3-16-908/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. september 2016. a, Tallinn

Haldusasja number

3-16-908

Haldusasi

S.-E. T. kaebus Tallinna Vangla vastu 89 euro suuruse

kahju nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja – S.-E. T.

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja

Teerika Marilin Martisen

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

3. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada kaebajale tema esitatud dokumentide originaalid.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.10.2016 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S.-E. T. (kaebaja) kuivatas 02.03.2016 kambris nr 334 pesu, asetades sinise käterätiku

kaablile. Õhtust loendust ja tehnokontrolli tegevad valvurid Riina Tammiste ja Ken Ojakäär

märkasid kaablil kuivavat käterätikut. R. Tammiste andis kaebajale seadusliku korralduse

käterätik kaablilt eemaldada. Kaebaja esialgu korraldust ei täitnud, selgitades, et kuivatusresti

ja radiaatori peale käterätik ei mahu, kuna seal riided juba kuivavad. Järgmise päeva

hommikusel loendusel näitas kaebaja R. Tammistele roosteplekkidega dressipluusi. Kaebaja

kahjunõude naersid valvurid välja. Kaebaja selgitas vastuseks distsiplinaarmenetluse

protokollile, et radiaatorile ei saa pesu kuivama panna, kuna see tekitab riietele roosteplekke,

mida ei saa pesus eemaldada. Enda ja oma riietuse eest peab kaebaja hoolitsema. Riideid ei

saa anda pesta ka pesumajale, kuna riiete pesemise avaldusele on märgitud, et pesumaja

3-16-908

2(5)

pesemise tagajärjel tekkivate kahjustuste eest ei vastuta. Korralduse täitmata jätmise eest

karistati kaebajat noomitusega.

2. Tallinna Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse 06.05.2016 otsusega nr 5-

37/16/50-2 rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 10.05.2016 S.-E. T. kaebus varalise kahju hüvitamiseks

summas 89 eurot seoses roosteplekkidega Adidase dressipluusil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebaja on seisukohal, et dressipluus rikuti Tallinna Vangla tegevuse tulemusena.

Dressipluusil on kaebaja jaoks emotsionaalne väärtus: kaebaja soetas dressipluusi esimese

palga eest, mille ta Soomes teenis. Dressipluus on tema jaoks meeldetuletus sellest, et ta

suudab, kui ta väga soovib. Kaebaja sai ka distsiplinaarkorras karistada, kuna tal puudus

võimalus riideid kuivatada. Kaebaja sättis kambrikaaslastega riideid nii, et dressipluus mahtus

radiaatorile, sokid ja aluspesu all, dressipluus peal. Ka aluspesul ja sokkidel on roosteplekid,

kuid need ei ole nii olulised. Vangla vara peab nõuetele vastama. Vanglaametnikud käivad

pidevalt kontrollimas, kas seintes on auke, kas trellid on terved jne. Kaebaja ei pea katse

eksituse meetodil aru saama, kas radiaator riideid rikub. Kambris on pesurest (50 x 50 cm),

kuid sellest ei piisa, et kambris viibivad neli inimest saaksid oma pesu kuivatada. Pesumaja ei

vastuta pesemise tõttu muutunud riide kvaliteedi eest. Sellisena ei soovi kaebaja viia

dressipluusi pesumajja seda enam, et dressipluusil on tema jaoks emotsionaalne väärtus.

Kaebajale ei ole teada, et pesumaja kasutamise tingimused oleks tavapäraselt teenuse osutaja

vastustust välistavad. Teenuse pakkuja peab vastutama enda osutatud teenuse eest. Kaebaja

teab mitut kinnipeetavat, kelle riided said pesumajas kahjustada. Dressipluus on nii suur, et

terve radiaator on teda täis. Dressipluusi pesemine kambris on väga raske, sest kambris on

riiete pesemiseks ämber, vett peab aga kannuga soojendama. Dressipluusi on ka ebamugav

välja väänata, kuna siis on kogu kamber vett täis. Kamber on väiksem kui 16 m2, kraanikausi

kõrval on kahekordne voodi ning kraanikausi kohal kuivatusrest, mis on väiksem kui

kraanikauss. Arusaamatuks jääb, miks tuli Tallinna Vangla töötaja kohe pärast kahju nõude

esitamist radiaatorit kontrollima ning tegi seda ka teistes kambrites. Radiaator värviti üle, kuid

miks seda varem ei tehtud. Kaebaja pesi dressipluusi esimest korda just märtsikuus. Ka

pesurest võib roosteplekke tekitada. Radiaatori värvimise järel vahetati välja pesurest. Kui on

talv ja kojamees pole majaesist liivatanud ning libeduse tõttu kaebaja kukub, vastutab

tegemata töö eest kojamees. Kui radiaator eritab roostet, vastutab vangla. Selle asemel, et

investeerida radiaatorite värvimisse, investeeris vangla raha muusse.

5. Vastustaja vaidleb kaebusele vastus, leides, et kaebus on põhjendamatu. Vastustaja jääb

kohtueelses menetluses väljendatud seisukohtade juurde. Kaebajale ei antud korraldust

eemaldada kaablilt dressipluus, vaid sinine käterätik. Kaebajale ei antud korraldust asetada

käterätik radiaatorile. Kambris, kuhu kaebaja on paigutatud, on kuivatusrest. Kui kõik

kambrisse paigutatud isikud korraga riideid pesevad, võib tekkida olukord, kus kõigi riided

kuivatusrestile ei mahu. Kambrisse paigutatud isikud saavad kokku leppida, et pesu ei pestaks

samal ajal, samuti saavad kinnipeetavad kasutada vangla pesumaja teenust. Pesumaja teenuse

kasutamisel kuivatatakse riided väljaspool kambrit. Nõusoleku võtmine, et pesumaja ei

vastuta riiete omaduste muutumise eest, ei ole õigusvastane. Taolised klauslid on tavapärased

väljaspool vanglat asuvates pesumajades. Riideesemed võivad ka kodustes tingimustes

reageerida pesemisele ja kuivatamisele erinevalt. Kui pesta antakse hoiatussiltideta riideid,

mida vanglas juhtub sageli, pole võimalik tuvastada, missugust pesurežiimi konkreetne

riideese vajab. Tallinna Vangla pesumajas pestakse pesu 40º C juures ning kuivateid ei

kasutata. Pesumaja teenistuse kinnitusel ei ole kinnipeetavatel riietega probleeme tekkinud.

Teenust kasutas 2015. a 213 erinevat kinnipeetavat ning enamik neist korduvalt. Kaebaja ei

3-16-908

3(5)

ole rakendanud esmaseid õiguskaitsevahendeid, st ta ei ole püüdnud kahju tekkimist ära

hoida. Kaebaja paigutati kambrisse nr 334 29.12.2015. Enne roosteplekkide tekkimist ei

olnud kaebaja mitte üheski pöördumises välja toonud, et kambri radiaator roostetab ja määrib

riideid. Märgates kambris puudusi, tuleb sellest viivitamatult teavitada vanglateenistust, kes

edastab probleemi lahendamiseks Tallinna Vangla hooneid ja territooriumit haldavale Riigi

Kinnisvara AS-ile (RKAS). Radiaatori korrastustaotlus esitati RKAS-ile 21.03.2016 ning tööd

teostati järgmisel päeval. Probleemiga tegeleti operatiivselt ja viivituseta.

Kaebaja oli paigutatud teise üksuse kambrisse nr 334 ajavahemikul 29.12.2015–14.05.2016.

Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja enne 02.03.2016 oma riideid ei pesnud. Kaebajal oli peale

dressipluusi kambris ka muid riideesemeid. Kaebaja pidi teadma, et radiaatoril on riideid

määriv rooste. Loenduse eesmärgiks ei ole otsida kambris pisipuudusi, eriti kui kambris

viibijad puudustele tähelepanu ei juhi. Loendusel antakse hinnang üldisele kambri tehnilisele

seisundile, et vanglas oleks tagatud järelevalve ja julgeolek, näiteks vaadatakse, kas terved on

kambri aken, uks ja trellid. Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud

„Tallinna Vangla kodukorra“ (kodukord) p 11.1.1. sätestab, et kinnipeetav pöördub

olmeküsimustega suuliselt üksuse juhi määratud ametniku poole. Ametnik edastab probleemi

vajadusel edasi. Vastustaja leiab, et käesoleva probleemi näol – radiaator määris sinna

kuivama pandud riideesemeid – on tegemist olmeküsimusega, millest saavad kõige

operatiivsemalt teavitada kinnipeetavad ise. Kaebaja on ise kinnitanud, et radiaator korrastati

viivitamatult pärast probleemist teavitamist. Ka üürileandja ei saa üüritud korteris probleemi

kõrvaldada enne, kui üürnik teda probleemist teavitab.

Arvestades, et menetluses ei ole tuvastatud, et vastustaja tegutses õigusvastaselt, on täitmata

esimene kahju hüvitamise eeldus: haldusorgani õigusvastane tegu. Kui vangla tegevus on

õiguspärane, ei ole ka põhjuslikku seost vangla tegevuse ja kaebajale tekkinud kahju vahel.

Kahju hüvitamise eeldused ei ole seega täidetud ja kaebus tuleb jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

7. Kaebaja nõuab vastustajalt varalise kahju hüvitamist summas 89 eurot seoses

roosteplekkidega Adidase dressipluusil. Dressipluusile tekkisid roosteplekid, kuna kaebaja

kuivatas dressipluusi radiaatoril, mis sellele roostet eraldas.

8. Selleks, et isikule tekkinud varaline kahju kuuluks hüvitamisele, peavad olema täidetud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatud eeldused: 1) avaliku võimu kandja on

toime pannud õigusvastase teo avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivseid õigusi on

rikutud; 3) isikule tekitati kahju; 4) eksisteerib põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju

tekkimise vahel; 5) esmased õiguskaitsevahendid on ammendatud. Kahju hüvitamise taotluse

rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik viidatud eeldused korraga.

9. Vaidlust ei ole, et kaebajale on kambrisse väljastatud Adidase dressipluus. Vaidlust ei ole

ka pesemistingimuste üle. Tähtsust ei ole sellel, kas vanglateenistus andis kaebajale

korralduse dressipluus kaablilt eemaldada või mitte. Vastustaja ei ole vastu vaielnud, et

dressipluusile tekkisid roosteplekid pärast seda, kui kaebaja seda radiaatoril kuivatas. Pooled

hindavad erinevalt seda, kas roosteplekid tekkisid dressipluusile Tallinna Vangla õigusvastase

teo tagajärjel.

10. Kaebaja viibis ajal, mil dressipluusile roosteplekid tekkisid (02.03.2016), Tallinna

Vanglas vahistatuna. Vastustaja on avaliku võimu kandja, kes täidab talle seadusest tulenevat

avalik-õiguslikku ülesannet (eelvangistuse täideviimine). Vangistusseaduse (VangS) § 93 lg 1

kohaselt kannab vahistatu isiklikke riideid, kuid vajadusel annab vanglateenistus talle tasuta

3-16-908

4(5)

riietuse. VangS § 93 lg 2 ja Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.3. kohaselt peab vahistatu

pidama enda rõivad korras ja puhtana. Sellisena peab vahistatul olema võimalus isiklikke

riideid pesta ja neid kuivatada. Vangla peab seega looma tingimused riiete korrashoiuks.

Selleks on kinnipeetavatel võimalus kasutada vangla pesumaja teenust (kodukord p 11.2.5.).

Pesu on võimalik pesta ka kambris. Kambris on pesu pesemiseks kraanikauss ja ämber, vett

saavad kambris viibijad soojendada kannuga. Pesu kuivatamiseks on kambris kuivatusrest.

Kohtu hinnangul on üldtuntud, et ka radiaatorit kasutatakse riiete kuivatamiseks. Samas ei ole

ei kuivatusrest ega radiaator justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 7 lg 1 kohaselt kohustuslikud kambri sisustuselemendid. Kui

kambris aga on radiaator, peab kinnipeetavatel olema võimalus sellel riideid kuivatada.

Radiaator ja kuivatusrest peavad olema sellises seisukorras, mis riiete seisundit ei mõjuta, sh

riideid ei määri. Praegu on kaebaja väitnud, et roostet eraldasid nii radiaator kui kuivatusrest.

Arvestades, et vastustaja värvis pärast kaebaja kahju nõuet radiaatori ja vahetas kuivatusresti

(tl 9), võib eeldada, et mõlemad olid seisukorras, mis võisid riideid määrida. Kohus nõustub

kaebajaga, et ta ei pea riideid kuivatades kindlaks tegema, missugune osa radiaatorist (või

kuivatusrestist) ei roosteta. Samal põhjusel ei ole oluline ka see, et kambris viibijad oleksid

kokku leppinud riiete pesus ja kuivatamises, sealjuures dressipluusi kuivatamises pesurestil.

Kuivatamismeetod, kus radiaatori või pesuresti roostet eraldavaid kohti välditakse, on sobiv

üksnes väikeste riideesemete puhul, nagu sokid ja aluspesu, dressipluusi ja -pükste puhul seda

nii lihtsalt rakendada ei saa. Samas on vahistatul lubatud kambrisse ka suuremaid isiklikke

riideid (kodukord p 8.8.). Arvestades, et kinnipeetavatel tuleb riietuda korrektselt, tuleb korras

ja puhtana hoida ka suuremad isiklikud riided, mitte ainult sokid ja aluspesu. Vangla teo

õigusvastasust ei välista võimalus kasutada pesu pesemiseks ja kuivatamiseks pesumaja

teenust. Tegemist on tasulise teenusega, mille kasutamine ei ole kohustuslik. Seega peab

kinnipeetavatel olema võimalus kasutada pesumajale alternatiive.

11. Õigus omandi puutumatusele on kaitstud põhiseadusega (PS § 32). Otsene varaline kahju,

sh asja väärtus hävimisel või selle väärtuse vähenemine, kuulub RVastS § 7 lg 3 alusel

hüvitamisele. Selleks, et vastustajal tekiks hüvitamiskohustus, peab kahjustatud isikul olema

seega tekkinud kahju. Kohtu hinnangul ei ole kaebajale kahju tekkinud, st asi ei ole hävinenud

ega asja väärtus vähenenud. Kaebaja ei ole väitnud, et dressipluus on muutunud

roosteplekkide tõttu kasutuskõlbmatuks. Dressipluusi saab endiselt kasutada, st asi ei ole

hävinenud. Kohtu hinnangul ei ole vähenenud ka dressipluusi väärtus. Kaebaja on viidanud,

et dressipluus on sinine ja kapuutsiga; vastustaja vastusest kaebusele nähtub, et

kinnipeeturegistri andmetel on kaebajale väljastatud musta-hallikirju Adidase dressipluus (tl

42). Üldiselt ei ole roosteplekid ei siniselt ega mustalt-hallilt värvilt nähtavad. Dressipluusi oli

enne roosteplekkide tekkimist ka kasutatud. Kasutatud riietel ei ole tavapäraselt samasuguseid

omadusi nagu uutel riideesemetel. Veelgi enam, roosteplekke on võimalik riidelt eemaldada.

Kohus siiski möönab, et vahendid selleks ei pruugi vanglas kättesaadavad olla. Vangla

kodukorras nõutakse vahistatult korrektset riietumist. Roosteplekid dressipluusil ei tähenda, et

tegemist oleks ebakorrektse riietusega, ka pestud, kuid roosteplekkidega dressipluus on puhas

ja korras. Seega ei ole roosteplekkidel kaebajale mingisuguseid negatiivseid tagajärgi.

Kohus möönab, et kahju hindamisel võib olla oluline arvestada isiku subjektiivset arusaama

kahjust. Nii võib erandjuhtudel kuuluda hüvitamisele varaline kahju väheväärtusliku, kuid

suure emotsionaalse väärtusega asja, nagu näiteks vanade kirjade või fotoalbumi hävitamise

või kahjustamise eest. Samas peab isiku subjektiivset arusaama kahjust kõrvutama objektiivse

kahjuga, s.o mida inimene kaotas või mille võrra tema vara väärtus vähenes. Kaebaja on

käesoleval juhul maininud dressipluusi emotsionaalset väärtust, kuivõrd ta ostis selle esimese

palga eest Soomes ja see on talle kinnituseks, et ta suudab, kui ta väga tahab. Kohtu hinnangul

ei kaalu praegu kaebaja subjektiivne arusaam kahjust üle objektiivset kahju. Objektiivselt ei

ole dressipluusile kahju tekkinud: dressipluus ei ole minetanud enda kasutusvõimalusi,

3-16-908

5(5)

roosteplekid ei paista välja ei siniselt ega mustalt-hallilt värvilt; lisaks on võimalik

roosteplekke eemaldada; kuna dressipluus oli kasutatud, ei saagi sellel olla samasuguseid

omadusi nagu uuel riideesemel.

12. Kahju hüvitamise nõude eeldus – kahju tekkimine – ei ole täidetud. Kuna kaebajale pole

kahju tekkinud, ei saa olla ka põhjuslikku seost vastustaja õigusvastase teo ja kahju vahel.

Kahjunõue seega rahuldamisele ei kuulu. Kui üks kahju hüvitamise eeldustest on täitmata, ei

pea kohus kontrollima, kas järgnevad eeldused on täidetud. Kohus siiski lisab, et kaebajal oli

võimalus kahju tekkimist vältida, mistõttu ei saaks kahju hüvitamise taotlust ka sel põhjusel

rahuldada.

RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik peab kahju vältimiseks kasutama kohaseid

õiguskaitsevahendeid. Kohus nõustub vastustajaga, et radiaatorit puudutav on olmeküsimus,

mille lahendamiseks tuleb kinnipeetaval pöörduda vastutava vanglaametniku poole kodukorra

p 11.1.1. alusel. Kaebaja viibis Tallinna Vanglas alates 2015. aasta detsembrikuust.

Arvestades vahistatu riietusele kehtestatud nõudeid (riietuda korrektselt ning pidada rõivad

korras ja puhtana), ei ole usutav, et kaebaja ajavahemikul 29.12.2015–01.03.2016 ühtegi

korda riideid ei pesnud ega kuivatanud või radiaatoril olevat roostet ei märganud. Tähtsust ei

ole sellel, kas kaebaja pesi varem konkreetset dressipluusi. Kaebaja pidi teadma, et radiaator

võib riideid määrida. Kaebaja pöördus radiaatori probleemiga vanglateenistuse poole alles

pärast seda, kui roosteplekid olid tema dressipluusile tekkinud. Radiaator värviti praktiliselt

kohe üle pärast seda, kui probleemist teavitati, samuti vahetati kuivatusrest. Varasem

pöördumine vanglateenistuse poole oleks seega kahju tekkimise ära hoidnud.

Kohus nõustub vastustajaga, et loendust ja tehnokontrolli läbiviivate valvurite ülesandeks ei

ole kambri pisipuudusi identifitseerida. Vangla kodukorra p 6.6. kohaselt kontrollib loendust

teostav ametnik visuaalselt kinnipeetavate füüsilist seisundit, kambri ja kambrisisustuse

tehnilist olukorda. Sellisena on loenduse eesmärgiks eelkõige identifitseerida, kas kambris

võib keegi või miski ohustada vangla julgeolekut, mitte registreerida pisipuudusi.

13. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna

vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, jäävad poolte menetluskulud poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee