe ) aasta ja 6 ( kuue ) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Vastavalt Süütegude «Karistusseadustiku» järgi kvalifitseerimise juhendile kohus täpsustab katse kvalifitseerimist, lisades juurde ka §-le 25 punti 1, mis kuidagi isiku olukorda ei raskenda, vaid teeb karistuse sätte korrektseks õigusakti järgi.

Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1, § 175 ja §

180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 1075 eurot, ekspertiiside maksumus 179 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot. KrMS § 180 ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.

1-16-7872 Lk 4 / 4

Asitõendeid ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Nummert Kohtunik